Arhiiv aja järgi august, 2018

Urmas Kruuse: põllumehed soovivad erakorralises olukorras riigilt suuremat toetust

25. august 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„23. augusti Maalehes ilmus artikkel pealkirjaga „Põllumehed: mitte mingit põuakahju meile ei maksta!“. Põllumehed on pahased, et avalikkusele levitati infot justkui oleks riik andnud põllumeestele põuakahjudeks 20 miljonit eurot, kuid tegelikult pakutakse toetuse asemel hoopis kõrge protsendiga laenu. Väidetavalt ei vaja põuakahjustuste all kannatavad põllumehed laenu kustutamiseks uut laenu. Põllumehed soovivad, et riik võitleks põllumeeste eest ja tagaks võrdsed tingimused teiste Euroopa Liidu põllumeestega, kus eriolukord välja kuulutati,“ täpsustas Kruuse küsimuse tõstatamise vajalikkust.

„Valitsus ei ole astunud samme, et saaks põllumajanduses välja kuulutada eriolukorra, vaatamata tõsiasjale, et see on põuakahjustustega põllumeestele väga oluline. Põllumeestel tekib võimalus läbi rääkida pankadega ning maaeluministeeriumil võimalus sisustada ühtse põllumajandustoetuste määruses vääramatu jõud, mille on tinginud rasked loodustingimused,“ ütles Kruuse.

„Põllumehed on mures, et valitsus üritab luua muljet, et põllumehed saavad raha, aga tegelik riigi tugi on laenu refinantseerimine uue laenuga ja see samm põllumehi tegelikult ei aita. Põllumeestele on väga oluline, et käesoleva aasta põuaastale, mille sarnast ei ole siin regioonis olnud umbes 60 aastat, reageeriks valitsus tõsiselt ning kaaluks erakorralise toetuse andmist,“ lisas Kruuse.

„Teiseks on suur segadus PRIA poolt välja makstavate toetuste kuupäevas. Valitsuse 2. augusti pressikonverentsil ütles peaminister, et valitsus toetab ka otsetoetuste kiiremat väljamaksmist ja taotleb vajalikke lubasid Euroopa Komisjonilt. 7. augusti pressikonverentsil kinnitas ka maaeluminister, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem,“ tuletas Kruuse meelde.

„2017. aasta saagikoristusperioodil erakorraliste ilmastikuoludega tuli põllumeestele 1,34 miljoniga appi Euroopa Komisjon eraldades toetuse talivilja kasvatajatele, kes ei saanud talivilja külvata või kelle külvid hävinesid liigsete sademete tõttu. Aasta tagasi otsustas valitsus omapoolse panuse panemise võimalust mitte kasutada ning Euroopa Komisjoni erakorraline toetus jõudis põllumeesteni aasta hiljem ehk alles käesoleva aasta septembris,“ võrdles Kruuse olukorda eelmise aastaga.

Käesoleva aasta põuast tingitud saagi kadu on kuni 70%, sellepärast on põllumehed öelnud, et neile on väga oluline taastada likviidsed vahendid ja soovivad teada:

1. Miks ei kasuta vabariigi valitsus võimalust põuakahjustuste leevendamiseks toetada põllumehi erakorralise toetusega, mis ei ole laen?
2. Kas vastab tõele, et sellel aastal makstakse pindalatoetused (ühtne pindalatoetus) ja piimalehma kasvatamise toetused välja varem ehk 1. oktoobriks 2018?

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse algatusel maaelukomisjon juulist saati erakorraliselt koos käinud, et leida võimalusi põuakahjudest tingitud kriisi süvenemise ennetamiseks. Samuti gei Kruuse valitsusele ettepaneku põllumajandussektoris seoses järjest süvenevate põuakahjudega kuulutada välja erakorraline olukord.

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]
56279860

Link uudisele: Urmas Kruuse: põllumehed soovivad erakorralises olukorras riigilt suuremat toetust

Aivar Sõerd: Tallinna Sadama omanikutulu kohene ära kulutamine valitsuse poolt on vastutustundetu

22. august 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Eelmise nädala uudistest selgus, et riigi võetud rekordiline omanikutulu viis Tallinna Sadama suurde kahjumisse. Tallinna Sadam jäi teises kvartalis 14,1 miljoni euro suurusesse kahjumisse ja seda tavapärasest suurema dividendide tulumaksu tõttu. Esimese poolaasta kahjumi põhjustas tänavu aprillis tehtud 105 miljoni euro suuruse dividendimaksega tekkinud tulumaksukulu mõju. Eelmisel aastal maksis Tallinna Sadam 48 miljonit eurot dividende, tänavu aga rekordilised 105 miljonit eurot, seega oli suurem osa tavapärasest dividendimaksest seotud aktsiate müügiga. 105 miljoni euro suurusest dividendimaksest 48 miljonit eurot on tavapärane dividend, 57 miljonit eurot aga põhiliselt aktsiate esmapakkumisest ( IPOst) saadud raha“ selgitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

„Vabariigi Valitsus otsustas erakorraliselt saadud tulu 57 miljonit eurot suunata mitte stabiliseerimisreservi, ehk riigi tuleviku vajadusteks ja tuleviku riskide maandamiseks, vaid likviidsusreservi. Likviidsusreservi suunamise otsus tähendab, et see IPO raha kavatsetakse korraga ära kulutada juba selle saamise hetkel ehk 2018 aastal,“ on Sõerd valitsuse käitumise suhtes murelik.

