Arhiiv aja järgi juuni, 2016

Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Pärnu maakonda investeeritakse 28,5 miljonit eurot

22. juuni 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatus kinnitas täna 28,5 miljonit euro eest regionaaltoetuste investeeringuid 28 projektile Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Pärnu maakonnas. Tähtajaks esitatud 63 taotluse mahuks oli 64,8 miljonit eurot. Esitada sai vaid taotlusi, mille objekt ja tegevused sisalduvad piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavades. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeemi (PKT) rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tegemist on esmakordse võimalusega, mil maakonnad said ise paika panna põhisuunad, millised valdkonnad ja investeeringud on just nende maakonnas kõige perspektiivsemad töökohtade loomiseks ning töökohtade ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks. PKT tegevuskavad koosnevadki maakonna poolt kokku lepitud kõige olulisematest arendustest, mis aitaksid nende eesmärkide saavutamisel.

Eesti maakonnad saavad piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuseks aastani 2020 Euroopa Regionaalarengu Fondist 134,8 miljonit eurot.

„On hea meel, et eraldatava toetusega tuleb piirkondadesse juurde oluliselt töökohti loovaid tööstus- ja ettevõtlusalasid ning lahendatakse olemasolevate ettevõtete tegevusele takistuseks saanud kitsaskohti,“ kommenteeris EASi regionaalvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Sille Talvet. „Toetatavad projektid peavad ja mul on hea meel, et ka hakkavad täitma eesmärki, milleks on kasvatada majandusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi,“ lisas Talvet.

EASi Regionaalarengukeskuse valdkonnajuht Marge Sargma lisas, et valdkondade arendamine sõltub paljuski aktiivsete eestvedajate olemasolust piirkondades: „Näiteks Põlvamaale väiksesse Moostesse rajatakse toetuse abil lausa 2 tootearenduskeskust, milles on oluline roll nii kohalikul ressursil põhineva oskusteabe rakendamise entusiastidel kui valla pikaajalisel tööl sobiva ettevõtluskeskkonna loomiseks.“ Eraldi märkis Sargma ära ka Pärnu ja Ida-Viru maakonnad, kus avaliku sektori initsiatiivil valmistatakse ette uusi ettevõtlusalasid ja tegeldakse ka olemasolevate ettevõtete arengutakistuste parendamisega.

PKT toetuse abil on võimalik teha investeeringuid sihtkoha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamiseks.

Esimene taotlusvoor avati Eesti kõigile maakondadele kohe piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava valmimise järgselt. Valga, Järva, Lääne-Viru ning Võru maakondade I vooru otsused selguvad augusti lõpuks. Viljandi, Tartu, Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakondadel on voor avatud kevadest kuni 04.07.2016, sellele järgneb taotluste hindamine.

Toetuse saajate nimekiri

Allikas: EAS

Rae suusamäe tulek lükkus edasi

21. juuni 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Ilmselt seetõttu, et tänasel (21.juuni 2016) Rae vallavolikogu istungil oli mitu informatiivset punkti, kus ei olnud otsuse langetamist, kestis volikogu väga pikalt, lõppes peale ühtteist õhtul.  Seega soovin kannatlikku meelt lugejale… Kõigepealt said sünnipäevalapsed Margus Valgma, Indrek Uuemaa ja Aadi Potter Agu Laiuselt lilled ning seejärel vallavanem Mart Võrklaevalt lillekimbu ka Agu Laius ise, kel … Loe edasi Rae suusamäe tulek lükkus edasi

Riik toetab Ida-Viru ja Kagu-Eesti ettevõtjaid

21. juuni 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonna ettevõtjad saavad ettevõtjate elektriühenduste pilootprogrammist abi uuteks elektriliitumisteks ja elektrivõimsuse suurendamiseks. Programmi eesmärk on Kagu-Eesti maakondades ning Ida-Virumaal kasvatada ettevõtlust ja luua uusi töökohti. Maksimaalne toetuse suurus on ühe projekti kohta 50 000 eurot.

Paljudel ettevõtetel on soov areneda ja kasvatada oma tootmistegevust, kuid teinekord võib ületamatuks takistuseks saada elektrivõrguga liitumine või elektrivõimsuse suurendamise vajadus. Uue pilootprogrammiga soovib riik soodustada just regionaalsete ettevõtete arengut.

Programmist toetatakse nii uusi võrguga liitumisi kui tarbimis- ja tootmistingimuste muutmist, et suurendada peakaitsme nimivoolu.

