Arhiiv aja järgi november, 2017

Anne Sulling: teadus- ja arendustegevusstrateegia eesmärgist taganemine halvendab Eesti konkurentsipositsiooni

20. november 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Hetkel moodustavad Eesti teadus-arenduskulutused koos erasektoriga kokku vaid 1,5% SKTst, millest riigipoolne rahastus moodustab umbes pool. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 eesmärgiks oli suurendada teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine 1%-ni SKTst aastaks 2020. Sellest taganemine halvendab Eesti konkurentsipositsiooni,“ andis Reformierakonna saadik hetkeseisust ülevaate.

„Maailma jõukamad riigid, kui nad ei ole just naftariigid, on usinad panustajad teadus-arendustegevusse. Globaalse innovatsiooniindeksi tipus figureerivate riikide SKT on elaniku kohta enamasti maailmas kõrgeimate hulgas. See on ka loogiline, sest tänu teadus- ja arendustegevusele loovad ettevõtted uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning leiavad mooduseid, kuidas protsesse efektiivsemaks muuta. Tänu paranenud konkurentsivõimele kasvatatakse oma käivet. Kui ettevõtetel läheb hästi, kasvavad ka riigi maksutulud ning elanike elujärg,“ selgitas Sulling investeeringute vajalikkust.

„Sellest on suurepäraselt aru saanud meie põhjanaabrid. Nimelt, hiljuti jõudis Soome Teadus-Arendus Nõukogu üksmeelsele otsusele tõsta Soome teadus-arenduskulutused pikas perspektiivis 4%-ni SKTst, millest valitsuse panus moodustab kolmandiku,“ tõi Sulling näite.

„Selleks, et meie otsustajad mõistaksid teadus- ja arendustegevuse olulisust innovatsioonis ja Eesti majanduse arengus, on juba lähipäevil võimalus osaleda innovatsioonikonverentsil, kuhu tulevad esinema oma valdkonna silmapaistvamad praktikud üle maailma,“ lisas Sulling.

Täpsem info konverentsi kohta SIIN

Lisainfo:

Anne Sulling
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Anne Sulling: teadus- ja arendustegevusstrateegia eesmärgist taganemine halvendab Eesti konkurentsipositsiooni

Jüri Jaanson: olümpiasangarid saavad lõpuks väärilise sotsiaalse garantii ja tunnustuse

16. november 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Olümpiavõit on meie väikese rahva jaoks alati eriline olnud, milleni jõudmine vallandab üldrahvaliku emotsiooni. Tippsportlase jaoks on olümpiavõit üldjuhul tema karjääri unistuste eesmärk, milleni jõudmiseks luuakse alus juba lapsepõlves ja väljakutse nimel loobutakse alternatiivsest pikemaajalisest karjäärist muus valdkonnas. Olümpiavõit on haruldus, olümpiavõitjaid on Eesti Vabariigi ajaloos kokku olnud vaid kakskümmend üks,“ kommenteeris Jaanson.

„Olümpiavõiduni pole kerge jõuda ja seda ei saavutata põlve otsas nokitsedes. Tase ja konkurents kasvavad, kaasa aitavad teaduse ja tehnika areng. Kui soovime ka edaspidi rõõmu tunda meie suursaavutustest, peame väärtustama tehtut ja panustama sportlaste võimaluste avardamisse. Topeltkarjääri võimaldamine, sotsiaalsete garantiide kindlustamine ja treeningkeskuste kaasajastamine on kindlad teed selleks. Järelkasvu tagab treenerite töö väärtustamine. Ka Paralümpiamängude võitjate hindamine toetuse vääriliseks on heaoluriigi oluline tunnus,“ lisas Jaanson.

„Kaksteist aastat tagasi Riigikogus vastu võetud Spordiseadusega kehtestati olümpiavõitjatele ja Paralümpiamängude võitjatele 650 eurone ehk 2005. aasta pooleteise keskmise palga suurune toetus kümme aastat enne pensioniikka jõudmist. Paraku on elukallidus aasta-aastalt tõusuteed liikunud, kuid toetuse suurus püsinud muutmatuna. Loomulikult tuleb edaspidigi arutleda toetuse piisavuse ja muude tingimuste üle, ent elukalliduse tõusuga peab toetuse tõus kindlasti kaasas käima,” võttis Jaanson eelnõu muudatused kokku.

„Olen rahul, et kõik kohal olnud Riigikogu liikmed olid meie esitatud seaduseelnõu poolt ja väärtustavad sarnaselt meile olümpiasangareid ja tänu nende võitudele tekkinud emotsioone,“ võttis Jaanson olulise töövõidu kokku.
Lisainfo:

Jüri Jaanson
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
5184618

Link uudisele: Jüri Jaanson: olümpiasangarid saavad lõpuks väärilise sotsiaalse garantii ja tunnustuse

Jürgen Ligi: valitsus peab 2018. aastaks esitama uue riigieelarve

15. november 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Kõik eelarveekspertiisid on kinnitanud opositsiooni kriitikat, et riik elab üle jõu ajal, mil tuleks säästa. Kulutades ära halvemate aegade tarbeks kogutud riskireserve, kahjustab valitsus ka majanduse kasvupotentsiaali, teravdab tööjõupuudust ja kiirendab hinnatõuse,“ lisas Ligi.

