Arhiiv aja järgi oktoober, 2018

Hanno Pevkur: vaba konkurents võitis

24. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Sotsid soovisid küll menetlust lõpetada, ent tulistasid endale juriidilise ebakompetentsusega ise jalga, esitades eelnõu lõpetamiseks vale ettepaneku. Sisuliselt tähendab see, et vaatamata koalitsiooni soovile pea liiva alla peita ja riskida enam kui 50 apteegi sulgemisega järgmise aasta suvel, arutab Riigikogu apteekide omandipiirangute kaotamist edasi. 3-4 aastat tagasi tehtud apteegituru muudatused ei ole oma eesmärki sisuliselt täitnud. Lisaks pikemaajaline mõju, kus omandile piirangu seadmine võib sundida veelgi suuremat hulka apteeke oma tegevust lõpetama. Enam kui 50 apteegi sulgemine on eriti valulik näiteks Ida-Virumaal, kus sulgemise oht on ligi pooltel tegutsevatest apteekidest,“ selgitas Pevkur.

„Samuti soovime muudatustega vältida apteekide vormistamist nn tankistproviisoritele. Vormilt JOKK skeemide, aga sisult segaste ning läbipaistmatute skeemide kasutamine apteekide omandisuhetes ei tohi olla eesmärk Eesti tervishoius,“ lisas Pevkur.

Pevkur avaldas lootust, et Riigikogu suur saal mõistab teema olulisust ja eelnõuga jõutakse siiski ka teise ja kolmanda lugemiseni.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: vaba konkurents võitis

Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada

24. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Rahandusministeerium on meedia kaudu avalikkust teavitanud sellest, et tegemist on Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega jaotusvõrgu, taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamiseks vajalikesse investeeringutesse. Jääb arusaamatuks, miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada,“ kommenteeris Sõerd.

„Tavapäraselt on AS Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud ka Londoni börsil ja suuremas mahus olemasolevate võlakirjade lunastamise tähtaeg eelseisvatel aastatel saabub alles 2023. aastal. Alates 2015. aastast käivitus ka Euroala keskpankade varaostuprogramm ning selle programmi võlakirjade kvaliteedinõuetele vastavad ka Eesti Energia võlakirjad. Selle programmi raames on näiteks Eesti Energia võlakirju ostnud Soome keskpank,“ lisas Sõerd.

„Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus AS Eesti Energia juhtkonnaga 22. oktoobril 2018. aastal, et saada muuhulgas ülevaadet, mis põhjustel on vaja riigieelarvest ettevõtte investeeringuid kaasrahastada. Eesti Energia juhtkond ei põhjendanud komisjonile, miks on vaja investeeringuid riigieelarvest rahastada, selle asemel et katta investeeringu rahavajadus omavahendite ja laenudega,“ täpsustas Sõerd. “Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal”.

Eelnevast tulenevalt esitas Reformierakond ministrile järgmised küsimused:

1. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole AS Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid omavahendite ja laenudega?

2. Kohtumisel riigieelarve kontrolli erikomisjoniga tegi Eesti Energia juhtkond teatavaks, et kavandab Auverre 200 miljonit eurot maksvat õlitehast. Optimistliku ajakava järgi peaks ehitus toimuma aastatel 2021-2022. Eesti Energia juhtkonna selgitusel on ehituse ettevalmistustöödena 2019. aastal kavas ehitusprojektiprojekti koostamine. Miks on projekti tellimise kulu vaja kaasrahastada 2019. aasta riigieelarvest ja miks Eesti Energia ei suuda seda omavahendite abil rahastada?

3. 143 miljoni euro suurune summa 2019. aasta riigieelarve eelnõus koosneb omakorda liidetavatest. Millistes summades jaguneb 143 miljonit eurot Eesti Energia jaotusvõrgu investeeringute, taastuvenergia investeeringute ja uue õlitehase ehituse ettevalmistuse investeeringu vahel?

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada

Keit Pentus-Rosimannus: aastaks 2040 on Eestis saastava põlevkivielektri ajastu läbi

23. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Iga üleilmsete kliimapingete tõsidusest aru saav inimene mõistab, et keskkonna jaoks koormava elektritootmise aeg hakkab läbi saama. Saastav elekter on üleilmse süsinikuheite poliitika tõttu järjest kallim ega ole puhta energiaga võrreldes enam konkurentsivõimeline. Kui tahame tulevikus puhta majandusega riikide hulka jõuda, peab saastava elektritootmise aeg Eestis lõppema,” ütles Pentus-Rosimannus.

“Keskkonda saastava energiaga tulevikule vastu minek oleks kulukuselt ja ebamõistlikkuselt sama, kui auruveduriga hõljukrongi vastu minna. Lühiajaliselt võib ju tunduda kuidagi nostalgiliselt armas sedasi omasoodu tossutada, aga üsna kiiresti saab selgeks, et teised riigid liiguvad kiiresti ja oluliselt kvaliteetsemates tingimustes eest ära,” lisas Reformierakonna saadik.

