Arhiiv aja järgi märts, 2018

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

26. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv…

Ja ega erakonnadki pole alati valmis uusi inimesi vastu võtma. Konkurents nimekirjades on tihe, riskid prognoositavate häältemagnetite põrumisel reaalsed. Valijatele küll meeldivad uued näod, samas on nad ka üha nõudlikumad. Viimastel valimistel pole just palju ettevõtjaid, kultuuritegelasi või sportlasi edukalt hääli kogunud. Tundub, et inimestele on kandidaadi üldisest tuntusest vähe, oodatakse ka tõsiseltvõetavust ja kompetentsust riigielu juhtimisel. Kandidaat peab olema usutav ja võimekas. See ongi koht, kus erakonnad saavad oluliselt rohkem kaasa aidata uute tulijate ettevalmistamisel ja integreerimisel suurde poliitikasse. Poliitikas vajalike kompetentside arendamine ei pea olema ainult noortekogude mängumaa, seda tuleks teha palju laiemalt.

Tööturul kehtib rusikareegel, et mida kergem on töökohti kaotada, seda rohkem ka uusi töökohti luuakse. Poliitikas kehtib sama loogika. Kui me soovime, et iga valimistsükliga vahetuks näiteks 50% Riigikogu koosseisust, siis peab ka poliitikast väärikas väljumine võimalik olema. See tähendab muu hulgas, et inimesel peab olema võimalik poliitikas oldud ajal säilitada või arendada erialaseid teadmisi, mis muudaks poliitikast väljumise palju lihtsamaks. Kui me ei soovi investeerida oma riigijuhtide arengusse, siis saame tegelikult kehvemalt juhitud riigi ja suletuma poliitsüsteemi. Sisenemine poliitikasse ei pea olema tupiktee.

Lõpetuseks. Eesti poliitika vajab uusi tulijaid. Inimesi, kelle väärtushinnangud on paigas, kes on oma valdkonnas hinnatud asjatundjad ja kelle isikuomadused võimaldavad Eestit edukalt esindada ka rahvusvahelisel areenil. Just see viimane kompetents on väikeriigi puhul eriti oluline. Loomulikult saab ka neid oskusi teadlikult treenida, aga kõik algab huvist ja pühendumisest. Iga Eesti valitsuse liige ja parlamentäär peab suutma välisriikides meid mõjusalt ja professionaalselt esindada, luua võrgustikke ja avada uksi Eesti ettevõtjatele. Eesti on liiga pisike, et tegutseda väikeselt.

Reformierakonna fraktsioon esitab Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kalle Laaneti

19. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni esmaspäevasel koosolekul otsustati, et fraktsioon esitab Riigikogu aseesimehe kohale Kalle Laaneti.

Kalle Laaneti sõnul on ta tänulik fraktsiooni usalduse eest ning tema eesmärgiks on Parlamendi juhatuses seista Riigikogu ja ühtse Eesti eest.

Link uudisele: Reformierakonna fraktsioon esitab Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kalle Laaneti

Laine Randjärv: hümni eelnõu on jäik ja ei arvesta inimeste erisusi

13. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Hümni teema on inimestele südamelähedane ja seda on arutatud erinevatel aegadel. Tänaseks on aga olukord selline, et alates omariikluse tekkimisest oli Eesti hümn juba sedavõrd kinnistunud, et seda pole hakatud muutma ega ka eraldi seadusega kehtestama. 24. veebruaril 1918 avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Paciuse ja Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on omandanud tavaõiguslikult Eesti hümni tähenduse,“ täpsustas Randjärv.

„Hümni eelnõu sõnastus on aga sedavõrd jäik, et seda pole alati võimalik täiel määral täita. Näiteks ei saa seaduse sõnastust järgida puuetega inimesed, samuti orkestrimängijad, kelle pillid ei võimalda mängimise ajal püstiseismist. Oleme aga nõus põhiseaduskomisjoni ettepanekuga algatada Eesti lipu seaduse eelnõu parandus ning lisada sinna konkreetne viide, et Johann Voldemar Jannseni loodud sõnadega ja Fredric Paciuse muusikaga teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on Eesti Vabariigi hümn, millega heisatakse Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi lipp. Selline sõnastus on piisavalt selge ja konkreetne ning ütleb täpselt, mis autorite loodud teos ja millise pealkirjaga on EV hümn. Usun, et selline otsus peaks edaspidi pinged antud teemas maandama,“ lisas Randjärv.

