Arhiiv aja järgi august, 2016

Riigi sõiduautode kasutamise korda peab tõhustama

31. august 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Riik peab oma autoparki mõistlikult kasutama. Kõigis asutustes võiksid kehtida ühtsed kulusäästlikud põhimõtted sõidukite ostmise ja kasutamise kohta, ühiselt võiks tulevikus hankida nii sõidukeid kui ka näiteks kindlustusteenust.

Valitsus otsusega korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus esimest korda 2017. aasta alguses asutuste sõiduautode ühishanke. Hankimise korra muudatusele jätkuks on nüüd valminud kuus ettepanekut ka sõiduautode kasutuskorra muutmiseks. Ettepanekutega soovitatakse näiteks sõiduautode pikemat kasutamist võimaldava kohese väljaostu senisest sagedasemat rakendamist ja riigiasutustes automaatse sõidupäeviku kui autopargi haldamiseks vajalike andmete kogumiseks. Lisaks tehakse ettepanek sõidukite broneerimissüsteemi laialdasemaks kasutuselevõtuks ning riigiasutuste ülest sõidukite kindlustusteenuse hankimist.

Riigi kasutuses on 4476 autot, millest 52% on sõiduautod, ligi 35% on alarm- ja eriotstarbelised sõidukid ja ülejäänud muu kasutusega sõidukid, näiteks buss, veoauto, haagis. Riigi sõiduautode arv on aastatega vähenenud  –  võrreldes 2012. aastaga on asutustel üle 300 sõiduki vähem.

Nii ettepanekute väljatöötamine, kui ka keskse hankimise ettevalmistus on toimunud mitmete riigiasutuste koostöös. Töögrupis osalesid Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Maanteeameti, Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Rahandusministeerium töötab sel sügisel välja eelnõu, millega kehtestatakse ühtsed põhimõtted ametisõitude korraldamiseks.

Tutvu ettepanekute ja analüüsiga rahandusministeeriumi kodulehel.

Haldusreformi läbiviimise tähtajad on põhiseadusega kooskõlas

30. august 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei oleks enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.

Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse. Haldusreformi venimine, tähtaegade lükkamine kaugesse tulevikku ja erakorraliste valimiste korraldamine ei ole Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.

Kuigi õiguskantsler on viidanud, et sundühendamiste tähtajad on liiga lühikesed, lähtub haldusreformi seadus seni kehtinud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest, mille kohaselt omavalitsuste ühinemistega kaasnevad tegevused peavad valitsuse algatatud ühinemistel olema teostatud hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi.

Tähtaegadega on järgitud ka loogikat, et alates haldusreformi seaduse jõustumisest 1. juulil 2016 on kõigil omavalitsustel olnud võimalik algatada haldusreformi eesmärki järgides ühinemisläbirääkimisi ja teada, mis tingimustel Vabariigi Valitsus algatab nende ühendamise uu omavalitse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaks. Seega on omavalitsustel aega, et vältida sundühendamise etappi sattumist.

Haldusreformi põhiseadusele vastavust on analüüsiga kinnitanud ka Eesti õigusteadlane ja põhiseaduse väljatöötaja Jüri Raidla, kes esindab selles küsimuses riigikohtus vabariigi valitsust.

Raidla toob oma vastuses riigikohtule välja, et haldusreformi seaduse ajaraam lõpetab liigsete viivitusteta isikute põhiõiguste tagatust kahjustava ning kohalike omavalitsuste toimetulekut pärssiva olukorra. Teiselt poolt võimaldab haldusreformi ajaraam vältida valimiste perioodi vahelise haldusterritoriaalse korralduse muutusega kaasnevat segadust kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude koosseisus ja töökorralduses. Haldusreformi toimumise sidumine volikogu valimistega tagab põhiseaduse paragrahvis 156 tuleneva volikogude nelja-aastase töötsükli.

Samuti on oluline tähele panna, et Vabariigi Valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile. Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st, ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest.

Valitsus kiitis heaks edasised sammud haldusreformi valdkonnaseaduste muutmisel

29. august 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Haldusreformi eesmärkide saavutamiseks saavad vallad ja linnad senisest suurema rolli piirkondliku arengu suunamisel ja konkurentsivõime edendamisel.

Haldusreformi seadus on vastu võetud ja omavalitsuste ühinemine käib üle terve Eesti. Nüüd on aeg järgmisteks sammudeks – haldusreform annab omavalitsustele juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja kokkuvõttes toob kaasa kohaliku elu parema korralduse Eesti inimeste jaoks. Oleme valinud omavalitsusmaastiku uuendamisel suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks.

Valitsuse otsusega antakse kohalikele omavalitsustele ühiselt täitmiseks piirkonna arengu kavandamise ja piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanne, mille täitmisel koostöövormi valik jääb KOVidele.

Ettevõtluskeskkonna arendamiseks antakse linnadele ja valdadele üle maakondlike arenduskeskuste juhtimine, suurendades nende rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja piirkondliku spetsialiseerumise toetamisel. Samuti on plaanis suurendada omavalitsuste kaasarääkimise õigust ühistranspordi korraldamises piirkondlike ühistranspordikeskuste kaudu.

Avalik-õigusliku koostöö võimaldamiseks luuakse valdadele ja linnadele ühisametite moodustamise võimalus näiteks järelevalve teostamisel või sotsiaalvaldkonnas. Täiendavalt kaaluvad ministeeriumid eri ülesannete omavalitsustele üle andmise võimalusi haldusreformi järgselt.

Ka arutas valitsus erinevate struktuurivahendite ja siseriiklike toetustmeetmete tingimuste ülevaatamist, et need toetaksid haldusreformi eesmärkide täitmist.

Valitsus kaalub ka võimalikke muudatusi omavalitsuste rahastamiskorralduses, sealhulgas tulumaksu ja tasandusfondi jaotamisel ning muude toetuste andmisel. Täpsemad ettepanekud esitatakse valitsusele septembris. Omavalitsuste eelarvete tugevdamiseks on valitsus riigi eelarvestrateegias kavandanud nende tulude suurendamist nelja aasta peale kokku ligikaudu 190 miljoni euroga. Sellele lisandub sama ajaga omavalitsustele laekuva tulumaksu summa kasv ligikaudu 500 miljoni euro võrra.

Kuna mitmed kavandatavad muudatused sõltuvad riigivalitsemise reformi käigus tehtavatest valikutest, menetletakse haldusreformi eesmärki toetavaid valdkonnaseadusi tänavu neljandas kvartalis koos maavalitsuste reorganiseerimisega seotud muudatuste ettevalmistamisega.

Kas Raasiku vald on “vigane pruut”?

16. august 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tänase (16.august 2016) Rae vallavolikogu istungi peateemaks kujunes küsimus, mis ei olnudki üldse päevakorras ehk siis mis juhtub Rae vallaga kui ta ühineb Raasiku vallaga? Kes peab Raasiku valda “vigaseks pruudiks”? Volikogu algas tavapäraselt õnnitlustega ja seekord kinkis volikogu esimees Agu Laius lilled Erika Popovitšile, kel oli volikogude vahelisel ajal sünnipäev.  Seejärel tegi volikogu esimees … Loe edasi Kas Raasiku vald on “vigane pruut”?

Blog

4. august 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Blog