Arhiiv aja järgi märts, 2016

Riigikogu liikmed toetavad vastupanu mälestusmärgi rajamist Tallinnasse

24. märts 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Krossi sõnul on vastupanu mälestusmärgi idee algatajad Eesti reservohvitserid, kelle juhtimisel viidi läbi monumendi ideekonkurss juba 2006. aastal.

„Idee on rajada 51 tammest hiis, kus iga tamm sümboliseerib üht okupatsiooniaastat. Mälestusmärgi rajamiseks Islandi väljakule on saadud esialgsed kooskõlastused Tallinna linnalt, välisministeeriumilt ja muudelt asjassepuutuvatelt asutustelt,“ lausus toetusrühma esimees.

„Riigikogu rolliks jääks esmalt rahaliste vahendite leidmine, et kaasa aidata mälestusmärgi rajamisele Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks,“ lisas Kross.

Toetusrühma eesmärk on vastupanu mälestusmärgi rajamise toetamine Islandi väljakule Tallinnas. Mälestusmärgiga avaldatakse tunnustust riikliku järjepidevuse kandjatele ja kõigile nii kodu- kui välismaal, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest võõrriikide okupatsioonide ajal.

Toetusgrupiga on liitunud 24 riigikogu liiget: Yoko Alender, Krista Aru, Maire Aunaste, Igor Gräzin, Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Eerik-Niiles Kross, Martin Kukk, Kristjan Kõljalg, Kalle Laanet, Jaanus Marrandi, Madis Milling, Ivari Padar, Kalle Palling, Heidy Purga, Mati Raidma, Valdo Randpere, Anne Sulling, Aivar Sõerd, Artur Talvik, Vilja Toomast ja Terje Trei.

Riigikogu vastupanu mälestusmärgi toetusrühma esimees

Eerik-Niiles Kross
eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
+372 5046509

Link uudisele: Riigikogu liikmed toetavad vastupanu mälestusmärgi rajamist Tallinnasse

Reformierakondlased kohtuvad Järvamaa ettevõtjatega

17. märts 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Järvamaa on küll ajalooliselt põllumajanduspiirkond, kuid viimaste aastakümnete jooksul on jõuliselt arenenud nii puidutööstus kui masinaehitus, tõdes visiidi eestvedaja Kristjan Kõljalg.

„Ilmselt üks suuremaid väljakutseid seisab Järvamaalgi piimatootjate ja toiduainetetööstuse ees. Vajalik on ettevõtete koostöö, et saaks uutel eksporditurgudel edukaks konkureerimiseks teha piisavaid investeeringuid piimatoodetesse. Nii nagu kunagi eksporditi Eestist ümarpalki ning täna elementmaju ja liimpuittalasid, peab ka piimandussektoris lihtsamate toodete, nagu näiteks toorpiima ekspordist liikuma edasi kõrgema lisandväärtusega toodete eksportimisele. Ainult sedasi on võimalik teenida piisavalt, et nii ettevõtte omanikud kui töötajad oleksid rahul ja kasvaksid nii kasum kui palgad,“ lausus Kõljalg.

„Uuendusmeelne ettevõtlus on see, mis kohalikku elu edasi viib. Järvamaal on ettevõtteid, kes on suutnud müüa oma toodangut edukalt nii Eestis kui väljaspool, nagu näiteks Paide Masinatehas, Konesko ja Viking Window,“ lisas ta.

Riigikogu liige tõi välja, et kohalikku elu aitab edendada ka edukas haldus- ja riigireform.

„Kahtlemata muutub Järvamaa elukohana atraktiivsemaks neljarealise maantee pikenemisel Mäoni, mille ehitust valitsus lähiajal arutab. Inimeste väljavoolu pidurdab hästi tasustatud töökohti pakkuva ettevõtluse arendamine ning kindlasti tasub kaaluda mõne riigiasutuse peakontori ületoomist maakonnakeskusesse Paidesse,“ selgitas riigikogu liige.

