Arhiiv aja järgi november, 2016

Reformierakonna kandidaat riigikogu aseesimehe kohale on Taavi Rõivas

24. november 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsioon otsustas hommikusel koosolekul ühehäälselt esitada riigikogu aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe Taavi Rõivase.

„Soovime pakkuda valitsusele tugevat parempoolset alternatiivi. Meil on fraktsioonis väga kogenud meeskond, sealhulgas palju ministri- ja komisjoni juhi kogemusega inimesi,“ ütles Taavi Rõivas.

Reformierakondlastest riigikogu liikmed toetasid ka Taavi Rõivase ettepanekut nimetada Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Kristen Michal ja aseesimeesteks Hanno Pevkur ning Maris Lauri. 2015. aasta kevadest juhtis Reformierakonna fraktsiooni Urve Tiidus ning aseesimeesteks olid Valdo Randpere ja Meelis Mälberg.

„Reformierakonna meeskond riigikogus seisab parempoolse ja liberaalse Eesti eest. Meie vastasseis valitsusega tuleb kohtades, kus oma ettepanekutega seatakse kahtluse alla Eestile edu ja jõukust toonud põhimõtted, mis meile kallid – inimeste enda algatusvõime, ettevõtlikkus, töökuse ning tubliduse hindamine. Meie opositsioon on põhimõtetest ja valikutest lähtuv, mitte hoiak. Head ja vajalikud otsused saavad meilt toe,“ lausus riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhtima asunud Kristen Michal.

„Kuid kindlasti ei peaks uus valitsus alustama enda tulude otsimist seaduserikkumise piirimail, püüdes juba seadustatud tööjõumaksude alandamist tagasi pöörata, rikkudes seaduses olevat maksumuudatusi puudutavat poole aasta etteteatamise põhimõtet. Seda enam, et maksukeskkonna halvendamise puhul üleminekuaja andmise vajadusele on tähelepanu juhtinud juba nii ettevõtlusorganisatsioonid kui õiguskantsler,“ ütles Michal.

Lisaks kinnitati täna kuue riigikogu komisjoni erakonnapoolsed aseesimehe kandidaadid – keskkonnakomisjoni Kalle Palling, kultuurikomisjoni Laine Randjärv, maaelukomisjoni Urmas Kruuse, majanduskomisjoni Toomas Kivimägi, rahanduskomisjoni Remo Holsmer ja väliskomisjoni Keit Pentus-Rosimannus.

Samuti otsustati, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe kandidaat on Jürgen Ligi ning julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimehe kohale kandideerib Arto Aas.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Kristen Michal
[email protected]
+372 5068429

Link uudisele: Reformierakonna kandidaat riigikogu aseesimehe kohale on Taavi Rõivas

Rae noortele tuleb oma keskus

16. november 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Rae vallavolikogu 15.novembri 2016 a istungi põhipunkt oli järgmise aasta eelarve, aga arutelu  toimus ka teistes küsimustes, sh noortekeskuse asutamise otsuse puhul. Isegi vaheaeg tuli võtta… Kõigepealt õnnitles volikogu esimees mind ja Helen Kübar’at, mul oli oktoobris ja Helenil novembris sünnipäev. Täname:) Seejärel vaba mikrofon. Uukkivi arupärimised, esimene  VOLISes olevate materjalide, sh volikogu päevakorra kohta, … Loe edasi Rae noortele tuleb oma keskus

Remo Holsmer: Rõivase valitsus on Eesti riigi rahandust hästi hoidnud

16. november 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Rahanduskomisjoni esimees viitas oma sõnavõtus Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seisukohale, et ta praegu laenuvõtmise vajadust ei näe, kuna palgasurve suureneks ning ettevõtete kasumlikkus oleks veelgi rohkem löögi all. Niisamuti rõhutas Hansson eelarvetasakaalu printsiibi hoidmist.

„Ma usun, et see on päris tugev sõnum nii Keskerakonnale – kes on öelnud, et eelarvetasakaal ei ole oluline – kui ka meeldetuletus IRL-ile, kes mõned aastad tagasi nõudis tasakaalunõude sisse kirjutamist põhiseadusesse. Kinnitan, et Taavi Rõivase valitsus annab üle hästi hoitud riigirahanduse ning hoolikalt koostatud järgmise aasta eelarve,“ lausus Holsmer.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees rõhutas, et järgmise aasta eelarve põhilisteks eesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine, väiksema sissetulekutega inimeste toetamine, lastega perede täiendav abistamine, riigi ja kohaliku halduse reform ning Euroopa Liidu eesistumise edukas läbiviimine.

„2017. aasta eelarve toetab riigi- ja haldusreformi ning töövõimereformi elluviimist. See eelarve viib kaitsekulud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning toetab idapiiri välja ehitamist. Eelarvega vähendatakse tööjõumakse ning suurendatakse inimeste maksuvaba tulu 180 euroni, kehtestatakse kolmanda lapse 300-eurose toetus ja üksi elavate pensionäride 115-eurose toetus,“ loetles Holsmer Rõivase valitsuse prioriteete.

„Sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse töötajatel kasvab järgmisel aastal palgafond 3,3%. Õpetajate palgafondi kasv ulatub 4,6%-ni ning käesolev eelarve aitab kaasa ambitsioonile tõsta õpetajate palka 120%-ni keskmisest palgast. Hea, et selle eesmärgini jõudmist pole loodav vasakvalitsus kahtluse alla seadnud,“ lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
[email protected]
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: Rõivase valitsus on Eesti riigi rahandust hästi hoidnud

Kalle Laanet: välismaal elades ei peaks Eesti passist loobuma

15. november 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Täna Reformierakonna fraktsiooniga õiguskantsleri pöördumist arutanud siseminister Hanno Pevkuri sõnul peab mitme kodakondsuse omamisel täna hiljemalt 21. eluaastaks otsustama, kas loobuda Eesti või teise riigi kodakondsusest, samas kui põhiseadus ei luba sünnijärgset kodakondsust kelleltki ära võtta.

“Õiguskuulekaid kodanikke sünnijärgsest kodakondsusest loobuma sundimine nõrgendab sidemeid kodumaaga. Peame toetama Eesti kodanikke nii kodumaal kui väljaspool Eestit olukorras, kus üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust,” selgitas Pevkur.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti hinnangul saab ühe võimaliku lahendusena muuta kodakondsuse seadust, et see lubaks sünniga Eesti kodakondsuse omandanud inimestel omada ka muu riigi kodakondsust.

„Riigikogu põhiseaduskomisjon on sünnijärgsetele eestlastele topeltkodakondsuse lubamist arutanud ning minu isiklik seisukoht on toetav. Lapsi ei tohiks panna olukorda, kus nad täisealiseks saades peavad valima kas isa või ema koduriigi kodakondsuse, samamoodi kui ka välismaal elavad sünnijärgsed eestlased ei peaks Eesti passist loobuma,“ lausus Laanet.

„Mida rohkem on maailmas Eesti passi omanikke, kes tunnevad end eestlastena, seda tugevamad oleme riigi ja rahvana,“ lisas ta.

Reformierakonna fraktsioon kohtus täna pärastlõunal siseminister Hanno Pevkuriga, et arutada õiguskantsler Ülle Madise siseministrile ja põhiseaduskomisjonile esitatud päringut topeltkodakodakondsuse lubamise teemal. Õiguskantsler on saadetud pöördumises sõnastanud küsitavuse kodakondsuse seaduse vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis keelab sünnijärgsetelt eestlastelt kodakondsust ära võtta.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Kalle Laanet
[email protected]
+372 53285630

Link uudisele: Kalle Laanet: välismaal elades ei peaks Eesti passist loobuma

Riigiasutuste sisebürokraatia peab vähenema

11. november 2016 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Osana bürokraatia vähendamise programmist tegeles valitsus riigiasutuste sisemise halduskoormuse kärpimisega. Riigiasutuste sisebürokraatia vähendamiseks laekunud 963 ettepanekust on esimesed 49 juba ellu viidud ning rahandusministeeriumis koostatakse teiste ettepanekute teostamiseks tegevuskava.

Tulemusena väheneb riigiasutuste halduskoormus nii asutuste siseselt kui ka nende omavahelises suhtluses. 

Lisaväärtust mitteloova halduskoormuse vähenedes jääb riigitöötajatel rohkem aega väärtustloovate tegevuste tarbeks. Mida vähem kasutut bürokraatiat, seda paremini suudame pakkuda avalikku teenust. Vaadates laekunud ettepanekute rohkust, saame öelda, et suudame olla kriitilised ka omaenda tegevuse suhtes. Nüüd on vaja probleemkohad riigi igapäevases suhtluses lahti harutada ja tööprotsesse ka reaalselt muuta.

Rahandusministeeriumi kogus avaliku sektori sisese halduskoormuse vähendamiseks 963 ettepanekut, millest ministeeriumidelt on 492, ametitelt 237, riigikantseleilt 20, põhiseaduslikelt institutsioonidelt 20 ja kohalikelt omavalitsustelt 194.  Kõige enam on ettepanekuid esitati

  • asjaajamise korraldamise (kirjavahetus, dokumendihaldussüsteemid jne.),
  • eelarvestamise (riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamine, eelarve lisataotlused,      kinnisvara investeeringute otsuste ettevalmistamine jne.),
  • strateegilise planeerimise (arengukavade, strateegiate jne koostamine, aruandlus jne.),
  • õigusloome (väljatöötamis kavatsus, kooskõlastamine, kaasamine jne.),
  • hangete (nt, ühishanked, menetlemine  jne.) ning
  • personali ja palgakorraldusega (dokumentatsiooni vormistamine, värbamine jne.) seonduvalt.

Juba teostatud ettepanekutena näiteks liidestati saldoandmike infosüsteem ja äriregistri majandusaasta aruannete andmebaas aruandluse lihtsustamiseks, töötati välja eestkostel laste abistamise ja teotuste skeem asjaajamise lihtsustamiseks, lihtsustati asutuste vahelist riigivara üleandmise protsessi, volikogud saavad edasi volitada minimaalsuurusest väiksemate katastriüksuste moodustamise otsustamise valla- või linnavalitsusele jne.

Esmane ülevaade laekunud ettepanekutest anti 31.oktoobril toimunud nullbürokraatia teemalisel ministrite kohtumisel. Edasi tuleks kokku leppida ettepanekute lahendamise konkreetne tegevuskava ning seejärel avalikustatakse ettepanekud koos teostatavuse hinnangutega rahandusministeeriumi kodulehel. Tegevusi ettepanekute elluviimiseks koordineeris rahandusministeerium ning seaduste muutmist eeldavate ettepanekute kohta nullbürokraatia rakkerühm.

Sisebürokraatia vähendamine toetab riigivalitsemise reformi elluviimist, et muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust. Loe sisebürokraatia vähendamise ja riigivalitsemise reformi kohta täpsemalt rahandusministeeriumi kodulehelt.