Programmi sihtrühmaks on ettevõtjad, kelle tegevusalaks on töötlev tööstus ning kelle edasine arenguplaan näeb ette piirkonna keskmisest kõrgema palgaga uute töökohtade loomist. Eelkõige on pilootprogramm mõeldud neile ettevõtjatele, kes juba täna piirkonnas tegutsevad.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ja minimaalne 5000 eurot. Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt poole kuludest.

Taotlusvooru kuulutab välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) augustis oma veebilehel ja sihtpiirkonna maakonnalehtedes. Ettevõtjatele jääb seejärel vähemalt kolm kuud taotluse ettevalmistamiseks.

Toetuse täpsemad tingimused leiate rahandusministeeriumi veebilehelt.

Remo Holsmer: e-residentsuse laienemise teelt kaob pudelikael

15. juuni 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Täna riigikogus vastu võetud otsus kõrvaldab ühe suure e-residentsuse pudelikaela. Kui seni pidi e-resident pangakonto avamiseks füüsiliselt Eestisse tulema, siis seadusemuudatusega see nõue kaob,” ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

“Tulevikus saavad nii e-residendid kui ka Eesti elanikud võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata. See saab tehniliselt toimuma IT-lahenduste abil, kus ühtlasi peab olema tagatud krediidiasutustele kehtiv “tunne oma klienti” nõue,” selgitas Holsmer.

“Tehtavad muudatused on oluline samm edasi e-residentsuse projekti edenemiseks ja kasutajaskonna kasvatamiseks. Niisamuti loome me Eesti elanikele võimaluse kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil pankadega suhelda ja toiminguid teha,” lausus riigikogu liige.

“E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Programmi eesmärgiks on suurendada Eesti atraktiivsust nii elamiseks kui ettevõtluseks, tuua siia välisinvesteeringuid ja luua uusi töökohti,” lisas Holsmer.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus (232 SE) läbis täna 88 poolthäälega konsensuslikult riigikogus kolmanda lugemise.

 

Lisainfo:

Remo Holsmer
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: e-residentsuse laienemise teelt kaob pudelikael

Remo Holsmer: iga riigieelarves kulutatud euro peab olema põhjendatud

14. juuni 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raporti üle, mis käsitleb parlamendi rolli eelarvepoliitika kujundamisel ja sellega seonduvaid probleeme.

„Raportis tehtud ettepanekud on kindlasti tänuväärsed ja kavatseme neist osasid arvestada eelarve baasseaduse muutmisel. Minu jaoks on olulised kaks märksõna – raha kasutamise tulemuslikkus ja eelarve läbipaistvus. Eelarve ei saa olla vaid numbrite jada, vaid iga tehtud kulutus peab olema eesmärgipärane ja mõõdetav,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni esimees.

Holsmer lisas, et läbipaistvuse ja eelarve parema loetavuse osas saab kindlasti paremini.

„Ma ei räägi ainult riigikogu liikmetest, vaid laiemast avalikkusest, kelle jaoks peavad eelarves kajastatud kulutused olema lihtsasti loetavad ja arusaadavad. Ka eelarve seletuskiri peab muutuma ühtlasemaks ja täpsemaks, et anda edasi tehtavate kulutuste reaalset sisu,“ märkis ta.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige, raporti autor Kristjan Kõljalg nõustus raporti järeldusega, et parlamendi roll riigi rahanduspoliitika strateegilise vaate kujundamisel peab valitsuse kõrval suurenema.

„Riigi eelarvestrateegia on ilmselgelt kõige olulisem dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Parlamendil peab olema riigielu kujundavate poliitikate loomisel märkimisväärne kaasarääkimise õigus,“ ütles Kõljalg.

„Lisaks haridusministeeriumile peaksid tulevikus ka teised ministeeriumid riigieelarve koostamisel minema üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. See muudab eelarvevahendite kasutamise mõjususe ja eesmärkide saavutamise hindamise lihtsamaks,“ lisas ta.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon otsustas 2015. aasta novembri istungil koostada 2016. aasta maiks komisjoni raporti „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“.

Raporti eesmärgiks oli selgitada välja võimalused, kuidas suurendada parlamendi rolli eelarvepoliitika kujundamisel.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige

Kristjan Kõljalg
Kristjan.Koljalg@riigikogu.ee
+372 56228968

Link uudisele: Remo Holsmer: iga riigieelarves kulutatud euro peab olema põhjendatud