Neljapäeva õhtul toimub visiidi raames Paides väikeettevõtluse toetamise teemaline vestlusring, mida juhivad riigikogu majanduskomisjoni liige, väikeettevõtjate toetusrühma eestvedaja Maris Lauri ning riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Muu hulgas tuleb arutlusele ettevõtte autode sõidupäevikute kaotamine, juhatuse liikme töötuskindlustus, käibemaksukohuslase piirmäära tõstmine ning nullbürokraatia projekt, eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust riigile andmete kogumisel ja raporteerimisel.

Visiidi käigus külastavad saadikud kohalikke tegusaid ettevõtteid, näiteks Eesti suurimat elektrimootorite tootjat AS Konesko, Eesti üht väiksemat ehk Kalamatsi meiereid, kinnisvarahaldajat Mäo Invest, disainmööbli tootjat Woodman OÜ, metallitööstusettevõtet OÜ Terasman, lumesahkade tootjat Paide Masinatehast, vinnutatud veiseliha tootjat Sirloin OÜ, Koeru pruulikoda ning Eesti Pagarit. Tavapäraselt on kavas ka ühiskonnaõpetuse külalisloengud koolides.

17. ja 18. märtsil viibivad Järvamaal 17 reformierakondlasest riigikogu liiget: Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Kristjan Kõljalg, Ants Laaneots, Maris Lauri, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Heidy Purga, Mati Raidma, Keit Pentus-Rosimannus, Andre Sepp, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Vilja Toomast ja Terje Trei.

Visiidi korraldaja

Kristjan Kõljalg
Kristjan.Koljalg@riigikogu.ee
+372 56228968

Link uudisele: Reformierakondlased kohtuvad Järvamaa ettevõtjatega

Rae volikogu arutas riigigümnaasiumi tulekut

15. märts 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tänase volikogu kõige strateegilisema tähtsusega arutelu oligi riigigümnaasiumi teemal. Vallavalitsuse poolt väljatoodud arvnäitajad oli ilmekad ja eeltöö ratsionaalselt rahulik. Päeva lõpus aga nägi pilti tulevasest Ülemiste promenaadist… Volikogu algas tavapärase õnnitlusega, volikogu esimees ulatas lillekimbu Raivo Uukkivile, kes oli vahepeal olnud sünnipäev. Kohe järgnesid ka arupärimised: 1. Järveküla kooli kohta; 2. Sõidusoodustuse kohta; 3. Peetrimetsa arendusala … Loe edasi Rae volikogu arutas riigigümnaasiumi tulekut

Pentus-Rosimannus: Savtšenko protsess tõestab veel kord, et Putini režiimi ei saa võtta usaldusväärse partnerina

15. märts 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Nadiya Savtšenko niinimetatud kohtuprotsess on algusest peale farss ja vale. Seda lugu ei oleks tohtinud esimesest minutist peale olla. Nagu ei oleks tohtinud olla Eston Kohveri röövimist,“ ütles Keit Pentus-Rosimannus täna parlamendis 66 riigikogu liikme nimel tehtud avalduse eelnõu vastuvõtmisel.

Avalduse eestvedaja tõi oma sõnavõtus välja, et Venemaa presidendi Vladimir Putini režiim on Savtšenko kaasusega veel kord tõestanud, et Venemaad ei saa võtta usaldusväärse partnerina maailmas asjade korraldamisel.

„Savtšenko röövimise, tema üle peetud niinimetatud kohtuprotsessiga on Putini režiim veelgi kahjustanud oma riigi kuvandit, teinud kurja ka omaenda inimestele, omaenda sõjaväelastele. Kuidas? Võib-olla oleks õigem küsida, kuidas ja kas mõeldi Kremlis selle peale, et rahvusvahelise õiguse rikkumine ühe poolt võib anda mõnele teisele rühmitusele hoopis kuskil mujal ettekäände teha enda võetud sõjavangidega sama. Ebaõiglus sünnitab ebaõiglust. Vägivald vägivalda,“ lausus Pentus-Rosimannus.

