Arhiiv aja järgi aprill, 2016

Revisjonikomisjoni esimehe tasu jäi tõstmata

20. aprill 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Rae vallavolikogu 19.aprillil 2016 a algas võimalusega soetada sinilill veteranide toetuseks ning seda pakkusid Naiskodukaitsjad, Sinilille saadikud. Volikogu aga pakkus elavat arutelu kuni viimase punktini… 17.30 alanud volikogu alguses õnnitles volikogu esimees kõigepealt Raivo Kruuk’i sünnipäeva puhul. Teine lillekimp jäi ootama, sest volinikku ei olnud veel saabunud. Vaba sõnavõtt – Raivo Uukkivi. Tal oli kolm … Loe edasi Revisjonikomisjoni esimehe tasu jäi tõstmata

Kalle Palling: sõidujagamise seadustamine on alles algus

19. aprill 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Palling tõi Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) algatajate nimel peetud sõnavõtus välja, et Euroopa Liidus viiakse parasjagu läbi mitmeid uuringuid jagamismajanduse potentsiaali parimaks kasutamiseks.

“Eestil saab olla siin liidriks ja teerajajaks. Jagamismajandus annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, loob paindlikud võimalused teenida lisasissetulekut, soosib inimesi tegelema mikroettevõtlusega ja parandab kokkuvõttes riigisektori maksulaekumisi,” selgitas riigikogu liige.

„Võime pigistada silmad kinni ja teha näo, et Eestis juba ei eksisteeri tehnoloogiapõhist inimeselt inimesele majandust. Ignoreerida fakti, et jagamismajandus on juba täna siin ja toimib. Me võime teha juurde parkimisplatse, ehitada laiemaks teed ja võtta ära oma inimestelt võimaluse lisateenistuseks, keelata jagamismajanduse, kuid kaugele me sellise masinapurustajaliku poliitikaga ei purjetaks,“ lisas ta.

Palling märkis, et kuigi tegemist on murranguga eeskätt ärimudelites, on ühtlasi tegu nihkega märkimisväärselt keskkonnasäästlikuma elukorralduse poole.

“Jagamismajanduse kiire kasvu südameks on tehnoloogia, mis võimaldab muuta kapitaliks varem ebaefektiivselt kasutusel olnud ressursid. Kinnisvara, autod, vaba aja, ametialased oskused, tööriistad. Ühiskonnas on kõikvõimalikku alarakendatud ressurssi, mida saab innovaatiliste lahenduste abil viia kokku inimestega, kes neid ressursse vajavad. Jagamismajanduse tehnoloogia on massiivne mootor efektiivsuse tõstmiseks ühiskonnas,” lausus ta.

Jagamismajanduse teised sektorid vajavad riigikogu majanduskomisjoni liikme sõnul samuti selget õiguskeskkonda, mis võimaldab ühiskonnal saada parima, mida see tehnoloogiapõhine majandusharu pakub.

“Sõidujagamise reguleerimine on alles algus. Inimeselt inimesele pakutav finantsteenus ja majutus on koos sõidujagamise, võrgupõhise tööturu ning muusika ja videote striimimisega peamised jagamismajanduse sektorid. Ka nemad vajavad 21. sajandi regulatsioone. Olen juba kogumas mõtteid ja arvamusi selleks, kuidas luua ka Airbnb’le seaduslik raamistik,” rääkis Palling.

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) näeb ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni.

Eelnõuga tagatakse kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus ning kehtestatakse vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Lisaks lihtsustab eelnõu ka taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerides vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Eelnõu avab ka taksoteenuse turu konkurentsile.

Riigikogu majanduskomisjoni liige

Kalle Palling
kalle.palling@riigikogu.ee
+372 56639005

 

Link uudisele: Kalle Palling: sõidujagamise seadustamine on alles algus

Kalle Laanet: laeva- ja lennuühendus Saaremaaga peab olema riigi prioriteet

14. aprill 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Visiidi eestvedaja Kalle Laaneti sõnul on Saaremaa olnud haldusreformi kontekstis omavalitsuste mõistliku ja loova koostöö heaks näiteks.

„Juba kaks aastat tagasi moodustus Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise järel Lääne-Saare vald. See toimus hea koostöö ja edukate läbirääkimiste tulemusena, ilma igasuguse välise sunnita. Sarnaselt tuleb Saare maakonnas arengut kavandada edaspidigi,“ lausus riigikogu liige.

Ta tõi välja, et elanikele on oluline, et lisaks heale elukeskkonnale suudetakse saarlastele pakkuda üha ettevõtjasõbralikumat keskkonda ning kiiret, püsivat ja taskukohast ühendust mandriga.

„Majandusministeerium on võtnud prioriteediks taastada lennuühendus Saaremaa ja Hiiumaaga ning tagada kvaliteetne parvlaevaühendus. Valitsuses on kaalumisel, et suviseks perioodiks lisandub Kuivastu-Virtsu liinile ka kolmas parvlaev. Täiendava lisalaevaga saab teostada kuni 1000 reisi enam,“ lisas Laanet.

Neljapäeva õhtul annab Reformierakonna Lääne-Saare piirkonnaorganisatsiooni esimees Andres Tinno riigikogu liikmetele ülevaate Saaremaa ühinemise arengutest.

Visiidi käigus külastavad saadikud kohaliku elu eestvedajaid, näiteks puitmajade tootjaid Novara ja Sandla Puit, laevaehitustehast Baltic Workboats, kalatööstust Vettel, Soela sadamat, Saaremaa lihatööstust, piimatoodete ettevõtet Saaremaa Delifood, tuulikutootjat Eleon, tekstiiliettevõtet Moonstar, Muhu jaanalinnufarmi ning Reo nunnakloostrit. Kavas on ka ühiskonnaõpetuse külalisloengud koolides.

14. ja 15. märtsil viibivad Saaremaal 11 reformierakondlasest riigikogu liiget: Deniss Boroditš, Igor Gräzin, Toomas Kivimägi, Kristjan Kõljalg, Kalle Laanet, Maris Lauri, Lauri Luik, Keit Pentus-Rosimannus, Anne Sulling, Urve Tiidus ja Terje Trei.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Kalle Laanet
Kalle.Laanet@riigikogu.ee
+372 53285630

Link uudisele: Kalle Laanet: laeva- ja lennuühendus Saaremaaga peab olema riigi prioriteet

Toomas Kivimägi: riigivalitsemise reform on vältimatu

14. aprill 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Kivimägi märkis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul riigikogus Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus, et riigivalitsemise reform on riigi arengu seisukohast vältimatu.

„Selle paratamatusest piisaks vaid ühest numbrist: Eestis on kümne aasta pärast circa 85 000 tööealist inimest vähem kui täna. See on reaalsus, mida ka kõige geniaalsemad otsused täna, arvestades meie riigi ajalugu ja elanikkonna hoiakuid, ei muuda. Kaob iga seitsmes lisandväärtuse looja ja maksumaksja,“ rõhutas ta.

Majanduskomisjoni esimehe hinnangul on aeg asuda ka pealinnaseaduse kallale.

„Ei ole õiglane ega mõistlik, et Tallinna linn ja Ruhnu vald peavad võistlema ühes liigas. Kuna kaalukategooriad ei klapi, siis jäävad paljud vajalikud ja oodatud otsused 212 omavalitsuse jaoks tegemata vaid seetõttu, et kõige tugevam võtaks kõige suurema torditüki ka nende arvelt, kellel seda niigi napib,” lausus Kivimägi.

„Teine väga põhimõtteline muutus, mis eeldab, aga ka võimaldab ulatuslikku riigireformi, on internetipõhiste teenuste hüppeline kasv nii era- kui avalikus sektoris. Seda toetab lisaks tehnoloogia arengule suurem kasutusmugavus, parem kättesaadavus ja uue e-põlvkonna pealekasvamine. Vallamajja, maavalitsusse või ministeeriumisse on kodanikul füüsiliselt asja kaks-kolm korda vähem kui veel kümme aastat tagasi,“ ütles riigikogu liige.

Kivimägi tõi riigivalitsemise reformi läbiviimise vajaduse põhjusena välja ka selle, et riigi investeerimisvõimekus riigieelarve omatuludest ei vasta tegelikele vajadustele.

„Olulisi investeeringuid ootavad nii Tallinn-Tartu kui Tallinn-Pärnu maantee, ent tänaseks lahendusi pole. Investeeringute osakaalu riigieelarves on vaja suurendada,“ lisas ta.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees

Toomas Kivimägi
toomas.kivimagi@riigikogu.ee
+372 5013971

Link uudisele: Toomas Kivimägi: riigivalitsemise reform on vältimatu

Heidy Purga: hariduses valitsegu kõigile võrdsed võimalused

7. aprill 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„On oluline, et haridussüsteemis ei tehtaks vahet koolipidajal – olgu selleks riik, kohalik omavalitsus või eraettevõtja – ning et kõigile oleks tagatud võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste andmine sõltumata omandivormist. Selle eeltingimuseks on kahtlemata riiklikust õppekavast tulenevad nõuded,“ rääkis Purga riigikogu arutelul hariduse rahastamise võtmekohtadest.

Ta märkis, et Eesti hariduse unikaalsus säilib ainult läbi vabaduse ja usalduse riigi, kohaliku omavalitsuse, kooli ja lastevanemate vahel. Suureks abiks oleks siinkohal kohalikele omavalitsustele suurema otsustusõiguse andmine ja riigi sihtotstarbeliste regulatsioonide minimeerimine.

„Mida lähemal on kool lapsele, lähemal kogukonnale, seda paremaid otsuseid seal suudetakse lapse jaoks vastu võtta. Õnnestunud haldusreform tähendab samamoodi jätkuvalt kaasaegseid õppeasutusi ja rohkem huviringe, suureneb lastaedade ja kodukoolide valik,“ lisas riigikogu liige.

Purga avaldas heameelt, et viimaks saab järgmise aasta sügisel reaalsuseks pea kümme aastat aruteluks olnud „ringiraha“ ehk huviharidusele mõeldud tegevustoetus.

“Kultuuri, spordi, loodus- ja täppisteaduste toetusraha hakkab liikuma läbi kohalike omavalitsuste, kes teavad kogukondlikke eelistusi ja saavad pakkuda oma lastele ning noortele parimaid võimalusi kooliväliseks tegevuseks. Täna on ligi 30 000 noort huvitegevusest kõrvale jäänud. Eks sellel nn hängimiskultuuril on ilmselgelt omad põhjused olnud, mida parandada saame, et meil kasvaksid uued Jalmar Vabarnad ja Hardi Maybaumid,” lausus ta lõpetuseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Heidy Purga
Heidy.Purga@riigikogu.ee
+372 5111157

Link uudisele: Heidy Purga: hariduses valitsegu kõigile võrdsed võimalused