Arhiiv aja järgi märts, 2017

Arto Aas: valitsusvahetus võttis riigireformidelt tuule tiibadest

31. märts 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu riigireformi probleemkomisjoni aseesimehe Arto Aasa sõnul pole riigireformi läbiviimine uue valitsuse prioriteet ning valitsusvahetus pole lisanud reformide nimekirja ühtegi uut tegevust.   

„Poliitmängurlus on läinud maksma pool aastat väärtuslikku aega reformide käivitamiseks. Totaalne segadus Sisekaitseakadeemia kolimise ja maavalitsuste sulgemise ümber tõestab, et valitsusel puuduvad ka kogemused suuremate muutuste edukaks juhtimiseks,” leiab Aas.  

Esimese riigihalduse ministri hinnangul on uue valitsuse plaanidest kadunud mitmed olulised tegevused ja mitmed vajalikud sammud lükkunud edasi määramatusse. Endise ministri sõnul on venima jäänud nii riigimajade kontseptsioon kui kaugtöö võimaluste loomine.  

„Fookusest on kadunud riigipalgaliste arvu ja bürokraatia ulatuslik vähendamine. Täielikult on valitsuse plaanidest puudu EAS-i ja teiste Euroopa Liidu vahendeid rakendavate asutuste reform, mis eelmise valitsuse ajal jõudis lõppfaasi,” tõi Aas näiteid ummikseisust riigireformide läbiviimisel. 

„Kahjuks jääb mulje, et valitsuse jaoks on reformidega jätkamine oluline vaid näiliselt ja struktuurseid uuendusi ei taheta ette võtta. Põhiaur läheb juba praegu valimisteks valmistumisele. Valitsuse silmakirjalikkust reformide elluviimisel iseloomustab fakt, et 100 päeva programmis on juba täidetuks loetud hulk ülesandeid, mis pole tegelikult kabinetiarutelust kaugemale jõudnud,“ lisas riigikogu liige.   

Riigikogu riigireformi probleemkomisjoni aseesimees 

Arto Aas
[email protected]
+372 5188518

Link uudisele: Arto Aas: valitsusvahetus võttis riigireformidelt tuule tiibadest

Pevkur: Sisekaitseakadeemia südameoperatsiooniks puudub vajadus

30. märts 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„25 aastat peaks olema piisavalt pikk aeg, et välja kujuneks kooli oma kodu. Minu jaoks on see kodu Tallinnas, Kase tänaval. Loomulikult on ka Paikusel, Väike-Maarjal ja Murastel kooli loos ülioluline koht, ent kooli süda tuksub Kases,” lausus Pevkur.   

„Puudub igasugune vajadus südameoperatsiooniks, kui süda on tugev ja arenev. Loodan siiralt, et lõpeb arusaamatu vaidlus akadeemia asukoha üle ning koolipere saab keskenduda peamisele – Eesti riigi ja rahva püsimise ning turvalisuse eest seisjate koolitamisele,” lisas ta. 

Pevkur avaldas tervituses ka heameelt, et algselt sõjaväestatud õppeasutusest on arenenud kõrgetasemeline riigi- ja omavalitsusametnike rakenduskõrgkool.  

„Sisekaitseakadeemia panust Eesti riigi arengusse ja selle püsimisse ei ole võimalik rahas mõõta. Kõik, kes kooli lõpetanud või sealt täiendkoolitust saanud, oskavad mõista akadeemia väärtust,” lausus Reformierakonna esimees. 

Endine siseminister avaldas veendumust, et Sisekaitseakadeemial on ka tulevikus kindel koht mitte ainult Eesti haridusmaastikul, vaid ühiskonnakorralduses tervikuna.    

Täna õhtul tähistab Sisekaitseakadeemia oma 25. aastapäeva piduliku kontsertaktusega Nordea Kontserdimajas.  

Reformierakonna esimees

Hanno Pevkur
[email protected]
+372 5163578

Link uudisele: Pevkur: Sisekaitseakadeemia südameoperatsiooniks puudub vajadus

Maris Lauri: haigekassa võltsarvete juhtum vajab selgust

28. märts 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Maris Lauri sõnul on arusaamatu, kuidas sai aastaid kontrollimata jätkuda mitme ettevõtte poolt haigekassale valearvete esitamine ning miks haigekassa vihjetele ei reageerinud.

„Raha on alati vähe, eriti tervishoius. Viimastel kuudel on meditsiinitöötajad ja haiglad rääkinud palju lisarahastuse vajadusest. Nüüd on aga selgunud, et vähemalt mingis osas on raha läinud kõrvale ja hulk inimesi on seetõttu jäänud abita. Kui pettust poleks olnud, kui paljud oleksid siis abi saanud ja milline oleks siis rahavajak?“ küsis Lauri.

Riigikogu liige loodab, et kahju ulatus haigekassas saab kiiremas korras selgeks ja kontrollitakse üle ka sotsiaalkindlustusametile ja töötukassale esitatud arved. Samuti peavad tema sõnul karistuse saama petuskeemis osalenud ning tuleb tagasi nõuda kahjud.

