Arhiiv aja järgi juuni, 2015

Telekomi pakett

30. juuni 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi
EIle jõuti lõpuks kokkuleppele nn telekomipaketi osas, mis kaotab ära rändlustasud ehk roamingu 2017. aasta juuniks. Asendasin ALDE variraportööri ja seetõttu sain nendel triloogidel (kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendi, Euroopa komisjoni ja […]

Baltic-China majanduskonverents 2015

29. juuni 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Juuni alguses toimus Tallinnas sisukas Balti-Hiina majanduskonverents, kus erinevad esinejad jagasid kogemusi Hiina turust, sinna sisenemisest ja hiinlastega koostööst laiemalt. Alljärgnevalt lühiülevaade räägitust… Hiina Suursaadik Eestis Qu Zhe pidas avakõne ja rõhutas, et Hiina on maailma suurim ja kõige dünaamisem turg. Üle 30 a kiiret majanduskasvu on asendunud nüüd meie jaoks normaalsema kasvuga, nii näiteks … Continue reading Baltic-China majanduskonverents 2015

Kuidas hinnata saadikut?

16. juuni 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi
Viimasel ajal küsitakse tihti, miks ma ei tee pressiteateid oma töö kohta Europarlamendis. Kuivõrd iga asi võtab aega, siis tundub ebamõistlik iga väiksema liigutuse peale pressiteadet koostada, sest see viiks […]

Remo Holsmer: maksumuudatused aitavad luua uusi töökohti

15. juuni 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Riigikogu » Eesti Reformierakonna fraktsioon

Holsmer tõi välja, et rahanduskomisjonile tutvustati värskelt Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi ning analoogselt valitsuse eesmärkidega soovitab ka Komisjon Eestil vähendada tööjõumakse ning langetada madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust.

„Antud eelnõu 41 SE seda eesmärki ka täidab – sotsiaalmaks väheneb ühe protsendi võrra ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 205 euroni. Mõlemad sammud võiks olla kiiremad, kuid valitsus on lähtunud riigieelarve võimalustest. Tööjõumaksude langetamise vajalikkust on peale rahvusvaheliste organisatsioonide toetanud nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Tööandjate Keskliit. Lisaks suureneb pensionäride täiendav tulumaksuvabastus, et keskmine vanaduspension oleks maksuvaba ka tulevikus,“ põhjendas rahanduskomisjoni esimees oma tänases sõnavõtus maksumuudatuste eesmärke.

Ta märkis, et kui ühelt poolt on maksulangetuste juures oluline järgida riigi eelarvevõimalusi, siis täiendavate katteallikate leidmisel on valitsuse poliitikaks nihutada maksustamist rohkem otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele.

„Mis puudutab kütuseaktsiisi tõstmist, siis tuleb arvestada, et Eestis on autod suhteliselt vähe maksustatud. Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei kehti meil automaksu. Kui kütuseaktsiisi tõusu mõjusid vaadata, siis lõpphinnale on see viis senti liitri kohta aastas, 50-liitrisesse kütusepaaki ümber arvestatuna tähendab see 2,5 eurot,“ ütles Holsmer.

Pahede maksustamisel järgitakse riigikogu rahanduskomisjoni esimehe sõnul põhimõtet, et alkohol ega tubakas ei muutuks ajas odavamaks võrreldes teiste igapäevakaupadega.

„Esimese ja teise lapse toetust on pahede maksustamise arvel võimalik suurendada 60 euroni. Kehtima jääb sajaeurone kolmanda ja enama lapse toetus, millele lisandub uus lasterikka pere toetus –  kolme kuni kuut last kasvatavale perele 200 eurot ning alates seitsmendast lapsest 370 eurot. See tähendab kolmandale lapsele märgilist 300-eurost toetust,“ lisas Holsmer.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
[email protected]
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: maksumuudatused aitavad luua uusi töökohti

Seitse esimest sammu tõhusama riigivalitsemiseni

15. juuni 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Poliitikauuringute keskus Praxis pakkus hiljuti oma analüüsis välja, et riigivalitsemise reformi eesmärk peaks olema usaldusväärne, võimekas ja jõukohane Eesti. Valitsuse visioon on samasugune ja riigihalduse ministri koht on tööriist nende eesmärkide saavutamiseks. Praegu plaanitud reformid peavad tõstma Eesti konkurentsivõimet ja kiirendama majanduskasvu.

Haldusreformi ellu viimine. Esimene tähtis samm on haldusreform, millega tekivad tugevamad omavalitsused, kes suudavad pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Eesmärk pole lihtsalt piire nihutada, vaid tagada parem elukeskkond, kooliharidus, transport. Loomulikult jääb kohaliku omavalitsuse rolliks teenuste pakkumise kõrval ka kogukonna esindamine, kohalike väärtuste ja identiteedi hoidmine. Neid rolle saab täita aga ainult võimekas ja jätkusuutlik omavalitsus. Haldusreformi ellu viimiseks vajalikud seadusmuudatused peavad jõustuma hiljemalt 2016. aasta keskel.

