Arhiiv aja järgi mai, 2018

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

16. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha?

Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine, ametiasutuste ja struktuuriüksuste jõuline konsolideerimine, riigipalgaliste arvu kokku tõmbamine, uute tehnoloogiate kasutamine, piiratum aga professionaalsem õigusloome, paindlikumad juhtimismudelid. Need oleks põhimõttelised sammud, mis tuleb omaks ja ette võtta nii poliitilisel kui ametkondlikul tipptasemel. Neid protsesse ei saa juhtida ainult paberil, see eeldab tugevat eestvedamist, pühendumist ja vastutust. Kindlasti on neid vajalikke, ent kohati ebapopulaarseid samme kergem teha, kui on olemas ka meedia, ettevõtjate ja valdkonnaekspertide toetus. Praegu tundub, et seda toetust pakutakse (järgmisele) valitsusele lausa kandikul.

Riigireformi mõiste ja ulatuse teatud ebamäärasus peidab endas loomulikult ka riske. Väga lihtne on laskuda äärmustesse ja populismi. Väga lihtne on hõisata välja ideekesi, mis saavad palju avalikkuse tähelepanu, aga mille tegelik mõju riigijuhtimise efektiivsusele või ülesehitusele on mikroskoopiline. Seetõttu loodan, et nii nagu seadusloome ja reformikavad peavad baseeruma tõsiseltvõetaval infol ja mõjuanalüüsil, nii on ka ettevõtjate ettepanekud põhjalikult argumenteeritud.

Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

16. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Reformierakond pole nõus, et I pensionisammas pannakse sõltuvusse üksnes töötatud aastatest ning ei arvestata iga inimese isiklikku panust. Valitsuse väljatöötatud I pensionisamba muudatused lõhuvad kehtivat süsteemi, ei motiveeri saama paremat palka ning soodustavad ümbrikupalga maksmist. Valitsus väidab, et inimese isiklik panus mõjutab pensionit II samba kaudu. Kuid enam kui 40 tuhandel inimesel ei ole II pensionisammast ning suurel osal neist ei ole majanduslikult mõttekas II sambaga ka liituda. Selleks, et II samba pension oleks märkimisväärne, peab seda koguma pikalt ja piisavalt suurte sissemaksetega. Oluline on meelde tuletada fakti, et 2020.aastal on 1970.aastal sündinud 50-aastased ja seega koguvad nad pensioniks viisteist või pisut enam aastat, mida on tõsiseltvõetava summa jaoks liiga vähe. Kardan, et pettumus pensioniikka jõudes on paljudel suur,“ lisas Lauri.

„Vajalik oleks vähemalt 20-aastast kogumisperioodi ning minimaalselt keskmise palga, veel parem kui keskmisest suurema palga pealt tehtud makseid. Muidugi on ka väike kogumine hea, kuid suure tõenäosusega osutub tulevaste pensionäride pettumus märkimisväärseks,“ võttis Lauri teema kokku.

„Positiivne on pensioniea sidumine oodatava keskmise elueaga. Eesti ei ole seda tehes erand – seda praktiseerivad järjest rohkem riike. Sellist pensioniea seadmise lahendust on toetanud ka eelmine valitsus,“ ütles Lauri.

„Toetust väärib ka paindlik pensionile mineku võimaldamine ja pikemaaegse töötamise motiveerimine kõrgema pensioniga. Siin tuleb suurt tähelepanu pöörata inimeste motiveerimisse. Ka praegu on võimalik varem pensionile minna ja sellega pensionis kaotada või siis minna hiljem ja võita. Uus lahendus peaks olema senisest motiveerivam, kuid esialgu ei paista see nii päriselt olevat. Kindlasti on oluline, et pikemat töötamist toetaksid ka teised seadusandlikud regulatsioonid, kuid praegune valitsus on seda motivatsiooni vähendanud,“ täpsustas Lauri praegust seisu.

Link uudisele: Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

15. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö. Riigil peab olema võimalus kooli juhtimist kontrollida ja tegutseda, kui muud huvid kui õpilaste omad koolipidajal seda teha ei lase.

„Riigil peab olema võimalus sekkuda kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi, vajadusel ka töösuhte lõpetamiseks koolijuhtidega,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse sisu.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

Hanno Pevkur: Reformierakond ei toeta e-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist.

9. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogule muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Reformierakond ei toeta poliitikat, mille eesmärk on vähendada elektroonilise valimise võimalusi ja suurendada ebaturvalist kodus hääletamist.

„Reformierakond on teinud ettepaneku hoopis pikendada e-hääletuse perioodi, et tõsta valimisaktiivsust. Eesti on tunnustatud e-riik ja e-hääletus valimistel toimib hästi. Praeguse valitsuse plaan e-hääletuse perioodi lühendada on tagurlik minevikku vaatav samm ja e-Eesti kuvandit kahjustav. E-hääletajate osakaal on järjest kasvanud, mis näitab, et valijatele meeldib mugav ja turvaline e-hääletus,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur.

„Statistika näitab, et inimesed hääletavad üha enam elektrooniliselt, see on turvaline, mugav ning aitab kaasa e-Eesti kuvandile,“ lisas Pevkur.

„Koalitsiooni soov e-hääletust lühendada ja kodus hääletamist pikendada on samm selgelt vales suunas. Kodus kastiga hääletamine on kõige ebaturvalisem valimisviis. See on valimisviis, kus valijat on võimalik kõige enam mõjutada näiteks olukorras, kus valitseva võimu esindaja käib isiklikult kodudes, avaldab valijale survet ja mõjutab sellega hääletamist,“ selgitas Pevkur.

„Reformierakond ei toeta E-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist,“ võttis Pevkur erakonna seisukoha kokku.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: Reformierakond ei toeta e-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist.

Jürgen Ligi: keegi ei peaks loobuma eesti kodakondsusest seaduste vastuolu tõttu

9. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Põhiseadus sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei luba, ent kodakondsusseaduse topeltkodakondsuse keelu tõttu kaotame siiski Eesti kodanikke,“ selgitas Ligi. „Meiega sama väärtusruumi riikide kodakondsus ei tohiks aga olla selle põhjus.”

Eelnõuga nähakse ette, et sünnijärgne Eesti kodanik võib omada Eesti kodakondsusega samaaegselt selle riigi kodakondsust, mis on kas Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Lisaks antakse Eesti sünnijärgsele kodanikule õigus olla samaaegselt ka Šveitsi kodanik. Ligi sõnul on eelnõus loetelu riikidest, mis demokraatlike õigusriikidena ilma kahtluseta jagavad meiega samu väärtusi, nende kodanikele kohaldub Euroopa Liidu õigusest tulenevalt isikute vaba liikumise õigus ning puudub mõistlik põhjus mitte võimaldada Eesti kodanikele nende riikidega mitmikkodakondsust.

Lisaks nimetatud Euroopa riikidele võib eelnõu kohaselt sünnijärgne Eesti kodanik omada samaaegselt ka Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada või Uus-Meremaa kodakondsust. Valik lähtub asjaolust, et Eestil on neis riikides ajalooline kogukond ning kodakondsuse piiramiseks pole nende puhul mõistlikke põhjuseid.

„Rõhutada tuleb, et jutt on ainult sünnijärgsetest Eesti kodanikest ja Eestiga selgelt ühiseid väärtusi jagavatest piiratud arvust riikidest. Eelnõu ei tekita juurde ühtegi uut kodanikku, vaid annab võimaluse neid hoida. See on oluline nii Eesti riigile kui väga paljudele välismaal elavatele eestlastele. Ja lõpuks annab see selgus positiivse sõnumi ka neile eestlastele, kes mõtlevad Eestisse tagasi pöördumisele,“ lisas Ligi.

Eelnõu näeb ette ka võimaluse võtta inimeselt ära eriliste teenete eest antud Eesti kodakondsus, kui tema käitumine Eesti Vabariigi suhtes on muutunud sellele staatusele kohatuks. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse isikult ära, kui ta ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või Eesti õigusakte või ei austa Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.

Lisainfo:
Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547
 

Link uudisele: Jürgen Ligi: keegi ei peaks loobuma eesti kodakondsusest seaduste vastuolu tõttu