„Meie usume, et Eesti inimesed hoiavad oma hümni suure hoole ja armastusega ning seda pole vaja üle reguleerida,“ võttis Randjärv fraktsiooni seisukoha kokku.

Lisainfo:

Laine Randjärv
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
laine.randjarv@riigikogu.ee
5304 4808

Link uudisele: Laine Randjärv: hümni eelnõu on jäik ja ei arvesta inimeste erisusi

Yoko Alender: rahvastikupoliitika aluste dokument on ebakvaliteetne kobareelnõu

12. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Teksti keeleline kvaliteet on vastuvõetamatu, kõrvuti on probleemide kirjeldus, eesmärgid, väga erinevaid tõlgendusi lubavad, konkreetseid poliitilisi valikuid sisaldavad ettepanekud,” põhjendas Yoko Alender Reformierakonna fraktsiooni seisukohta.

Alenderi sõnul on sisult tegemist kobareelnõuga, kus sõnavahu sisse on peidetud väga halbu otsuseid. “Siin on palju ümmargust juttu, halvas eesti keeles olukorrakirjeldust, mille sisse on peidetud koostamise hilises faasis ei tea kelle poolt konkreetseid poliitilisi valikuid, millele meie ei nõustu alla kirjutama,” ütles Alender.

“Meile on vastuvõetamatud eesmärkidena näiteks mitmekeelne haridus, kodakondsuspoliitika leevendamine ja kõigesse sekkuv riik. Selliseid asju ei saa konsensuslikult vastu võtta, need on maailmavaatelised küsimused, millele saadakse mandaat rahvalt erakonna valimisprogrammi alusel.”

Alender lisas, et samas on rahvastikupoliitika aluste dokumendi koostamisel käed püsti tõstetud ja alla antud näiteks tööjõu küsimuses. “Samuti on näiteks rändes ainus mõte eristada lühi- ja pikaajalist rännet. Tööandjad on rääkinud aastaid, et on vaja lahendada Eesti arengut pärssiv puudu oleva tööjõu küsimus, sellest arutelust on aga loobutud,” tõi Alender näiteid. “Nõus võib dokumendi puhul olla probleemikirjeldustega, mis kahjuks ei sisalda midagi uut. Need on ammu teada mured, see paber aga visiooni paremaks tulevikuks ei paku.”

“Kahjuks tuleb tõdeda, et meie kahtlus, et see komisjon loodi tegelike probleemide lahendamise asemel selleks, et tegelik oluline debatt vaigistada, näib tõele vastavat. Üritatakse jätta muljet justkui oleks küsimused sellise paberiga lahendatavad.”

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustatud rahvastikupoliitika töörühm kogunes esimest korda 20. novembril 2017. Töörühm kutsututi kokku rahvastikupoliitika põhialuste koostamiseks aastateks 2018–2035, millest peaks hakkama lähtuma kõik seadused ja arengukavad.

Reformierakonna fraktsioon esitab oma seisukoha rahvastikupoliitika aluste dokumendi kohta homme.

Lisainfo:
Yoko Alender
5101387
yoko.alender@riigikogu.ee

Link uudisele: Yoko Alender: rahvastikupoliitika aluste dokument on ebakvaliteetne kobareelnõu

Reformierakond nõuab valitsusjuhilt vastuseid valitsuse venetumise poliitika kohta

8. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Eesti omariikluse taastamise olulisimaks põhimõtteks on olnud õigusliku järjepidevuse põhimõte. Sellest põhimõttest tulenes Eesti Vabariigi taastunnustamine sama riiklusena, mis loodi 1918. aastal. Õigusliku järjepidevuse põhimõtte olulisim järeldus on, et Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt oli õigusvastane. Seega ei kuulunud Eesti kunagi seaduslikult Nõukogude Liitu ning Eesti Vabariik ei vastuta okupandi ega tema õigusjärglase kuritegude, kohustuste ja võlgade eest,” seisab arupärimises. “Õigusliku järjepidevuse põhimõtte hülgamine tähendaks nõustumist Moskva tänaseni kehtiva seisukohaga, mille kohaselt Eesti astus Nõukogude Liitu seaduslikult (ja vabatahtlikult), Nõukogude Liidu okupatsiooni ei olnud ning 1991. aastal taastatud Eesti riik on hoopis üks uus riik, nn teine Eesti Vabariik, millest peaministri partei esindaja kõneles 13. veebruaril riiklikult tähtsa küsimuse arutelul.”

