Arhiiv aja järgi september, 2016

Remo Holsmer: riigieelarve toetab majanduskasvu

28. september 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer tõi välja, et 2017. aasta riigieelarvet kokku pannes on valitsus paljuski mõjutatud välisteguritest.

„Euroopas on jätkuvalt rändekriis, Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkumas, meie lähinaabrite ja ekspordipartnerite majanduskasv on 1% ümber. Eelarvesse tõlgituna ei kõla aga 6,3% suurune ja ligi 500 miljoni eurone eelarve tulude kasv sugugi halva tulemusena,“ lausus Holsmer.

Reformierakondlasest riigikogu liikme kinnitusel lähtub maksupoliitika jätkuvalt põhimõttest nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele.

„Maksuvaba tulu tõuseb 180 euroni kuus, sotsiaalmaksu määr langeb 2018. aastaks 32 protsendile. Sotsiaalmaksu langetamine ei vähenda Haigekassa eelarvet, puuduolev osa kaetakse muude eelarveliste tulude arvelt. Reaalsuseks saab ka 300-eurone lasterikka pere toetus,“ selgitas ta.

Holsmer märkis, et prognoositud 1,3% suurust majanduskasvu aitab ergutada riigi investeeringute kasv: olulisima sammuna jätkatakse järgmisel aastal Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Rahastatakse Haabersti ja Russalka ristmiku ehitust Tallinnas.

„Lisaks on valitsus otsustanud majanduse elavdamiseks kiirendada Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamist. Järgmisel aastal on välistoetuste osakaaluks riigieelarves 961 miljonit eurot, moodustades ligi kümnendiku riigieelarve kuludest,“ rääkis reformierakondlane riigikogu ees kõneldes.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: riigieelarve toetab majanduskasvu

2017. aasta eelarve toetab kohalikke omavalitsuste tegevust ääremaastumise vastu

27. september 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

2017. aasta riigieelarvest laekub kohalikele omavalitsustele peaaegu 1,6 miljardi eurot maksutulu ja toetusi, et pakkuda vajalikke teenuseid üle Eesti, arendada valdade ja linnade elu- ja ettevõtluskeskkonda ning vähendada ääremaastumist.

Järgmise aasta riigieelarve toob tavapäraste maksulaekumiste kõrval lisavahendeid laste huvitegevuse arendamiseks ning investeeringuid lasteaedade ja hooldekodude renoveerimiseks. Samuti võimaldab eelarve terve rida regionaalse tähtsusega objektide ja teede ehitamist.

Eelarve on üks tähtsamaid regionaalpoliitika tööriistu, millega riik toetab omavalitsusi avalike teenuste ja investeeringute tegemisel igas Eestimaa nurgas. Koos kasvavate maksutulude ja eurovahendite avanemisega on omavalitsustel võimalik tagada kvaliteetne elukeskkond ka väljaspool pealinna.

 Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste tulud järgmisel neljal aastal keskmiselt 5,6 protsenti aastas. Tulumaksu laekub omavalitsustele prognoosi kohaselt 2017. aastal 952 miljonit eurot, mida on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Võrreldes buumiaja tipuga 2008. aastal on kohalike omavalitsuste tulumaksu juba 218 miljonit eurot rohkem. Sellele lisaks suurendatakse kevadel kokkulepitud riigi eelarvestrateegiaga kohalike omavalitsuste tulusid täiendavalt nelja aasta peale kokku ligikaudu 190 miljonit eurot

Täiendavas toetuses omavalitsusele on näiteks 2017. aastaks 5,7 miljonit eurot ja igal järgneval aastal veel vähemalt 14,25 miljonit eurot noorte huvitegevuse kättesaadavuse suurendamiseks.

Valitsus on otsustanud omavalitsustele eraldada lisaks veel 2,2 miljonit eurot jäätmehoolduse arendamiseks ning CO2-kvootide müügi tulust suunatakse energiasäästu suurendamise eesmärgil omavalitsuste lasteaedadele ligikaudu 13 miljonit eurot ja hooldekodudele 11 miljonit eurot. See võimaldab lasteaedu ja hooldekodusid renoveerida energiasäästlikumaks.