Keit Pentus-Rosimannus rõhutas ka, et loodust koormavast põlevkivielektrist üleminek peab oleme piisavalt pikalt ette teada, et Ida-Virumaal jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. “Põlevkivielektri ajastu lõpp on paratamatu ja tark on selleks valmistuma hakata. Kui me tahame, et Eesti oleks 2040.aastaks saastavast põlevkivielektrist prii, tuleb see otsus lähiaastatel teha. Paarikümne aastane ettemõtlemise aeg annab võimaluse põlevkivielektri tootmisega seotud töökohad rahulikult ümber korraldada.”

„Põlevkivielektri ajastust väljumise esimene etapp on Ida-Virumaale suunatud Tulevikufondi loomine, kuhu laekuvad loodusvara kasutamise tasud ja mis investeerib tulevikku suunatud olulistesse arendustesse,“ lisas Pentus-Rosimannus.

“Saastava põlevkivielektri peale mõtleme tulevikus tagasi sama tundega, nagu praegu selle aja peale, kui solgivesi suunati otse jõkke või aia nurka. Enam ei kujuta keegi ette, et loodusega nii ümber käidi. Sama asi on tulevikus põlevkivielektriga, mis praegu tekitab lõviosa Eesti õhusaastest ja jäätmetest,“ võttis Pentus-Rosimannus põletava teema kokku.

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
5040884
[email protected]

Link uudisele: Keit Pentus-Rosimannus: aastaks 2040 on Eestis saastava põlevkivielektri ajastu läbi

Liina Kersna laiaulatuslikust laste isikuandmete lekkest: lapse õiguste rikkumisest peab lapsevanemaid teavitama

17. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Eileõhtusest saatest „Radar“ selgus, et aastate jooksul on olnud koolide haldamise infosüsteemis üleval delikaatsete andmetega dokumente sadade laste kohta. „Usun, et täna on paljude lapsevanemate mõtetes küsimus – kas ka minu lapse kohta käivad delikaatsed andmed on olnud avalikud? Kes on neid näinud ilma, et ma oleksin andnud selleks nõusoleku? Milliseid minu lapse õigusi võib olla veel rikutud?“ küsis Kersna.

Liina Kersna hinnangul peab Haridus- ja Teadusministeerium teavitama iga lapsevanemat, kelle lapse kohta käiv info on olnud lubamatult avalik. „Lisaks on kohane paluda ka vabandust, kuna ministeeriumi hallatav süsteem ei suutnud aastate jooksul viga tuvastada,“ lisas Kersna.

„Haridus- ja Teadusministeerium teatas täna, et andmete leke ei tekkinud tehnilise vea tõttu. Süüdi olevat inimesed, kes eksitusena haridusasutustes dokumendid avalikku veebi üles laadisid. See tähendab, et ministeerium usub, et kümnete haridusasutuste töötajad on aastate vältel teinud sadade dokumentide puhul teadlikult kaks hiireklõpsu, et avalikustada tundlikku informatsiooni laste ja nende perede kohta. See ei tundu mulle kuidagi loogiline, sest haridusasutustes töötavad inimesed teavad väga hästi, et infot lapse kohta tohib avalikustada vaid lapsevanema nõusolekul,“ lisas Kersna.

Riigikogu saadiku sõnul peaksid erinevad ministeeriumid, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tegema koostöös põhjaliku analüüsi enne konkreetsete haridustöötajate massilist süüdistamist.

Lisainfo:
Liina Kersna
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
53004674

Link uudisele: Liina Kersna laiaulatuslikust laste isikuandmete lekkest: lapse õiguste rikkumisest peab lapsevanemaid teavitama

Vilja Toomast: eriarstiabi kriisi tõttu kannatavad kõige enam ravi vajavad patsiendid

16. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Kaks nädalat on möödas ajast, mil pidid kehtima hakkama Haigekassa ja erakliinikute vahelised lepingud, millega osutatakse patsientidele eriarstiabi teenust miljonite eurode ulatuses järgmise kolme aasta jooksul.
Reaalsus on aga see, et paljud lepingud on jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud, ka hankel justkui võitnud erakliinikutega on sõlmimata. Haigekassa juhid hiilivad vastuste andmisest ja vastutuse võtmisest aga eemale,“ on Vilja Toomast murelik.

„Kõige rohkem kannatavad selle totaalse segaduse tõttu patsiendid, kelle ravi on edasi lükkunud, sest pole teada, kas olemasolev arstiaja broneering kehtib, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aeg broneerida ja kus edaspidi patsiendi arst tulevikus töötab. Samuti kannatavad arstid ja tervishoiuteenuse pakkujaid,“ lisas Toomast.

„Haigekassa juhid on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakutakse inimestele lisavõimalusi arstiabi valikul ja parandatakse teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat – suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega, sooviti alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas,“ kommenteeris Toomast.

„500 meditsiinitöötajat on oma läkituses ministrile samuti andnud lõppenud tervishoiuteenuste hankele karmi hinnangu, nimetades seda totaalseks fiaskoks,“ ütles Toomast.

Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Toomast arupärimise sisu kokku.

Lisainfo
Vilja Toomast
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
5019158
[email protected]

Link uudisele: Vilja Toomast: eriarstiabi kriisi tõttu kannatavad kõige enam ravi vajavad patsiendid