Ta tõi välja, et esimest korda on kõigi riigikogus esindatud fraktsioonide osavõtul algatatud avaldus, mis on ajendatud ühe inimese saatusest.

„Savtšenko kaasuses kajastub kogu kaasaegse sõja julmus, kogu Venemaa Ukraina-vastase agressiooni julmus: Savtšenko ei teinud muud, kui kaitses oma kodumaad. Agressori vastu,“ lisas riigikogu liige.

„Nadiya Savtšenko murdumise kaudu üritab toosama Putini režiim kätte maksta Ukrainale mitte-murdumise eest. Mille läbi Putini Venemaa demonstreerib veel kord ilmekalt kogu maailmale, et ta ei järgi rahvusvahelist õigust. Parlamendi avaldus on üks viis näidata, et me oleme Ukrainaga, et me soovime Nadia Savtšenko vabastamist ja tema vangistamise ning ebaseadusliku kohtupidamise eest vastutavatele Venemaa ametiisikutele sanktsioonide rakendamist,“ märkis Pentus-Rosimannus.

Riigikogu võttis täna 72 poolthäälega vastu avalduse eelnõu Venemaal ebaseaduslikult vangis hoitava Ukraina Ülemraada liikme, sõjaväelenduri Nadiya Savtšenko toetuseks, milles soovitakse tema vabastamist ning üleandmist Ukrainale.

Riigikogu väliskomisjoni liige

Keit Pentus-Rosimannus
Keit.Pentus-Rosimannus@riigikogu.ee
+372 5040884

Link uudisele: Pentus-Rosimannus: Savtšenko protsess tõestab veel kord, et Putini režiimi ei saa võtta usaldusväärse partnerina

Kalle Laanet: riigikogu selle hooaja kõige olulisem teema on haldusreform

14. märts 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Kalle Laanet märkis täna riigikogus haldusreformi seaduse eelnõu üleandmisel, et reformi tulemusel vähenevad valitsemiskulud ning vabaneva raha saab suunata kultuuri, spordi, hariduse ja teiste valdkondade täiendavaks arenguks.

„Edukas haldusreform toob eakatele parema transpordikorralduse ning rohkem sotsiaaltöötajaid ja -teenuseid. Lastega perede jaoks tähendab reform jätkuvalt kaasaegseid õppeasutusi ja rohkem huviringe, suureneb lastaedade ja kodukoolide valik. Tööinimestele on tähtsad korras teed ning turvalisem liiklemine, ettevõtjale vähem bürokraatiat suhtluses omavalitsusega ning uued teenused,“ ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees.

Laanet tõi välja, et haldusreform avab võimalusi ja kõrvaldab takistusi, aga tegeliku sisu kohapeal toimuvale annavad kohalikud juhid ja inimesed ise, nii volikogude liikmetena, vallajuhtidena kui nende valijatena.

„Haldusreform iseenesest ei sulge ega ava ühtegi kooli, lasteaeda ega raamatukogu. Suurt rolli omab kogukondade endi aktiivsus oma huvide kaitsmisel suuremas omavalitsuses. Positiivne mõju avaldub mastaabiefektis, ametnike spetsialiseerumises, vabade vahendite kasvus eelarves, efektiivsemas valitsemises ja kaasatuses,“ selgitas riigikogu liige.

„Haldusreformi kõige üldisem eesmärk ongi luua eeldused selleks, et omavalitsusüksused suudaksid tagada oma jõudude ja vahenditega elanikele kvaliteetsed avalikud teenused. President Lennart Meri on öelnud, et väikeste riikide üks tunnus on see, et neile ei ole mitte kunagi antud nii palju aega nagu suurriikidele. Seetõttu on vaja reform läbi viia nüüd ja kohe,“ lausus ta lõpetuseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Kalle Laanet
Kalle.Laanet@riigikogu.ee
+372 53285630

Link uudisele: Kalle Laanet: riigikogu selle hooaja kõige olulisem teema on haldusreform