„RE fraktsiooni kärpeettepanekute maht on 65 miljonit eurot, mis tähendaks valitsuse hinnangu järgi struktuursesse tasakaalu jõudmist. Kuid kuna Euroopa Komisjoni hinnangul on puudujääk tervelt kuus korda suurem ja euroraha väheneb järsult juba paari aasta pärast, peaks valitsus üle vaatama kogu eelarve ning hakkama säästma,“ sõnas Ligi.

„Meie muudatusettepanekud näitavad ette vaid vajaliku suuna, milleks on valitsemiskulude ja mittetootlike investeeringute vähendamine. Samuti ei saa riik olematu rahaga võtta kohustust pakkuda kõigile tasuta bussisõitu, iseäranis kõrvuti rongipileti hinna tõstmisega. Ettepanek sisaldab ka fraktsioonidele pakutud katuserahast loobumist, milleks näitame ka ise eeskuju,“ võttis Ligi ettepanekud kokku.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: valitsus peab 2018. aastaks esitama uue riigieelarve

Ants Laaneots: kaitseinvesteeringute vähenemine on Eesti julgeolekule ohtlik

14. november 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Valitsuse otsus vähendada kaitse-eelarvet kümne miljoni euro võrra on Eesti riigi julgeolekule ohtlik, eriti olukorras, kus julgeolekusituatsioon Balti regioonis on järsult halvenenud. Venemaa on muutnud piire Ida-Euroopas ja samuti jätkab sõda Ukrainas. Meie suur idanaaber on loonud uue 1. kaardiväe tankiarmee Eestiga külgnevas Lääne sõjaväeringkonnas, kus käesoleva aasta septembris korraldati strateegiline suurõppus Zapad-2017, mis oli suunatud Balti riikide vastu,“ selgitas endine kaitseväe juhataja Laaneots muret valitsuse otsuse pärast.

„Kaitseministeerium pole põhjendanud, miks vähendatakse kaitsekulu protsenti SKPst hoolimata paranenud eelarvevõimalustest ning mispärast ei suunata seda konkreetset kümmet miljonit eelarve teistele artiklitele. Näiteks oleks lisarahastust vaja kaitseväe 2. brigaadile hädavajaliku infrastruktuuri ehitamiseks Lõuna-Eestis või käimasolevasse iseliikuvate suurtükkide hankesse, mis võimaldaks saada raskerelvade komplekti kogu suurtüki üksusele,“ lisas Laaneots.

„Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et planeeritavat kaitsekulu summat järgmiseks aastaks muudeti tagantjärgi ka Kaitseministeeriumi kodulehel olevas pressiteates,“ ütles Laaneots.

„On vana tõde, et kes ei toida oma sõjaväge, hakkab varsti toitma võõrast,“ võttis Laaneots arupärimise sisu kokku.

Lisainfo:

Ants Laaneots
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Ants Laaneots: kaitseinvesteeringute vähenemine on Eesti julgeolekule ohtlik

Yoko Alender: valitsus suurendab ebavõrdsust

8. november 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Kaasava hariduse põhimõte on, et erivajadusega lapsed õpivad teistega koos. Teisalt on põhiseaduse järgi laste hariduse valikul otsustav sõna lapsevanematel. Eesti omavalitsused ja koolid on erineva tasemega, samuti on erinev koolide võimekus erivajadustega toime tulla. Sellest tingituna on raskemate erivajadustega laste haridus seni olnud riigi vastutus,“ täpsustas Alender.

„Suunates riigi raha erivajadustega laste haridusteesse tulumaksuprotsendi kaudu, suurendatakse erisusi koolide vahel veel enam. Edaspidi saab lõviosa toetusest Eesti rikkaim omavalitsus ehk Tallinn, kes seni pole oma erivajadustega laste koole piisavalt toetanud. On arusaamatu, miks soovib minister kiirustades rakendada muudatusi, mida ei toeta lapsevanemad, ega spetsialistid – need, keda muutused puudutavad,“ ütles Alender.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi kommenteeris muudatusettepanekut järgmiselt: “Lapsevanemate mure, et tugiteenuste kättesaadavus muutub ebaühtlasemaks, langeb kokku nii meie fraktsiooni arvamuse kui Mailis Repsi enda korratud tôsiasjaga, et omavalitsused ja koolid on oma suutlikkuses väga erinevad. Riigi vastutuse ära jagamine erinevatele omavalitsustele viib kahtlemata ebavõrduse suurendamisele, aga asja teeb topelt keeruliseks see, et raha hakatakse omavalitsustele tugiteenusteks jagama tulumaksuprotsendi kaudu. Seega saavad tugevamad senisest veel tugevamateks ja jôukad omavalitsused riisuvad koore ka tugispetsialistide turult.“

Lisainfo:

Yoko Alender
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Yoko Alender: valitsus suurendab ebavõrdsust