Arhiiv aja järgi veebruar, 2017

Laine Randjärv: linnahalli rahastamine riigi rahakotist on kahtlase väärtusega

23. veebruar 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Eilsel kultuuripoliitika arutelul avaldas Randjärv Reformierakonna fraktsiooni nimel heameelt, et riigikogus on käiku läinud pea kümme aastat ootel olnud plaan ja esimese lugemise läbinud noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelnõu

„Ringiraha idee ettevalmistuseks tehti esimesed sammud juba 2007. aastal. See sai uuesti hoo sisse 2015. aastal Taavi Rõivase valitsuses. Eelmisel aastal heakskiidu saanud huvitegevuse kontseptsioon on üks tähtsaimaid kultuuripoliitika nurgakive, mis lähiajal seaduseks vormumas. Sinna alla mahuvad nii kaunid kunstid, rahvakultuur, teadusringid kui sporditegemine. Meie üks tegelikke rändrahne, laulu- ja tantsupidu saab siit oma baasi,“ lausus kultuurikomisjoni aseesimees.

Randjärv kritiseeris oma sõnavõtus riigikunstnike ja -kirjanike Trooja hobusena sissetoomist möödunud aastal kultuuriministeeriumi eelarvesse. „Toonases valitsuskoalitsioonis kokku leppimata põhimõtte algatamine kinnitab küll ühtede loomeliitude võitu teiste üle, ei anna aga tõestust, et võiks mingilgi moel olla kasulik ja toetav meede kultuurivaldkonnale tervikuna,“ leiab riigikogu liige.

Ta märkis, et ehkki lubati taolise mudeli katsetamist pilootprojektina aastani 2019, on ministeeriumis juba praegu otsustatud riigikirjanike ja kunstnike arvu kahekordistamine.

„Mul on küll hea meel, kui loovisikud saavad oma töö eest väärikat tasu, ent riigikirjanike süsteemi kui nõukogudeaegse mudeli taaselustamist ei oska küll heaks kiita. Ministeerium on rõhutanud kultuurivaldkonna rahastamise institutsioonide omavahelise koostöö vajadust. Selles kontekstis saab lahendada ka vabakutseliste loovisikute tasustamise küsimuse,“ ütles Randjärv.

Samuti vajab kultuurikomisjoni aseesimehe sõnul selgust hasartmängumaksu nõukogu poolt jagatava raha tulevik. „Oleks halb, kui rahavood – ehkki väikesed, ent siiski paindlikud ja olulised just väikesemahulistele regionaalsetele projektidele – lahustuksid rahandusministeeriumi ümberorganiseerimise tuhinas suuremates kateldes märkamatuks,“ lausus riigikogu liige.

Küsitav on tema silmis ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingus käsitletav linnahalli riigipoolne finantseerimine.

„Eesti muusika- ja teatriakadeemia pidi ootama 20 aastat, kuni täideti ammu kokku lepitud ja riigikoguski kinnitatud lubadus saali ehitamise otsusest. Räägime viiest miljonist eurost. Aga linnahallile kaasfinantseerimiseks antav 40 miljonit eurot ei vajanud muud kui sõrmenipsu? Pole kindel, et valitsus tervikuna omab tegelikku ülevaadet selle rahavoo tulevikust. Pole tehtud ei korralikke uuringuid, analüüsitud kavatsusi ega pikaaegset rahavoogude planeerimist,“ lausus Randjärv lõpetuseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees

Laine Randjärv
Laine.Randjarv@riigikogu.ee
+372 53044808

Link uudisele: Laine Randjärv: linnahalli rahastamine riigi rahakotist on kahtlase väärtusega

Pevkur: Ratas kaalugu, kas Repsil sobib ministriametis jätkata

22. veebruar 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Vahetuim põhjus on Mailis Repsi valetamine intervjuu andmise kohta propagandakanalile Sputnik. Taunitav on ka intervjuus räägitu – küüditamise õigustamine poliitiliste motiividega ja süüdistus, et Eesti poliitikud kruvivad rahvusvahelisi pingeid, samal ajal ise erinevat tõde erinevatele auditooriumidele jagades,“ ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

Lisaks oli Reformierakonna kohtumisel peaministriga arutusel valitsuse plaan kodakondsuse andmise põhimõtete leevendamiseks ja erandid eesti keele õpetamisel vene õppekeelega koolides.

„Reformierakond ei toeta valitsuse plaani muuta kodakondsuse seadust, andes automaatselt Eesti kodakondsuse Eestis alates taasiseseisvumisest elanud Vene kodakondsusega inimestele ja nende lastele. Samuti ei toeta Reformierakond valitsuse plaani lubada erandeid eestikeelsele õppele vene õppekeelega koolides,“ lausus Pevkur.

„Eesti kodakondsuse andmise põhialuste kallale minek eesmärgiga võita venekeelsete valijate hääli on vastutustundetu. Tänased nõuded kodakondsusele on põhimõttelised – kodakondsuse saamiseks tuleb lisaks Eestis elamisele tunda Eesti põhiseadust ja eesti keelt. Nendes alustes ei tohiks järeleandmisi teha,“ sõnas Reformierakonna esimees.