Lisaks otsustas valitsus rajada olulise regionaalse mõjuga neljarealise Tallinna–Tartu maantee Mäoni. Veel investeeritakse 60 miljonit eurot erinevatesse kohalikele omavalitsustele olulistesse objektidesse, näiteks Reidi tee, Gonsiori tänav, Tartu idapoolse ringtee arendus ja Narva transiidikoridor.

Samuti on juba tänavu omavalitsustele avanenud mitmed Euroopa Liidu toetusmeetmed. Näiteks piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse raames toetatakse keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendusi, ehitades kergliiklusteid ning luues ühistranspordilahendusi ligikaudu 8,1 miljoni euro eest.

Väiksemate valdade ja linnade ühinemisel saavad uued omavalitsused ka ühekordset ühinemistoetust. Riigi eelarvestrateegias on selleks arvestatud järgmiseks kolmeks aastaks ühtekokku 65 miljonit eurot.

Eesti parimad väikesadamad on Puise kalasadam, Purtse jahtsadam ja Soela sadam

23. september 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Preemia eesmärk on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Konkursile laekunud neljateistkümnest nominendist valis žürii välja kolm parimat. 3000 euro suurused rahalised preemiad lähevad Läänemaale Puise kalasadamale, Ida-Virumaale Purtse jahtsadamale ning Saaremaale Soela sadamale.

Tegu on esimese korraga kui väikesadamaid ja seal tegutsevaid kogukondi riigi poolt selliselt esile tõstetakse. Nii nagu tunnustatakse igal aastal Eesti parimaid põllumehi, tuleb samuti väärtustada ka meie kohalikke merekündjaid ja sadamaarendajaid, kes tihti puhuvad rannaküladesse elu sisse ja edendavad sealset majandust ja eluolu. Hästi toimiv väikesadam on küla keskuseks, võimaldades tegeleda kalapüügiga, mereturismiga ning tagades ka kohaliku merepäästevõimekuse. Puise, Purtse ja Soela sadamad ja neid ümbritsevad aktiivsed kodanikud on tunnustust väärt ning eeskujuks mitmetele teistele äärealade kogukondadele.

  • Sealsele piirkonnale on sadam oluline arengumootor, selle võimalusi osatakse ära kasutada ning kogukonna poolt väärtustada
  • Sadam on kohaliku kogukonna jaoks osa identiteedist ning küla keskus
  • Sadama ümber tegutseb aktiivne kogukond, kes edendab igapäevaselt kohalikku elu
  • Sealsel kogukonnal on jätkusuutlik mõtteviis ning sadamaga seotud selged tulevikuplaanid kohaliku elu edasiviimiseks.

Puise sadam Läänemaal asub ajalooliselt tähtsas kohas, kus on tugevad merekultuuri- ja kalapüügitraditsioonid. Tänapäeval kasutab sadamat 12 kalaettevõtet, kes tegelevad seal igapäevaselt kalapüügiga. Sadamal on hea koostöö kohaliku omavalitsusega ning on sealsetele elanikele oluliseks elu osaks.

Purtse külalissadam Ida-Virumaal on uus sadam, mille on rajanud kohalikud aktivistid. Sadamasse on tehtud mitmeid isiklikke investeeringuid, mis on loonud sinna tugeva ja ettevõtliku kogukonna. Sadama rajamine on oluliselt arendanud kohalikku piirkonda ning seda kasutab ka sealne merepäästeüksus. Tulevikuplaanide loomisel on arvestatud ümbruskaudset merekultuuripärandit ning lähiaastatel plaanitakse sinna luua Tulivee teemakeskus.

Soela sadam Saaremaal on hea näide kohalikust sadamast ja selle ümber tegutsevast tugevast kogukonnast, kuhu on koondunud nii kohalikud kui suvesaarlased. Koos võetakse ette toredaid üritusi ning osatakse kasutada sadama ressurssi jätkusuutlikult. Sadam on elavdanud kohalikku piirkonda nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult. 

Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid rahandusministeeriumi ja Merekultuuriaasta 2016 esindajad.