Seoses sellega esitas Aivar Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused.

1. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on Riigikogu ees öelnud, et valitsus arutas küsimust, et kas see erakorraline tulu panna likviidsusreservi või stabiliseerimisreservi. Ta kinnitas, et otsustamisel lähtus valitsus rahandusministri ettepanekust. Miks tegite valitsusele sellise ettepaneku, arvestades sellega, et rahandusministrina peaksite eelkõige Teie muretsema riigi tuleviku riskide maandamise ja stabiliseerimisreservi suurendamise pärast?

2. Kas olukorras, kus riigi stabiliseerimisreserv pole isegi ületanud eelmise majanduskriisi eelset mahtu, on selle suurus piisav, et riigi tuleviku riske maandada? Rõhutada tuleb siinkohal, et kümme aastat tagasi näiteks oli riigieelarve maht poole väiksem kui praegu.

3. Praegune valitsus ja koalitsioon on majanduse kõrgkonjunktuuri aastatel loobunud riigi reservide suurendamisest. Olete rääkinud vastutustundliku eelarvepoliitika tähtsusest, kuidas teenib Teie hinnangul Tallinna Sadama IPO raha kohene ära kulutamine vastutustundliku eelarvepoliitika eesmärki? Olete varem Riigikogu ees öelnud, et see raha on eelarves sees, seda IPO raha on vaja riigi jooksvateks kuludeks, sealhulgas ametnikele palkade maksmiseks.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Tallinna Sadama omanikutulu kohene ära kulutamine valitsuse poolt on vastutustundetu

Reformierakonna fraktsioon esitas peaministrile arupärimise aktsiisipoliitika kohta

22. august 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Rahandusministeeriumi 13. augusti pressiteates on ülevaade käesoleva aasta poolaasta maksulaekumisest, millest selgub, et 2018. aasta I poolaastaga on laekunud eelarvesse planeeritud alkoholiaktsiisist 35,8%, tubakaaktsiisist 41,9% ning kütuseaktsiisist 44,2%. Võrdluseks 2016. aastal, laekus poole aastaga oluliselt enam: 51,6% planeeritud alkoholiaktsiisist, 52,6% tubakaaktsiisist ja 48,8% kütuseaktsiisist. Lihtne võrdlus näitab, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja riigieelarvesse laekumised jäävad väiksemaks riigieelarvesse planeeritust,“ andis majanduskomisjoni liige Maris Lauri ülevaate.

„Oktoobris 2016 soovis Keskerakonna fraktsioon teada, kas valitsus ikka kooskõlastab naabritega aktsiisimäärasid. Keskerakonna fraktsioon oli siis kindlal seisukohal, et aktsiisipoliitika kujundamisel peab arvestama ka naabrite aktsiisipoliitikaga. Vaid siis täidavad aktsiisimäärad oma eesmärki ning oleksid tõhusad,“ tuletas Lauri meelde.

„21. augustil toimus Eesti ja Läti valitsuste ühisistung, kus peaminister Jüri Ratase sõnul alkoholipoliitikaga seotud küsimusi ei arutatud. Pressikonverentsil oli Ratas seisukohal, et iga riik teeb ise oma aktsiisipoliitikat,” märkis Lauri.

„Nagu andmed osutavad, oli 2016. aasta riigieelarve maksulaekumised ja kulud planeeritud vastavalt võimalustele ja reaalsetele oludele, mida ei saa öelda 2018. aasta kohta. Kehtivad aktsiisimäärad on võrreldes naabritega liiga kõrged, ja ka ka üle Eesti elanike taluvusläve. Praegune Keskerakonna juhitav valitsus aktsiisipoliitikas viga ei tunnista ja pole toetanud Riigikogus kahel korral Reformierakonna poolt esitatud aktsiisimäärade vähendamise ettepanekuid toetanud. Vastupidi aktsiisimäärad kasvasid sellel aastal ja kasvavad ka tulevikus,“ lisas Lauri.

„Kui 2016. aastal oli Keskerakond mures kütuseaktsiisi määra üle ning selle üle, et Eesti transpordiettevõtted tangivad kütust Eesti asemel Lätis, siis nüüd seda murelikkust näha pole, millest järeldub, et kogu Keskerakonna kahe aasta tagune murelikkus oli näiline ja tänavune ühekordne aktsiisimäära langetus pole andnud tulemusi. 21. augusti Päevalehes ilmunud lugu kinnitab, et ettevõtted ostavad endiselt kütuse Lätist. Meil on tõsine kahtlus, et valitsusel pole plaani või tahet lõpetada selline piirikaubandus. Muutused võrreldes 2016. aastaga on toimunud, aga halvemuse suunas – transpordifirmadele on lisandunud ka kodumajapidamised, kes käivad kaupa ostmas Lätis,“ oli Lauri murelik.

„Kuna asjad on võrreldes 2016. aastaga läinud halvemaks, aga Keskerakond ja küsimused esitanud Kadri Simson on vahepeal saanud valitsusse, küsime peaministrilt samad küsimused. Meie eesmärgiks on aru saada, miks lubab Keskerakond opositsioonis olles üht, aga valitsusse sattudes teeb teisiti,“ soovib Lauri teada.

1) Kui palju on kehtivad aktsiisimäärad Eestis kõrgemad kui Lätis? Kui palju on selline aktsiisierinevus toonud tööd juurde Maksu- ja Tolliametile võitluses musta turu ja salakaubandusega?
2) Kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiisidest ja piirikaubandusest?
3) Kas Teie hinnangul on järsult kasvanud piirikaubanduse Eesti jaoks probleem ja kui on, siis kuidas kavatsete sellega tegeleda?
4) Miks te loobusite Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil aktsiiside teemalisest vestlusest? Miks Teie hinnangul ei pea aktsiisipoliitika kujundamisel naabritega arvestama ja kas on teada kui palju on naabritel plaanis tõsta aktsiisimäärasid?
5) Mis takistab piirikaubanduse lõpetamiseks aktsiise langetada, nagu teie erakond ühe valimisteemana on välja pakkunud?

Keskerakonna arupärimise 17. oktoobrist 2016 leiate siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a53e8bd0-8c70-416f-b82d-bbcee4d6cc85

Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
[email protected]

Link uudisele: Reformierakonna fraktsioon esitas peaministrile arupärimise aktsiisipoliitika kohta

Kalle Laanet: abipolitseinike tõhusam kaasamine suurendab turvalisust

21. august 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Vabatahtlike roll politseitegevuses on aasta-aastalt kasvanud ning üha enam on inimesi, kes soovivad oma kogukonna turvalisuse eest seismisel rohkem panustada,“ ütles Laanet. „Senine tegevus on toonud välja mitmeid seadusandlikke kitsaskohti, mis ei võimalda seda piisavalt efektiivselt kasutada.“

Laaneti sõnul vajab tänane seadus muutmist ning abipolitseinike õigusi ja pädevusi tuleb suurendada. „Näiteks ei saa pidada mõistlikuks tänast piirangut, mille kohaselt ei ole abipolitseinikul õigust liiklusrikkujat kinni pidada, kui selleks pole eelnevalt politseilt luba saadud. Samuti näeb eelnõu ette abipolitseinike kaasamise kriminaalpolitsei töös ning antakse õigus kontrollida narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamist.“

„Abipolitseinikud mängivad üha suuremat rolli siseturvalisuse tagamisel. Anname neile vabatahtlikele võimaluse seda tööd tõhusamalt teha,“ põhjendas Laanet eelnõu tähtsust.

Lisainfo:
Kalle Laanet
Riigikogu aseesimees
[email protected]

Link uudisele: Kalle Laanet: abipolitseinike tõhusam kaasamine suurendab turvalisust

Urmas Kruuse: valitsuse otsus müüa riigile kuuluv põllumaa enampakkumisel maha ei ole praeguses olukorras sünnis

14. august 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

2018 . aasta riigi eelarvesse on planeeritud tulu varude ja põhivara müügist 10,5 miljonit. Tulu on planeeritud saada riigile mittevajalike kinnisasjade müügist ning kasutusvaldusse antud maatükkide müügist.

„Põllumajandusettevõtted on pidanud võitlema raskete kliimatingimustega juba kaks aastat ( 2017. aastal sügisel liigniiskusega ning 2018. aasta kevadel ja suvel põuaga). Põhimõtteliselt toetan lähenemist, et riik endale mitteolulist maad ei hoia vaid realiseerib, aga keerulised kliimatingimused on pannud põllumajandusettevõtted finantsiliselt raskesse seisu. Hetkel ei suuda põllumajandusettevõtted olla põllumaade avalikel pakkumistel  võrdsed teistega. Sellepärast on põllumeestele väga oluline, et valitsus nendega raskel ajal arvestab ning põllumaad enampakkumistel maha ei müü,“ kommenteeris Kruuse tekkinud olukorda.

„Loodan, et valitsus mõistab põllumeeste rasket olukorda ning lepib kokku, et riigile kuuluvat põllumaad hetkel enampakkumistele ei viida. Tegemist oleks eelarve mõistes väikese kuluga, aga põllumeeste jaoks suure märgilise suhtumisega,“ lisas Kruuse.

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]  
56279860

 

Link uudisele: Urmas Kruuse: valitsuse otsus müüa riigile kuuluv põllumaa enampakkumisel maha ei ole praeguses olukorras sünnis