Reformierakonna saadikud juhivad oma arupärimises tähelepanu, et viimastel kuudel on praegune valitsus teinud ridamisi otsuseid ja avaldusi, mis seavad kahtluse alla Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ning veeretavad Eestile vastutuse okupatsioonikahjude eest, justkui oleksime end ise okupeerinud. Muuhulgas on võetud praeguse valitsuse poolt Eestile justkui Nõukogude Liidu õigusjärglasele kohustusi heastada Nõukogude Liidu poolt tekitatud kahju.
Arupärijad esitavad peaministrile kaheksa küsimust, millele soovitakse parlamendi ees selgeid vastuseid.

1. Miks on Teie juhitav valitsus oma otsustega seadnud kahtluse alla iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtte?

2. Kas Teie juhitav valitsus on analüüsinud, millist kahju tekitab õigusliku järjepidevuse siseriiklik kahtluse alla seadmine ning selle osalinegi hülgamine Eestile välispoliitiliselt?

3. Millisele seadusesättele tuginedes otsustas Teie juhitav valitsus 2017. 28. detsembril põhjendada kirikute toetamist just okupatsioonikahjude hüvitamisega?

4. Millistele seadusesätetele tugines Teie valitsuse justiitsminister, kui nimetas nädal hiljem selle ümber Eesti sõjaeelsete võlakirjade hüvitamiseks ning kas selline hüvitamine ootab nüüd ees kõiki, kelle käes on aegunud ja okupatsiooni tõttu teenindamata jäänud võlapabereid, sealhulgas juba lunastatuid ja Eesti Pangast okupatsiooni ajal kadunuid?

5. Millisel õiguslikul alusel nõustusite taotlusega „hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju“ neile, kellel omandireformi objektiks olnud vara pole ära võetud? Miks võrdsustasite nad nõukogude ajal represseeritutega ja kaalute ühise represseeritute ja “sundüürnike” registri moodustamist?

6. Tulenevalt Eesti Põhiseadusest viib vabariigi valitsus ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Teie olete selle valitsuse juht. Milline seos on Eesti peaministri partei ja Ühtse Venemaa vahelisel ning seniajani tühistamata koostöölepingul Teie juhitud valitsusliidu võetud poliitilise suunaga, mis annab võimaluse käsitleda Eesti Vabariiki ENSV õigusjärglasena?

7. Eesti peaministripartei aseesimees Mihhail Kõlvart kohtus Vladimir Putini eriesindajaga Tallinnas loetud nädalad enne seda, kui valitsus teatas ootamatult, et Eesti asub ise heastama Nõukogude Liidu okupatsioonikahjusid, asudes sellega sisuliselt NSV Liidu õigusjärglase rolli. Kas Eesti valitsust juhtiva partei esindaja Mihhail Kõlvarti kohtumise tegelik sisu Putini eriesindajaga on põhiseaduse järgi Eesti sise- ja välispoliitikat elluviiva valitsuskabineti liikmetele teada? Millal seda valitsuskabineti liikmetele tutvustati?

8. Poliitika, mille üheks osaks on soov pisendada nõukogude kuritegusid ja Eestile tekitatud kahju, on saanud nimeks venetumine. Selle poliitika tulemuseks on tahtlikult või tahtmatult Eesti tõukamine Kremli mõjusfääri. Miks Te olete oma valitsuse poliitikaks venetumise tee valinud?

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
6316562
keit.pentus-rosimannus@riigikogu.ee

Link uudisele: Reformierakond nõuab valitsusjuhilt vastuseid valitsuse venetumise poliitika kohta