Merekultuuriaasta 2016 väikesadamate arengu tunnustus määrati juriidilisele isikule, seltsingule või kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on osalenud oma piirkonna väikesadama arendamisel lähtudes kogukondlikust huvist. Välja anti kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot Ridala vallavalitsusele Puise kalasadama arendamise eest, Trogar OÜ’le Purtse jahtssadama arendamise eest ning MTÜ Soela sadama seltsile Soela sadama arendamise eest.

Rohkem pilte sadamatest siit: https://www.dropbox.com/sh/nyle4k9yvgr4j9m/AABf9XCKVwpspb__EReErmHLa?dl=0

Reformierakondlased teevad sügise esimese töövisiidi Jõgevamaale

22. september 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reedel annavad Reformierakonna Puurmani valla piirkonnaorganisatsiooni esimees Rauno Kuus ja Puurmani vallavanem Margus Möldri riigikogu liikmetele ülevaate kohalike omavalitsuste ühinemise arengutest.

Visiidi eestvedaja Terje Trei sõnul on Jõgevamaal praegu täistuuridel käimas omavalitsuste vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised.

„Loogilist rada pidi on kujunemas kolm suurt ühinenud omavalitsust – Peipsi, Jõgeva-keskselt ja Põltsamaa piirkonnas. Neist igaüht ootaks rohkem kui 11 000 registrijärgse elaniku korral ka üle kahe miljoni euro suurune ühinemistoetus. Uutes omavalitsustes on võimalus pühenduda tegevusplaanidele, mis tagavad tulevikus paremad teenused ning annavad uue hoo elu- ja töötegevuse arengule,“ lausus riigikogu liige.

Trei sõnul on elanikele oluline eelkõige see, et kõik teenused peavad olema kättesaadavad.

„Peame tegema kõik selleks, et igaühel meil oleks siin maal parem elada ning meie tegevusetus ei soodustaks piirkondade hääbumist ning taandarengut. Hea uudisena toob valitsuse septembris kinnitatud investeeringute kava Euroopa Regionaalarengu Fondi ligi 1,4 miljoni euro suuruse toetusega nüüdisaegsed esmatasandi tervisekeskused nii Mustveele kui Põltsamaale,” märkis parlamendisaadik.

Visiidi käigus külastavad saadikud Põltsamaal ettevõtteid Puit-Profiil, Astelmari ja piimandusühistut E-piim ning Põltsamaa noortekeskust ja tervisekeskust. Jõgeval on plaanis külastada ettevõtteid Juta ja Kaido, Valmeco, Westwood Group, Scanola Balticu rapsitehast, Kuremaa lossi puhkekeskust ning Kaitseliidu Jõgeva malevat. Mustvees ootavad ees Torma valla lasteaia, Palamuse vabatahtliku päästekomando ja Peipsi Aiand OÜ külastused. Kavas on ka tavapärased ühiskonnaõpetuse külalisloengud koolides.

22. ja 23. septembril viibivad Jõgevamaal 13 reformierakondlasest riigikogu liiget: Peep Aru, Igor Gräzin, Liina Kersna, Kristjan Kõljalg, Ants Laaneots, Lauri Luik, Madis Milling, Meelis Mälberg, Mati Raidma, Laine Randjärv, Andre Sepp, Urve Tiidus ja Terje Trei.

Lisainfo:

Terje Trei
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, visiidi korraldaja
terje.trei@riigikogu.ee
+372 5138738

Link uudisele: Reformierakondlased teevad sügise esimese töövisiidi Jõgevamaale

Rae Raasikuga ei ühine

20. september 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kuigi tänase (20.sept 2016) Rae vallavolikogu päevakorras oli mitu olulist küsimust, näiteks arengukava ja eelarvestrateegia siis suurima tähelepanu ja eelneva arutelu osaks sai siiski Raasiku volikogu esitatud ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanek… Volikogu algas tavapäraselt vallamaja teise korruse saalis kell 17.30. Sama tavapärane oli vabas mikrofonis sõnavõtja. Ikka Uukkivi ja järjekordne arupärimine. Selgus, et Kiire maaüksusel toimuva … Loe edasi Rae Raasikuga ei ühine