Arhiiv aja järgi aprill, 2017

Ametnike sundparteistamine Tallinnas tuleb lõpetada

27. aprill 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Tallinna linnaametnike seas on 203 Keskerakonna liiget, mis moodustab 13,3 protsenti linnaametnike koguarvust. Nii selgus ERR-i uudistetoimetuse uuringust, kus võrreldi Tallinna telefoniraamatu andmeid äriregistri avalike andmetega.

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus peab lõpetama ametnike sundparteistamise, mis on juba aastaid vähendanud avaliku võimu usaldusväärsust ja professionaalsust pealinnas. On avalik saladus, et kõrgematele ametikohtadele pole pealinnas võimalik tõusta kuulumata valitseva Keskerakonna ridadesse.

Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel.

Keskerakonna ja Tallinna linna rahakoti ühte sulandumine raiskab pealinna maksumaksjate raha ja see kuritegelik käitumismall süveneb alati valimiste lähenedes. Linn kulutab maksumaksja raha teenustele, mis pole kohaliku omavalitsuse tuumikülesanded, nagu televisioon, toidupood või pank. Neid ülesandeid täidavad omakorda keskpartei ustavad sõdurid.

Linnasüsteem kubiseb fiktiivsetest töökohtadest, mis pole loodud avalike teenuste pakkumiseks, vaid lojaalsete keskerakondlaste toiduahelas hoidmiseks. Selline süsteem on laristav ja korruptiivne. Kiire arvutus näitab, et 200 keskerakondlase ülalpidamine läheb Tallinnas maksma 6 miljonit eurot aastas. See on üüratu summa. Samal ajal on pealinnas mitmed omavalitsuse põhiülesanded täitmata – teed lagunevad, lasteaiakohti pole piisavalt, heakord kiratseb.

Pealinna vabastamine parteipoliitilisest koormusest säästaks miljoneid eurosid aastas, mis tuleb panna teenima linnakodanike huve. Tallinn peab olema Eesti majanduskasvu, innovatsiooni ja heaolu vedur – roll, mida ta paraku pole pikalt täita suutnud.

 

Riigikogus moodustati küberturvalisuse toetusrühm

21. aprill 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Riigikogu liikmed moodustasid 13.aprillil küberturvalisuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Arto Aas ja aseesimeheks Kalle Palling.

Riigikogu toetusrühma eesmärk on toetada küberturvalisuse valdkonna arengut Eestis, tugevdada koostööd era- ja avaliku sektori vahel ning tõsta ühiskonna teadlikkust küberturvalisusest.

Toetusrühma kokku kutsuja Arto Aas rõhutas, et küberruumi turvalisust on võimalik tagada vaid tihedas koostöös riigi, ettevõtjate ja kodanike vahel. Tänavu möödub 10 aastat Eestit tabanud ulatuslikest küberrünnakutest, mida on nimetatud ajaloo esimeseks kübersõjaks. Eesti riigi ja IT-kogukonna võimekus küberohtude tõrjumisel on toonud meile palju rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. Eestit peetakse küberturvalisuse valdkonnas üheks maailma juhtriigiks.

Tehnoloogiline areng, e-teenuste laienemine, e-kaubandus, asjade internet ja mitmed teised trendid suurendavad turvalise küberruumi olulisust. Küberturvalisus ei ole pelgalt riikliku julgeoleku küsimus, vaid inimeste igapäevase töö ja suhtlemise lahutamatu osa. Küberkeskkonna turvalisus tuleb tagada elutähtsate teenuste pakkumisel arstiabist energeetikani, aga ka finantsteenustes ja sotsiaalmeedias.

Eelmisel aastal käsitles Riigi Infosüsteemi Amet Eesti arvuti- ja andmesidevõrkudes 9135 juhtumit, millest 348 olid kõrge prioriteediga intsidenti, mis mõjutasid riigile olulise teenuse või lehe toimimist.

Toetusrühma kuuluvad veel Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Jürgen Ligi, Ants Laaneots, Laine Randjärv, Kalle Laanet, Madis Milling, Yoko Alender, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Taavi Rõivas, Remo Holsmer, Eerik-Niiles Kross, Kristen Michal, Erki Savisaar, Raivo Aeg, Jaanus Karilaid ja Johannes Kert.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

Reformierakond soovib peatada järsu alkoholiaktsiisi tõusu

20. aprill 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Eelnõu üleandja, endise rahandusministri Jürgen Ligi sõnul soosiksid suvel jõustuma pidanud aktsiisitõusud kange alkoholi eelistamist lahjale, mõjutaksid ebasoodsalt piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustaksid Eesti tootjaid ja kaubandust.

„Täiendava aktsiisitõusu tuluks oli riigieelarves plaanitud 25 miljonit eurot, mida rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on juba kärbitud 23 miljoni euro võrra Läti piirikaubanduse tõttu. Prognoosijad on kinnitanud veel suuremat Soome turismi mõju, mida nad pole veel prognoosis kajastanud. Eelarvekadu suureneks järgmiste aastatega,“ selgitas riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Ligi ettepanek on taastada aktsiisimäärad, mille valitsus kinnitas ja riigikogu kiitis heaks 2015. aastal kui kõrgeimad võimalikud nii riigieelarve, rahvatervise kui ka Eesti majanduse seisukohalt.