„Tarvilik on põhjalik ja laiem haigekassa revisjon, vajadusel põhimõttelisemad muudatused, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks. Vajalik on ka teadmine, et mujal tervishoius on asjad korras,“ ütles ta.

„Ei saa lubada, et osadel inimestel jääb abi saamata. Samuti ei tohi jätta kahtlusi õhku, sest sellest kannataksid ausad meditsiinitöötajad ja -asutused. Loodan haigekassa nõukogu erakorralisel kokkusaamisel saada neile küsimustele vastused,“ lisas Lauri.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Maris Lauri
[email protected]
+372 5184242

Link uudisele: Maris Lauri: haigekassa võltsarvete juhtum vajab selgust

Aivar Sõerd: karistused rahapesu eest tuleb muuta karmimaks

23. märts 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Sõerd märkis, et Eesti kommertspanku seostatakse maailma viimase aja suurima rahapesujuhtumiga: organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekti OCCRP andmetel on Eesti pankade kaudu väidetavalt liikunud ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaa päritolu kuritegelikku raha.

„Rahapesu kahjustab riikide rahandussektori stabiilsust ning ohustab ja õõnestab iga riigi majandust. Eesti ei saa riigi väiksusest hoolimata alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis,“ ütles rahandusekspert.

Endise rahandusministri sõnul on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest kordades leebem kui paljudes teistes riikides.

„Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, kus juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmääraks seatakse 400 000 eurot. Kas see on piisav ülemmäär, arvestades kommertspankade tegevuse mahtu ja rahapesu riskide maandamise tähtsust? EL direktiiv lubaks rakendada kümneid kordi kõrgemat määra,“ lausus Sõerd arupärimises Sven Sesterile.

„Hiljuti riigikogus vastu võetud väärtpaberituru ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadus tõstis näiteks väärtpaberituru reeglite rikkumise puhul trahve ja sunniraha määrasid kuni 15 miljoni euroni või kuni 15 protsendini ettevõtte kogukäibest. Miks karistuspoliitikas pole rahapesu riskide maandamine piisavalt prioriteetne valdkond?“ küsis riigikogu liige.

Sõerd soovib arupärimises teada, milliseid täiendavaid meetmeid kavatseb rahandusministeerium rakendada rahapesu riskide maandamiseks lisaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamisele.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige

Aivar Sõerd
[email protected]
+372 5062676

Link uudisele: Aivar Sõerd: karistused rahapesu eest tuleb muuta karmimaks

Remo Holsmer: gaasiaktsiisi tõusu ärajätmine soodustaks investeeringuid

23. märts 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Aasta lõpus seadustatud täiendav gaasiaktsiisi tõstmine on taaskordne näide Keskerakonna valitsuse seniste kokkulepete murdmiste poliitikast. Aktsiisi täiendava tõusu ärajätmine puudutab 100 000 leibkonda, kes kasutavad gaasi kodu kütmiseks või vee soojendamiseks,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.

“Seni kokkulepitust ennaktempos gaasiaktsiisi tõstmine rikub Eesti kui etteaimatava maksu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi mainet ning peletab potentsiaalseid välisinvesteeringuid,” lisas Holsmer.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe sõnul mõjutab muudatus enim suure energiatarbimisega tööstusettevõtteid. “See parandab oluliselt nii nende ettevõtete kui ka Eesti konkurentsivõimet tervikuna võrreldes Põhjamaade ja Balti riikidega. Gaasiaktsiis kasvaks koos täiendavate tõusudega 2014. aastast kuni 2020. aastani 3,4 korda,” ütles Holsmer.

Eestis on gaasiaktsiis 5 kuni 15 korda kõrgem võrrelduna Läti, Leedu ja Poolaga. “Gaasiaktsiisi täiendav tõstmine seadustati eelmise aasta lõpus aasta halvimaks seaduseks valitud “maksude kobareelnõuga”. Taolist eelnõude menetlemise viisi on kritiseerinud nii õiguskantsler kui paljude teised riigiõiguse eksperdid,” selgitas Holsmer.

Seaduse muutmine on riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe sõnul kooskõlas Eestis ja Euroopa Liidus levinud seisukohaga, et kütuste aktsiisimäärad ning keskkonnamõjud peaksid olema seotud. Eelnõu likvideerib olukorra, kus saastavamad ja energeetiliselt vähemväärtuslikud kütused on maksustatud kordades madalamalt.

Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku taastada aktsiisimäär 40,52 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. Kehtiva regulatsiooni järgi on maagaasi aktsiisimäär 2018. aastast 50,65 eurot, 2019. aastast 63,31 eurot ja 2020. aastast 79,14 eurot 1000 m3 maagasi kohta.   

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

Remo Holsmer
[email protected]
+372 5033673

Link uudisele: Remo Holsmer: gaasiaktsiisi tõusu ärajätmine soodustaks investeeringuid