Arhiiv aja järgi november, 2018

Reformierakonna fraktsioon ootab tänaselt Riigikogu arutelult, et Riigikogu deklareeriks Eesti rahvuslikud huvid rändekoostöös.

26. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Me peame Eestis viimasel hetkel tekkinud debatti rändepoliitika üle hädavajalikuks. Kujunenud olukorras on ainus hea lahendus Riigikogu avaldus, mis kinnitab, et Eesti õigus otsustada sisserände üle ise on võõrandamatu, et sisseränne ei ole inimõigus, et riigid peavad tegema koostööd soovimatu rändesurve leevendamisega ning et lähteriigid oma kodanikud reeglite kohaselt tagasi võtaksid”, ütles RE fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

“Reeglitel põhinev kord tähendab muuhulgas seda, et Riigikogu ei võta valitsuselt üle volitusi, mille põhiseadus ja välissuhtlemisseadus valitsusele annavad. Valitsuse kohus on leida üles otsustusvõime ning me saame selle talle kergemaks teha ainult Eesti huvide määratlemisega. Ainuvõimalik on, et Riigikogu deklareeriks Eesti rahvuslikud huvid ja suveräänsuse ning kohustaks valitsuse nendest lähtuma ka rändekompakti käsitlemisel”.

“RE fraktsioon toetab Riigikogu avaldust Eesti huvidest kujul, mille ta esitas väliskomisjonile, ning ei toeta avaldust, kui sellesse hääletatakse muudatusi, mis on öelduga vastuolus,” ütles Ligi.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]

Link uudisele: Reformierakonna fraktsioon ootab tänaselt Riigikogu arutelult, et Riigikogu deklareeriks Eesti rahvuslikud huvid rändekoostöös.

Aivar Sõerd: Reformierakond ei ole nõus vastu võtma struktuurses puudujäägis eelarvet

20. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Praegust soodsat majanduskonjunktuuri tuleb kasutada eelarvepuhvrite loomiseks. Headel aegadel tuleb reserve koguda, sest prognoosid näitavad majanduskasvu aeglustumist ning valmistuda tuleb ka võimalikeks majanduslikult kitsamateks aegadeks tulevikus,” kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd muudatusettepanekute peamist suunda.

“Euroopa Komisjoni poolt 8. novembril avaldatud prognoosi järgi on Eesti järgmise aasta riigieelarve struktuurselt 0,7%ga puudujäägis. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi reservid järgmisel aastal vähenevad ja eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus juba paari- kolme aasta pärast. Meie muudatusettepanekud riigieelarvele näevad ette eelarve tasakaalu parandamist,” lisas Sõerd.

“Tegime riigieelarvele muudatusettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse reservi, kuna lubamatu on esitada riigieelarve, kus regionaalpoliitikaks nimetataks kümneid miljoneid suvaotsuseid, mis ei arvesta valdkondlikke arengukavasid, konkursse, pingeridasid ning riigi ja omavalitsuse piire,” kommenteeris Sõerd.

“Muudatusettepanekute katteallikana näeme ka riikliku üürikorterite rajamise programmi vähendamist ning lisatulu on võimalik saada ka piirikaubanduse piiramisest aktsiiside langetamise tulemusena. Tegime ettepaneku ära jätta kulu peaministri Davosi sõiduks, kuivõrd peaministri ilma kutseta foorumil osalemise kulu on sama suur kui kogu Riigikogu välissuhtluse eelarve,” ütles Sõerd.

Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekud 2019. aasta riigieelarve seadusele:

• Suurendada Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda kuuluvat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooniprogrammi kulusid 10 mln võrra
• Täiendada Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda Eesti keel ja eestlus uue meetmega Eesti alus- ja koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks 5 mln võrra
• Suurendada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üksi elava pensionäri toetuse eelarvet 10 mln võrra
• Ettepanek, et vanaduspensioni ei arvestataks maksuvaba tulu arvestamisel ja selle tõttu vähendada eelarve tulusid 30 mln võrra
• Idapiiri väljaehitamiseks suurendada Siseministeeriumi valitsemisala investeeringuid 10 mln võrra
• Suurendada KOV-i tasandusfondi 19 mln võrra
• Vähendada Vabariigi Valitsus Reservi 27,5 mln võrra
• Vähendada Riigikantselei majanduskulusid 150 tuhande võrra
• Suurendada riigieelarves alkoholiaktsiisi laekumise tulusid 50 mln võrra.