„Me ei näe nende määrade taastamisel ühtegi negatiivset tagajärge. Rahvatervise argument ei toeta kuidagi viina odavust veini ja õllega võrreldes. Riigieelarvega võrreldes prognoosib rahandusministeerium juba aktsiisilaekumiste langust määrade tõusu tagajärjena, lisaks on aktsiisitõusud riigikohtus vaidlustanud õiguskantsler,“ lausus endine rahandusminister. 

„Riigieelarve tulud ja kaubandus on kobarseaduse järgi jätkates kolimas Lätti ning Eesti tooted kaotamas turgu teistele, kuid tarbimist see ei piira, kui ta orienteeritakse ümber kangele alkoholile ja piiri tagant soetatavatele varudele,“ märkis Ligi.

Reformierakonna eelnõu taastab 2015. aastal kehtestatud alkoholiaktsiisi määrad aastani 2020. Sellega jääks ära juulis jõustuv õlle 70-protsendiline aktsiisitõus ja veini 45-protsendiline aktsiisitõus.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige

Jürgen Ligi
[email protected]
+372 5056547

Link uudisele: Reformierakond soovib peatada järsu alkoholiaktsiisi tõusu

Meelis Mälberg: suurinvesteeringute teelt tuleb kõrvaldada bürokraatia

19. aprill 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Mälbergi sõnul aitab kiire planeeringu koostamise protsess koos kõigi mõjude hindamisega investeerimisotsuse tegemisele kaasa ning on mõistlik, et asjast huvitatud osalevad kulude katmisel.

„Seadusemuudatus annab võimaluse sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga ning selsamal isikul katta planeeringu menetlemisega seotud seadusest tulenevad kulud. Kusjuures planeeringu tellijaks jääks ikka avalik võim, et välistada olukorda, kus see, kes maksab, tellib ka muusika,“ selgitas riigikogu liige.

Endine Räpina paberivabriku omanik märkis riigikogus planeerimisseaduse eelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes, et ettevõtlusmaailmas on väga terav omavaheline konkurents, mis ei tunne riigipiire.

„Teada on puidu- ja metsatöösturite kava ehitada Tartu lähedale ligi miljard eurot maksev puidurafineerimise tehas. Kiiret ja asjatundlikku planeerimist pole vaja ainult uudse puidurafineerimistehase rajamiseks. On räägitud teistestki suurtest projektidest, mis otsivad omale kodu, olgu see siis mõni suur serveripark või Tesla gigatehas. Efektiivselt toimiv avalik sektor ei ole investeerimisotsuse tegemisel mitte viimase järgu argument,“ lausus Mälberg.

Riigikogu liige tõdes, et käesoleva eelnõu seaduseks saamisel oleme astunud tähtsa, kuid siiski vaid ühe sammu Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamise suunas.

„Kui mõne suure projekti õnnestumine sõltub riigi suutlikkusest olla efektiivne ja kompetentne partner erasektorile, peame pingutama. Uue ettevõtte saab Eestis asutada paari tunniga. Võiksime võtta eesmärgiks, et planeerimisprotsess on võimalik ära teha paari kuuga. Seejuures ei tohi kannatada planeerimise kvaliteet ja kõik mõjud peavad saama parimal võimalikul moel hinnatud,“ lisas Mälberg.

Riigikogu võttis täna vastu planeerimisseaduse muudatused, mis võimaldavad kohalikul omavalitsusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise kulude katmiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige

Meelis Mälberg
[email protected]
+372 5116110

 

Link uudisele: Meelis Mälberg: suurinvesteeringute teelt tuleb kõrvaldada bürokraatia

Maris Lauri: valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid

19. aprill 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri juhtis infotunni küsimustes peaminister Jüri Ratasele tähelepanu sellele, et Eesti Panga hinnangul on tänases majandussituatsioonis ohtlik valitsuse plaan viia riigieelarve tasakaalust välja.

„Kui ettevõtted ei tunne, et nad võiksid investeerida, siis see mõjutab meie tulevikku mitte täna ega homme, vaid kaugemas perspektiivis. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist,“ ütles Lauri.

„Praegused eelarvepoliitika otsused mõjutavad seda, mis juhtub aastal 2021 ja hiljem. Tundub, et valitsus pole maksumuudatusi ja laenuvõtmist planeerides kaalunud, kuidas see mõjutab Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis,“ lausus riigikogu liige.

Majandusanalüütik märkis, et Euroopa Liidu struktuurifondide rahad vähenevad oluliselt, mis tähendab seda, et riik peab investeeringuid tegema oma vahenditest või võtma laenu.

„Elanikkond vananeb, mistõttu maksusurve eelarvele tulevikus üksnes tugevneb. Kahjuks mõtleb praegune valitsus ainult sügiseste kohalike valimiste ja parimal juhul järgmiste riigikogu valimiste ajaperspektiivis,“ lisas Lauri.

Peaminister Jüri Ratas vastas täna riigikogu infotunnis küsimustele riigi eelarvestrateegia kohta aastateks 2018-2021, mille arutelud jätkuvad valitsuses.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Maris Lauri
[email protected]
+372 5184242

 

Link uudisele: Maris Lauri: valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid