Arhiiv aja järgi juuni, 2017

Peetri perearstide toetamise kord

20. juuni 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
20.juuni 2017 Rae vallavolikogu toetas perearstide rahalist toetamist sihiga saavutada Peetrisse perearstikeskuse rajamine… Volikogu algas tavapäraste (aga sünnipäevaliste jaoks muidugi eriliste) õnnitlustega eelmise kuu sünnipäevalastele ja seekord olid lillekimbud eriti vägevad. Sünnipäev oli olnud Aivo Hommikul, Margus Valgmal, Henri Ausmaal, Indrek Uuemaal ja  Agu Laiusel. Vaba mikrofon Uukkivi – arupärimine arengute kohta Jüris ja Peetris … Loe edasi Peetri perearstide toetamise kord

Maris Lauri: ühtne eestikeelne kool annab võrdsed võimalused

19. juuni 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, endine haridusminister Maris Lauri rõhutas täna Ratasele üle antud arupärimises, et Eesti riik peab töötama ühtse haridussüsteemi loomise nimel.

„Värskes Eesti inimarengu aruandes osutatakse sellele, et ühiskonna lõhestumine saab alguse koolist. Puudulik eesti keele oskus ahendab vanemaks saades noorte haridusvõimalusi ja hiljem raskendab töö leidmist ning mõjutab seega kogu tööelu,“ ütles Lauri.

Kolm Tallinna gümnaasiumi soovivad loobuda praegu kehtivast 60:40 keeleõppe reeglist. Koolide taotluste põhjal on Tallinna linnavalitsus eelmisel nädalal esitanud linnavolikogule ettepaneku eesti keele õppe vähendamiseks.

Tallinna kesklinna vene gümnaasium soovib kehtestada vene keele gümnaasiumiastme õppekeeleks. Tallinna Linnamäe vene lütseum soovib gümnaasiumiastmes erandit vene keeles õppeainete andmiseks enam kui kuuekümne protsendi ulatuses ja Lasnamäe gümnaasium soovib samuti õppetöö läbiviimist gümnaasiumiastmes vene keeles.

Fraktsioon ootab selgitusi, kuidas suhtub valitsus Eesti inimarengu aruandes toodud soovitusse luua ühtne eestikeelne kool, mis tagaks kõikidele Eesti lastele ja noortele võrdsed võimalused hariduse omandamisel ja hiljem töö leidmisel.

Samuti soovitakse teada, kas valitsus rahuldab kolme kooli taotlused venekeelsele õppele üleminekuks ning millised on sel juhul põhjendused ebavõrdsuse süvendamiseks ja kahe kogukonna säilitamiseks Eestis.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Maris Lauri
Maris.Lauri@riigikogu.ee
+372 5184242

Link uudisele: Maris Lauri: ühtne eestikeelne kool annab võrdsed võimalused

Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi

19. juuni 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega.  Kurb näha, et Ratase valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.

Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel.

Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise.

Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud.

Valitsus jättis täna otsustamata ka nelja omavalitsuste ühinemisgrupi liitmise. Selliste otsustega venitamine on arusaamatu ja seab ohtu vajalike valimistoimingute läbi viimise kohalikeks valimisteks. Pole eriti usutav, et järgmise paari nädala jooksul ilmneks olulist uut informatsiooni omavalitsuste ühinemiste suhtes.

Valitsus kinnitas tänasel istungil kuus haldusreformi erandit, mille järgi jätkavad iseseisvate kohalike omavalitsustena: Loksa linn; Kuusalu vald; Häädemeeste vald; Saarde vald; Kanepi vald; Põlva vald; Narva-Jõesuu linn; Sillamäe linn; Toila vald ja Antsla vald.

 

Arto Aas: Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi

15. juuni 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Endise riigihalduse ministri sõnul on kurb näha, et valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.

„Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel,“ lausus Aas.

„Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise,“ ütles riigireformi probleemkomisjoni aseesimees.

„Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud,“ lisas riigikogu liige.

Aas märkis, et valitsus jättis täna otsustamata ka nelja omavalitsuste ühinemisgrupi liitmise.

„Selliste otsustega venitamine on arusaamatu ja seab ohtu vajalike valimistoimingute läbi viimise kohalikeks valimisteks,“ leiab endine riigihalduse minister.

Valitsus kinnitas tänasel istungil kuus haldusreformi erandit, mille järgi jätkavad iseseisvate kohalike omavalitsustena: Loksa linn; Kuusalu vald; Häädemeeste vald; Saarde vald; Kanepi vald; Põlva vald; Narva-Jõesuu linn; Sillamäe linn; Toila vald ja Antsla vald.

Riigikogu riigireformi probleemkomisjoni aseesimees 

Arto Aas
Arto.Aas@riigikogu.ee
+372 5188518

 

Link uudisele: Arto Aas: Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi

Holsmer: IRL ei suutnud uusi makse ära hoida

15. juuni 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Holsmeri sõnul on riigikogus eile hilisõhtul teise lugemise läbinud maksueelnõude ainus eesmärk eelarvepuudujäägi katmine. „Selles ei ole läbimõeldud ja põhjendatud visiooni maksukeskkonna parandamiseks,” lisas ta.    

Rahanduskomisjoni aseesimehe sõnul läks IRL-i uus juht Helir-Valdor Seeder koalitsioonilepet avama ja maksumuudatusi arutama eesmärgiga taastada ühisdeklaratsioonid, tühistada pakendiaktsiis ja valitsuse algatatud panditulusüsteem, kuid tänaseks on selgunud, et nendest eesmärkidest ei realiseerunud ükski.  

 „Ühisdeklaratsiooni taastamist täies mahus ei tule. Pakendiaktsiisi eelnõu jõustamine on edasi lükatud. Panditulumaksu süsteem on asendatud kohustusega maksumaksjale tõendada, kas laen on laen või kasumi väljaviimine laenu sildi all. On lõplikult selge, et IRL-il pole valitsuse maksupoliitikas Keskerakonna kõrval sõnaõigust,“ ütles ta.

Holsmer märkis, et sisuliselt otsustati eile õhtul riigikogus eelnõude teise lugemise lõpetamistega magusamaksu ja pangamaksu kehtestamine ning samuti loobuti riigieelarve tasakaalureeglist, mida IRL on mõned aastad tagasi soovinud põhiseadusesse kirjutada.    

„Eelarvereeglite lõdvendamist on praeguses majandussituatsioonis teravalt kritiseerinud Eesti Pank. Täiendav majanduse stimuleerimine kuumendab tööturgu veelgi üle,” ütles Holsmer eelarvepoliitika lõdvendamise kohta.

„Iga päev ilmub avalikkuses ettevõtjate kriitika valitsuse kraavi suunduva majandus- ja eelarvepoliitika kohta ning peale eilseid otsuseid ei paista see ka raugevat,” lisas ta.    

Eile õhtul läbisid riigikogus teise lugemise uute maksude kehtestamise ja riigieelarve defitsiiti lubamise eelnõud.    

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Link uudisele: Holsmer: IRL ei suutnud uusi makse ära hoida