Lisainfo:
Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Reformierakond ei ole nõus vastu võtma struktuurses puudujäägis eelarvet

Urve Tiidus: Inimesed peavad kiiremini arsti juurde saama

19. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni saadikud küsisid tervise – ja tööminister Riina Sikkutilt eriarstiabi probleemidest tekkinud kahjust. Riigikogu saalis Reformierakonna nimel sõnavõtu teinud Urve Tiiduse sõnul ajendas arupärimist esitama selleks ajaks kujunenud faktiline olukord Haigekassa ja eraarstiabi teenusepakkujate vahel.

„Nimelt pidid oktoobri algusest hakkama kehtima Haigekassa ja erakliinikute vahel lepingud, mille maht kolme aasta jooksul pidi ulatuma mitme miljoni euroni. Arupärimise esitamise ajaks olid paljud lepingud jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud hankel teadaolevalt  võitnud erakliinikutega sõlmimata. Haigekassa juhtide selgitused kujunenud olukorra kohta on olnud ebapiisavad. Ilmselgelt tekitas see meelehärmi patsientidele, kelle ravi seetõttu edasi lükkus,  sest polnud teada, kas olemasoleva arstiaja broneering kehtib,“ selgitas Tiidus.

„Vähe sellest, et patsientidel polnud infot, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aega broneerida, oli ka teadmatus, kus edaspidi patsiendi nn. „ oma arst“ tulevikus vastu võtma hakkab. Kogu selle segadusttekitavas olukorras saab kannatava poole peale lugeda ka arstid ja tervishoiuteenuse osutajad,“ lisas Tiidus

„500 meditsiinitöötajat on oma läkituses ministrile samuti andnud lõppenud tervishoiuteenuste hankele karmi hinnangu, nimetades seda totaalseks fiaskoks,“ ütles Tiidus.

Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Tiidus arupärimise sisu kokku.

Seoses sellega esitati minister Sikkutile järgmised küsimused:

  1. Haigekassa juhid Rain Laane ja Maivi Parve on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakub Haigekassa inimestele Iisavõimalusi saada eriarstiabi erakliinikutes suurendades sellega teenuseosutajate valikut ja teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat — suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega. Ossinovski soovis alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas. Kuidas teie ministrina ja Haigekassa nõukogu esimehena kirjeldaksite Haigekassa juhtide pädevust oma tegevust planeerida ja seda ka edukalt ellu viia? Kes vastutab/kes tegi vea, et sõnad ja teod ei lange kokku?
  2. Hankel võitis väike Narva silmaarstide seltskond, kes osales hankel mitme firmaga ehk kloonisid oma firmat ja peaks nüüd hakkama teenust osutama Tallinnas. Sisuliselt hakkab Tallinnas inimestele teenust osutama riiulifirma, kel Tallinnas puuduvad selleks sobilikud ruumid ja kel pole piisavalt arste. Mis laks teie hinnangul hankes valesti, et selline ostukord sai tekkida?
  3. Hanke läbiviimise tingimuste tõttu jäi lepingust ilma ka Tallinna Silmakliinik, kes ainsana Eestis pakub patsientidele keratokoonuse-nimelist protseduuri ja kellel on olemas ka

vastav meditsiiniseade. Dr. Kai Noore sõnul saab see Iepinguperiood enne otsa, kui keegi uutest tulijatest oleks valmis sellist teenust osutama. Nimelt, meditsiiniseade tuleks osta Riigihankega, milleks kulub 8-12 kuud, arsti väljaõpe sellel masinal töötamiseks, et patsienti ravida, kestab vähemalt 3,5 aastat. Pr. Minister, te teate, et nimetatud teenus on tervishoiuteenuste loetelus ja seaduse järgi peate vastutama

selle eest, et sellist teenust patsientidele ka osutatakse. Kuidas kavatsete olukorrast välja tulla nii, patsientide kannatused lõppeksid?