Valitsemise mahu vähendamine. Riigivalitsemise reformimine on haldusreformi kõrval teine tähtis prioriteet. Eesti riigi valitsemiskulusid tuleb optimeerida, lähtudes muuhulgas rahvastiku vähenemisest. Oleme  otsustanud vähendada valitsussektori majanduskulusid 3% ja kärpida riigipalgaliste arvu. Kogu valitsussektoris peaks see tähendama ligi 800 riigipalgalise töökoha kokkuhoidu aastas. See on võimalik ainult targema töökorralduse, juhtimismudelite muutmise ja ebavajaliku dubleerimise lõpetamisega. Riik tehku vähem, aga paremini. Põhjalik riigivalitsemise analüüs koos tegevuskavaga riigiaparaadi ümberkorraldustest valmib järgmisel aastal.

Tugiteenuste tsentraliseerimine. Üks tehnilisena tunduv, kuid oluline muudatus on tugiteenuste tsentraliseerimine ehk lihtsamalt öeldes valitsusasutuste personali-, palga- ja finantsarvestuse koondamine ühtsesse keskusesse ja tööprotsesside standardiseerimine. See aitab kokku hoida tööaega ning saavutada olulist ressursisäästu. Ametiasutuste ühtsed IT platvormid, ühine majandustarkvara ja ühishanked vähendavad vajadust tugipersonali ja dubleerivate kulutuste järele. Tehniliste tööde koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusse on viimase kahe aastaga aidanud vähendada tööjõudu 25%. Samal ajal on töötajate kvalifikatsioon, efektiivsus ja klientide rahulolu märkimisväärselt tõusnud. See on protsess, mille puhul saame väga täpselt mõõta tõhusust.

Targad e-lahendused. Kaasaegsed avalikud teenused ei pea olema lihtsalt digitaalsed ja automatiseeritud, rõhku tuleb panna ka praktilisele kasutajamugavusele. Uute e-teenuste arendamine peab jõudma igasse riigielu valdkonda. Üks näide on masinloetavad e-arved, mille kasutamises on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega pigem mahajääjate seas (ainult 3 protsenti müügiarvetest). Mõjuanalüüs näitab, et e-arved tähendavad riigile vähemalt 2,5 mln eurot kokkuhoidu aastas ja meie plaan on muuta need avalikus sektoris kohustuslikuks. Säästetav summa on võrdub 20000 kooliõpilase koolilõuna toetusega. Seejuures hüvitame üleminekuperioodil mikroettevõtjate kulud e-arvete väljastamiseks.

Riigihangete kaasajastamine. Uue riigihangete seadusega parandatakse hankekorraldust muutes seda paindlikumaks ja kiiremaks.  Täielik üleminek e-hangetele säästab aega ja vähendab halduskoormust. Tulevastel hangetel saab soodsaima hinna kõrval arvestada innovatsiooni ja väärtuspõhiseid kriteeriume.  Lisaks maksumaksja raha kokkuhoiule kujundavad professionaalselt korraldatud riigihanked ka erasektori kvaliteedistandardeid ja ärikultuuri.

Kinnisvarareformi lõpule viimine. Riigil on ikka veel ka suur hulk kinnisvara, mis on killustunult ja ebaefektiivselt majandatud. Erinevate haldusalade vara, s.t sajad tuhanded ruutmeetrid kinnistuid tuleb tsentraliseerida ja optimeerida, seejärel saab asuda investeerima. Riigile ebavajalik kinnisvara tuleb erastada.

Avatum valitsemiskultuur. Üks vähem räägitud, aga mitte vähem tähtis on avatud valitsemiskultuur – koostöö poliitikute, avalike teenistujate ja ühiskondlike huvipooltega. Avatud valitsemise kultuuri ning ühistegevust soodustavad näiteks erinevad koostööplatvormid ja rakkerühmad. Valitsemises tuleb olla paindlikum ja kaasavam. Avalikke teenuseid tuleb disainida inimeste, mitte ametkondade keskselt. Uued ideed ja kartmatus vahel ka eksida aitavad meid edasi. Hea algus oleks seegi, kui töötajad era- ja avalikus sektoris võimalikult palju roteeruks.

Suur osa eelpoolkirjeldatud tööst võib esmapilgul jääda tavakodanikule märkamatuks, kuid tulemuseks on paindlik, pidevalt arenev ja avatud riik, mis kasutab maksumaksja raha oma strateegiliste eesmärkide täitmisel sihimärgipäraselt. Valitsuse ülesanne pole lihtsalt riiki pidada, vaid soodustada majanduskasvu ja sündivust, tagada julgeolek ja arendada haridust. Minu ambitsioon on teha Eestist kõige dünaamilisem riik Euroopas.