Arhiiv aja järgi oktoober, 2016

Vallad ja linnad saavad suurema rolli kohaliku arengu suunamisel

31. oktoober 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Esitasin kooskõlastamiseks haldusreformi toetavate seadusemuudatuste eelnõud, millega antakse valdadele ja linnadele senisest suurem osa piirkondliku arengu suunamisel.

Haldusreformiga tahame saavutada selle, et omavalitsused pakuksid üle Eesti võrreldavalt häid avalikke teenuseid. Lisaks anname linnadele ja valdadele rohkem võimalusi omavahel koostööd teha ja ettevõtlust arendada. Oleme valinud suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks ja toetab ühtlasemat piirkondlikku arengut.

Omavalitsustele antakse ühiselt täitmiseks piirkonna arengu kavandamise ja piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanne. Sealjuures jääb koostöövorm omavalitsuste valida. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks antakse linnadele ja valdadele üle maakondlike arenduskeskuste juhtimine, suurendades nende rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja piirkondliku spetsialiseerumise toetamisel. Need muudatused jõustuksid 1. jaanuarist 2018.

Ühistranspordiseaduse muudatustega, mis jõustuksid 1. juulil 2018, antakse pärast ühinemist maakonna ühistranspordi korraldamine maavalitsustelt üle maanteeametile, kes hakkab koos omavalitsustega regionaalsete ühistranspordikeskuste kaudu ühistransporti korraldama. Ühistranspordi riigipoolse rahastamise korraldus ja põhimõtted sellest ei muutu.

Avalik-õigusliku koostöö võimaldamiseks antakse alates 1. jaanuarist 2018 valdadele ja linnadele võimalus moodustada ühisameteid näiteks järelevalve teostamisel või sotsiaalvaldkonnas. Täiendavalt kaaluvad ministeeriumid eri ülesannete omavalitsustele üle andmise võimalusi pärast haldusreformi.

Rahandusministeerium esitas haldusreformi eesmärgi täitmist toetavad seadusemuudatused kooskõlastamiseks ministeeriumidele, omavalitsusliitudele ja teisele riigiasutustele ning arvamuse andmiseks ka muudele asjaomastele asutustele. Need on haldusreformi kontseptsioonis kirjeldatud muudatused, millega haldusreformi järel antakse omavalitsustele maakonna või piirkonna tasandil ühiseks täitmiseks uusi täiendavaid ülesandeid ning soodustatakse omavalitsuste koostööd. Muudatusi on kavas teha kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses, halduskoostöö seaduses, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses, ravimiseaduses ja ühistranspordiseaduses.

 

Möödunud nädalal esitletud omavalitsuste rahastamise muudatuste kohta loe lähemalt rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/omavalitsuste-rahastamise-muudatused-leevendavad-aaremaastumist/

Aivar Sõerd: eelarve panustab tuntavalt inimeste toimetulekule

27. oktoober 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Sõerd lausus riigikogu ees kõneldes, et tulude hea laekumine võimaldab ellu viia riigile olulisi prioriteete, milleks järgmise aasta eelarvekavas on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine, sealhulgas tööjõumaksude langetamine, inimeste toimetuleku parandamine ja perede toetamine.

Ta tõi välja, et sõjalise kaitsevõime kiirema väljaarendamise prioriteetsus on tõstnud kaitsekulude osakaalu 2,19 protsendini SKP-st, mis on kaitsekulude läbi aegade kõrgeim tase. Sellele lisanduvad liitlaste kohaolekuga seotud kulud.

„Raha peretoetuste suurendamiseks, pensionide kasvuks ja muude riigieelarve kulude suurendamiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest. Suurim väljakutse majandusarengule on tööjõukulude ja tootlikkuse arengu lahknevus,“ rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige.

„Keskmine pension tõuseb 417 euroni ja on ka edaspidi maksuvaba. Üksi elavad pensionärid hakkavad saama 115-eurost lisatoetust. Alates järgmise aasta 1. juulist lisandub lasterikka, kolme kuni kuut last kasvatava pere eelarvesse uus peretoetus summas 200 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele 370 eurot kuus. Kolmelapselise pere toetus saab alates järgmise aasta 1. juulist olema 400 eurot kuus,“ loetles ta inimeste toimetulekule suunatud eelarvekulutusi.

Riigikogu liige juhtis tähelepanu, et palkade kasv ei saa kestvalt kõrvale kalduda majanduse põhinäitajate arengust ja üks võimalus riigipoolseks sekkumiseks on ettevõtjate tööjõumaksukoormuse vähendamine.

„Kõige sobivamad meetmed selleks on sotsiaalmaksumäära langetamine ja maksuvaba miinimumi tõstmine. Tööjõu maksukoormuse langetamine aitab ettevõtetel säilitada konkurentsivõimet, parandada võimekust investeerida ja luua uusi töökohti,“ selgitas endine rahandusminister.

„Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et eelarvekava võimaldab ellu viia tegevusi ning rahastada valdkondi, mille tulemusel kasvab julgeolek ja inimeste turvatunne, paraneb perede heaolu ja kindlustunne ning uut hoogu juurde saab majandus,“ lisas Sõerd.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige

Aivar Sõerd
[email protected]
+372 5062676

Link uudisele: Aivar Sõerd: eelarve panustab tuntavalt inimeste toimetulekule

Remo Holsmer: 2017. aasta riigieelarve edendab majanduskasvu

26. oktoober 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Holsmer tõi välja, et järgmise aasta eelarves on arvestatud nii sotsiaalmaksu langetamise kui maksuvaba tulu tõusuga.

„Sotsiaalmaksu määr langeb 2018. aastaks 32%-ni. Tööjõumaksude langetamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ning jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Maksuvaba tulu tõus kolme aastaga 205 euroni vähendab nii maksukoormust ettevõtetele kui parandab väiksema sissetulekuga inimeste elujärge. Seda toetab väiksema sissetulekuga inimestele loodav võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks,“ rääkis rahanduskomisjoni esimees.

„Sel nädalal avaldatud Rahvusvahelise Valuutafondi raport Eesti kohta toetab tööjõumaksude veelgi suuremat langetamist, samuti toetatakse ideed riigisektori efektiivsemaks muutmisest,” lisas Holsmer. “Eelarvepoliitiliste otsustega jätkamegi riigireformi elluviimist ning valitsemise mahu ja bürokraatia vähendamist.”

Holsmer märkis, et valitsussektor tervikuna investeerib järgmisel aastal majanduskasvu toetamiseks kokku üle miljardi euro: 2017. aastal tehakse korda ja laiendatakse rida olulisi infrastruktuuri objekte ning haiglaid, koole ja teisi avalikke asutusi.

„Riigi eesmärgiks on luua atraktiivne ettevõtluskeskkond, kuid teisalt investeeringute kaudu majanduskasvu tagant tõugata. Märgiline samm on kindlasti Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine kui taasiseseisvunud Eesti suurim teedeinvesteering. Samuti on oluline riigipoolne investeering Haabersti ja Russalka ristmike ehitusse,“ lausus riigikogu liige.

2017. aasta riigieelarve on täna esimesel lugemisel riigikogu suures saalis. Eelarveprioriteetideks on julgeoleku tugevdamine, majanduskasvule kaasaaitamine ja tööjõumaksude langetamine, madalapalgaliste ning lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
[email protected]
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: 2017. aasta riigieelarve edendab majanduskasvu

Urve Tiidus: riik paneb üksi elavatele pensionäridele õla alla

25. oktoober 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Kindlasti on see samm õiges suunas, eesmärgiga toetada eakate toimetulekut,” lausus Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Urve Tiidus.

Tiidus selgitas, et toetuse saamiseks avaldust tegema ei pea, selleks peab olema jooksva kalendriaasta 1. aprillil vanaduspensionieas.

“Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka,” lisas Tiidus.

Riigieelarves on üksikpensionäride 115-euroseks toetuseks ette nähtud 10 miljonit eurot.

Teisipäeval läbis riigikogus esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis näeb ette kehtestada järgmisest aastast üksi elava pensionäri toetus.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Urve Tiidus
[email protected]
+372 5217702

Link uudisele: Urve Tiidus: riik paneb üksi elavatele pensionäridele õla alla

Töövisiit toob Reformierakonna parlamendisaadikud Tartusse

20. oktoober 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Urve Tiiduse sõnul on ülikoolilinn Tartu ideaalne kasvulava uuendusmeelsetele ja tehnoloogiamahukatele ettevõtetele, mis toovad linna kõrgepalgalisi töökohti.

„Kõrgem lisandväärtus sünnib uute toodete loomises, sealhulgas teadus-arendustegevuses, disainis, kaubamärkide arendamises ning turunduses ja müügis. Siin on häid näiteid: nii Tartu parim väikeettevõtja Mooncascade, enim töökohti loonud Kodumaja kui suurim ekspordi kasvataja TMB Element,“ lausus Tiidus.

Neljapäeval annab Tartu linnapea Urmas Klaas riigikogu liikmetele ekskursiooni vormis ülevaate linnas valminud ja valmivatest objektidest, mis on osa kohalikel valimistel võetud väljakutsest ehitada nelja aastaga 100 km uusi kõnni- ja jalgrattateid.

„Tartu panustab tõsiselt kergliiklusteede ehitamisse ning korrashoidu, samuti linnatänavate remonti. Käimas on näiteks kesklinna Annelinnaga ühendav kergliiklustee ehitus ja kavandame uut jalakäijate tunnelit Riia maanteel, mis teeb liiklemise Maarjamõisa ja kesklinna vahel turvalisemaks ning kiiremaks,” selgitas linnapea.

Klaas tõdes, et kiired ühendusteed on vajalikud Tartu ning kogu Lõuna-Eesti arenguks.

„Tartu kui avatud rahvusvahelise linna areng vajab kiireid ühendusteid pealinnaga. Kiidan Tallinn-Tartu maantee pikendamist neljarealiseks Mäoni ning julgustan valitsust alustama sarnaste töödega ka Tartu poolt, uued neljarealised teed võiksid kohtuda Mäos. Vajalik on jätkata investeeringutega raudteesse Tallinn-Tartu liinil, et tõsta reisirongide kiirust ning tihendada nende graafikut,“ lisas ta.

Visiidi käigus külastavad saadikud suurimat kodumaist mobiilse tarkvara tootjat Mooncascade, Baltikumi üht suuremat betoonitootjat TMB Element, EAS-i Ettevõtluse Auhinna eksportööri kategooria 2015. aasta võitjat Kodumaja ning Tartu Biotehnoloogia Parki, Tartu Teadusparki ja Aparaaditehase kultuuriparki.

20. ja 21. oktoobril viibivad Tartus 21 reformierakondlasest riigikogu liiget: Yoko Alender, Peep Aru, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Ants Laaneots, Lauri Luik, Rait Maruste, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Mati Raidma, Laine Randjärv, Andre Sepp, Imre Sooäär, Anne Sulling, Urve Tiidus, Vilja Toomast ja Terje Trei.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Urve Tiidus
[email protected]
+372 5217702

Link uudisele: Töövisiit toob Reformierakonna parlamendisaadikud Tartusse