„Samamoodi on selge tagasiminek hakata lubama venekeelsetele koolidele erandeid eestikeelses õppes. Selle sammuga tehakse karuteene venekeelsetele noortele, kelle võimekus Eesti ühiskonnas tulevikus edukas olla saab selgelt kahjustatud. Selle asemel tuleks eesti keelt hakata õpetama juba lasteaias,“ märkis Pevkur.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Hanno Pevkur
Hanno.Pevkur@riigikogu.ee
+372 5163578

Link uudisele: Pevkur: Ratas kaalugu, kas Repsil sobib ministriametis jätkata

Remo Holsmer: maksumuudatuste kuuekuuline etteteatamisaeg tuleb üheselt sõnastada

22. veebruar 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Eelmise aasta lõpus tõsteti Keskerakonna ja IRL-i kuuluva rahandusministri initsiatiivil sotsiaalmaksu vähem kui paarinädalase etteteatamisajaga, rikkudes maksukorralduse seaduses olevat kuue kuu reeglit. Taoline otsus rikkus Eesti kui stabiilse ja etteaimatava maksukeskkonnaga riigi mainet,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.

2015. aastal, kui kuue kuu põhimõte Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul seadusesse kirjutati, toetasid seda kõik riigikogus esindatud erakonnad konsensuslikult.

Eelmisel nädalal riigikogule saadetud kirjas ütles õiguskantsler Ülle Madise, et vastav maksukorralduse seaduse tekst ja selle seletuskiri on vastuolulised.

“Reformierakond on jätkuvalt seisukohal, et maksumuudatusi ei tohi teha vähema kui kuuekuulise etteteatamisajaga ning valitsuse vahetus ei saa olla argumendiks selle põhimõtte rikkumiseks,” märkis Holsmer.

“Üheselt mõistetavuse huvides on täna algatatava seadusemuudatuse eesmärgiks kirjeldada ära ka erijuhud, mil maksumuudatusi võib teha lühema ajaga kui kuus kuud,” ütles rahanduskomisjoni aseesimees.

Holsmer selgitas, et erandjuhtudena loetleb eelnõu kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimise ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimise ja nendega seonduvate riskide ennetamise.

Kehtiva maksukorralduse seaduse järgi peab maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: maksumuudatuste kuuekuuline etteteatamisaeg tuleb üheselt sõnastada

Rae vald müüb maad

21. veebruar 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Reformierakonna peasekretäri tööks ettevalmistus võtab oma aja ning seetõttu jõudsin Rae vallavolikogu 21.veebruari 2017 istungile alles  kella kuueks. Nii jäi mul kuulmata esimese poole tunni jooksul tehtud sõnavõtud (oleks isegi tahtnud rääkida sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni edusammudest Peetrisse perearstikeskuse saamisel), üle antud arupärimised ja sünnipäevaõnnitlused.   Kui ma kohale jõudsin, pidas valla finantsjuht Tiit Keerma ettekannet päevakorra … Loe edasi Rae vald müüb maad

Aivar Sõerd: riigieelarve on täis katteta lubadusi

20. veebruar 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Õiguskantsler Ülle Madise avaldas eelmisel nädalal seisukoha, milles kuulutas alkoholiaktsiisi tõusu 2017. ja 2018. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsleri hinnangul on riigikogu maksutõusude kobareelnõu vastuvõtmisega eelmise aasta lõpus rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet, et makse ei muudeta vähem kui kuuekuulise etteteatamisega,“ lausus endine rahandusminister Aivar Sõerd arupärimises Sven Sesterile.

Sõerd märkis, et riigikogul on võimalus algatada 20 päeva jooksul seadusemuudatus ning põhiseadusevastane olukord lahendada. Juhul kui riigikogu seda ei tee, pöördub õiguskantsler tõenäoliselt riigikohtusse.

„Valitsusliidu kokkulepe näeb selleks ja järgmiseks aastaks ette täiendavaid kulusid vastavalt 48 ja 237 miljonit eurot. Nende kulude katteks olid ette nähtud maksupoliitilised meetmed nagu õlle, siidri ja veini aktsiisi täiendav tõstmine. Sellega pidi riigieelarvesse laekuma maksutulu 2017. aastal 25 miljonit eurot ja 2018. aastal 58 miljonit eurot,“ ütles riigikogu liige.

Ta tõi välja, et valitsusliidu eelarvekulude tabelis on lisaks alkoholiaktsiisile teisigi puudujääke: näiteks on rahandusministeerium teada andnud, et tulumaksuvaba miinimumi tõus 2018. aastal on riigile kulukam kui prognoositud 139 miljonit eurot.

„Rahandusministri kohustus on öelda, et juhul kui riik võtab täiendavaid rahalisi kohustusi, siis millistest allikatest need kulud kaetakse. Tekib küsimus, kuidas asendab Sester alkoholiaktsiisi tühistamisel riigieelarvesse 2017. ja 2018. aastal laekumata jäävad 83 miljonit eurot,“ küsis riigikogu liige arupärimises.

Sõerd soovib teada, kas katteallikatena märgitud tuluallikate äralangemisel on valitsusliidul lisaks seni kavandatud pakendiaktsiisile ning auto-, magusa-, panga- ja panditulumaksule tekkinud plaane veel mõne uue maksu sisseviimiseks.

Samuti soovib ta vastust, millistest koalitsioonileppes ette nähtud eelarvekulusid suurendavast lubadusest valitsus loobub, et mitte võtta riigile üle jõu käivaid kohustusi.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige

Aivar Sõerd
aivar.soerd@riigikogu.ee
+372 5062676

Link uudisele: Aivar Sõerd: riigieelarve on täis katteta lubadusi