  1. Uue hanke tulemusena halvenes Lasnamäe ja Pirita elanike, keda on ligi 150 000 inimest, võimalused minna eriarsti vastuvõtule. Haigekassa juht Rain Laane hinnangul selles probleemi ei ole, sest tema sõnul : ,,Tallinnas on meil tasuta transport” ning “Inimene võiks vaadata teistesse raviasutustesse ka. Kui vaadata Tallinna teisi haiglaid, siis seal on pikk ravijärjekord, aga mõnes naabermaakonnas saab ravile homme või ülehomme”. Küsimusele, et mida öelda Lasnamäel ravi vajavale patsiendile, kellel on näiteks krooniliste liigesehaiguste või muude probleemide tõttu Paldiskisse või  Õismäel väga raske jõuda vastas Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve: ,,Me peame kõik sellega harjuma”. Sellest tulenevalt kuidas hindate Haigekassa juhtide üleolevalt suhtumist Pirita ja Lasnamäelastest patsientide muresse?
  2. Lasnamäel Medicumis ei toimu uue hanke tulemusel enam kõrva-nina-kurguarsti ja günekoloogi vastuvõttu. Haigekassa on teatanud, et alates 01.12.2018 võtab Ida-Tallinna Keskhaigla nende poolt tasustatavad vastuvõtud Medicumi Lasnamäe ruumides. Kas teile ei tundu see kuidagi kummaline, kas te ei näe sarnasust 1940. aasta natsionaliseenimisega, kus võim ütles , kes ja kuidas hakkab Eesti Vabariigi kodanikele kuuluvate ettevõtete varaga tegutsema.
  3. Kes vastutab sellise segaduse tekitamise eest, kes vastutab patsientidele põhjustatud kannatuste eest? Kas te leiate, et Haigekassa juhid peaksid endiselt jätkama oma tööpostil? Ehk oleks ka neil aeg tasuta buss võtta ja mõnele teisele töökohale suunduda? Kas teie isiklikult võtate tekkinud töise olukorra tõttu poliitilise vastutuse? Või vähemalt vabandate, võimalus selleks on Teile antud.

Lisainfo:
Urve Tiidus
[email protected]

Link uudisele: Urve Tiidus: Inimesed peavad kiiremini arsti juurde saama

Yoko Alender: haridustöötajad peavad palgakasvu oluliseks järelkasvu mõjutajaks ja nõustuvad, et ühtse eestikeelse hariduse reform on vältimatu

16. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„ Haridustöötajad on meiega samal seisukohal, et õpetajate järelkasvu ja noorte õpetajate tagamiseks on vaja tõsta õpetajate keskmist palka, mille lubame viia üle 2000€ piiri ehk Eesti keskmisega võrreldes 1,2-kordseks,“ kommenteeris Alender.

„ Samuti olid haridustöötajad nõus meie ettepanekuga kehtestada ühtne eestikeelne haridussüsteem. Selleks tuleb loomulikult korrastada ka koolivõrk, koolitada õpetajaid, tegeleda koolide ja lapsevanemate ettevalmistusega ning teavitustööga,“ lisas Alender.

„Eesti haridussektoris on vaja tõsta haridustöötajate mainet, et tagada järelkasv. Kvaliteetse hariduse pakkumiseks on vaja parimaid tegijaid. Koolist peab saama pideva enesearengu kasvulava nii õpilastele kui haridustöötajatele. See eeldab ühtlasi, et tuleb lõpetada eesti- ja venekeelse kogukonna eraldamine ja vene emakeelega inimestele kehvema haridusliku ettevalmistuse pakkumine. Ladusamaks õppetööks on vaja ühtlustada juba esimesse klassi minevate õpilaste tase,“ võttis Alender kohtumise kokku.

Lisainfo:
Yoko Alender
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
www.yokoalender.ee
[email protected]
+372 5101387

Link uudisele: Yoko Alender: haridustöötajad peavad palgakasvu oluliseks järelkasvu mõjutajaks ja nõustuvad, et ühtse eestikeelse hariduse reform on vältimatu

Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

15. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.

“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.

“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud