Arhiiv veebruar 15th, 2018

Jürgen Ligi: valitsuse otsused ja avaldused seavad katluse alla Eesti õigusjärgluse

15. veebruar 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Sellega on võetud Eestile justkui NSV Liidu õigusjärglasele kohustusi heastada tolle tekitatud kahju,” selgitas Ligi ja lisas, et Reformierakonna fraktsioon esitab sel teemal justiitsministrile arupärimise. 

“Justiitsministri läbiv roll valitsuses on tagada selle seisukohtade ja otsuste õiguspära nii sättes kui mõttes, kõnes kui kirjas. Reinsalul on see jäänud tegemata ning ta on selles protsessis olnud mitte tõe ja õiguse jalule seadja, vaid sisepoliitilise kasu taotleja. Me väidame, et seejuures on justiitsminister nõustunud ka otsese seaduserikkumisega raha kasutamisel,” ütles Ligi.

Reformierakonna fraktsioonil on plaanis küsida justiitsministrilt põhjalikke vastuseid korduva  okupatsioonikahju tekitamise omistamise kohta Eesti riigile. Küsitakse, millise on õigusliku alusega käsitletatakse Eestit iseenda okupeerijana ja okupatsioonikahju tekitajana nii kirikute toetamise, Vnešekonombankis konfiskeeritud raha kui omandireformi küsimustes. 

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected] 
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: valitsuse otsused ja avaldused seavad katluse alla Eesti õigusjärgluse

Laine Randjärv: valitsuse ränk möödalaskmine aktsiisipoliitikaga kahjustab meie kultuuriloo jätkusuutlikkust

15. veebruar 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Kõige olulisema teemana toon välja meie kultuuriloo lipulaeva Laulu- ja Tantsupidude tuleviku ja jätkusuutlikkuse küsimuse. Pole kahtlustki, et sellest traditsioonist on vaimustuses kõik, nii eestlased kui väliskülalised. Kahjuks seisavad täna peo alustalad püsti suures osas vaid professionaalse vabatahtliku tegevuse najal, sest koorijuhtide, tantsuõpetajate ja puhkpilli- ning rahvapilliorkestrite dirigentide töötasu ei ole juba ammu enam tööturul konkurentsivõimeline,” kommenteeris Randjärv.

“Leian, et laulupeoliikumise saatus ja tulevik tervikuna peaks olema uues “Kultuurivaldkonna arengustrateegias 2030” kindlasti tõsiselt ja analüüsitult käsitletud. Meie rahvuskultuuri alustalaks olev Laulu- ja Tantsupidu peab saama korralikult ja süsteemselt toetatud ka pidude-vahelisel perioodil. Vastasel juhul võib 2019. aastal toimuv pidu olla kogu 150-aastase laulupidude ajaloo kurvaks lõppakordiks,” lisas Randjärv murelikult.

“Kuigi tänasel päeval võime olla tänulikud, et viimastel aastakümnetel on suudetud ehitada rida suuri asutusi nagu KUMU, ERM ja valmimas on ka ammu oodatud ja lubatud Muusikaakadeemia saal, on mitmed institutsioonid teadmatuses ning endiselt ootamas oma saatust. Näiteks on teravalt esile kerkinud Patarei vangla saatus ja olukord, samuti meie rahvusooper Estonia ruumide kitsikus,” lisas Randjärv.

“Traditsioonilist kultuurivaldkonda tuleb strateegiliselt ja visioonirikkalt vaadata värske pilguga. Kõige olulisem on positsioneerida väga mitmetahuline kultuurivaldkond sellisena, et erinevad maailmavaatelised tõmbetuuled selle materiaalseid alustalasid ei kõigutaks,” ütles Randjärv.

“Peame olema teadlikud, et meie riik ja kultuur ei saa läbi ilma toimiva ja areneva majanduseta. Kultuurivaldkond ise ei suuda ja ei peagi end „ära tasuma“. Seetõttu peamegi oma kultuuri läbi erinevate eluvaldkondade arendama ja toetama, sest seda ei tee mitte keegi peale meie enda,” võttis Randjärv teema kokku.

Lisainfo:

Laine Randjärv
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees
[email protected]
5304 4808

Link uudisele: Laine Randjärv: valitsuse ränk möödalaskmine aktsiisipoliitikaga kahjustab meie kultuuriloo jätkusuutlikkust