Arhiiv jaanuar 14th, 2019

Ühendus Hiiumaaga peab hiidlasi rahuldama

14. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Arupärimine on ajendatud lihtsast tõigast, et hiidlaste seas on taas rahulolematust parvlaevaliiklusega. Saarel elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste jaoks on talvine graafik osutunud tööpäevadel liiga hõredaks. Kummaski suunas tehakse tööpäevadel viis reisi päevas. Isegi kui madalhooajal on inimesi laevasalongis pealtnäha vähe, oli näiteks pühapäeval 13.01.19 õhtul mitmele reisile nädala alguse tööpäevadel Rohukülast Heltermaale ja vastupidi suurematele sõidukitele ja veostele pileti broneerimise võimalus null,“ selgitas Tiidus arupärimise põhjust.

„Viie reisi praktika sai alguse alles eelmise aasta jaanuaris. Hiiumaa vald on väljendanud ettevõtjate ja kogukonna ootust tihedamale graafikule mitmel korral, viimati möödunud aasta novembris vastutavale ministeeriumile ja Maanteeametile kirju saates. Varasemalt on olnud vastastikust mõistmist väljendavaid kohtumisi, kuid reise juurde pole tulnud. Vastutavate osapoolte selgitustes on kõlanud navigatsioonitingimuste keerukus talvel ja dotatsiooni küsimused,“ lisas Laanet.

„Mitteametlikel andmetel dotatsiooni puudust ei olegi. Kahel eelmisel aastal on dotatsiooni väidetavalt ülegi jäänud,“ oli Tiidus nõutu.

Sellest tulenevalt esitati ministrile järgmised küsimused:

1. Minister ei koosta parvlaeva graafikuid ja seepärast ei saa Teile otseselt pahaks panna, et hiidlased pole talvise graafikuga rahul. Küll olete vastanud kohaliku omavalitsuse esindajatele, et harvemal graafikul on oma põhjendused, neid täpsemalt selgitamata. Mille taha on takerdunud saare rahva soov, et parvlaeva graafikus oleks 12 reisi tööpäevadel ( kuus reisi Heltermaa – Rohuküla suunal ja kuus reisi Rohuküla- Heltermaa suunal).
2. Millal ja kellega räägiti läbi hõredama parvlaevagraafiku rakendamine?
3. Probleemide lahendamisel on erinevaid stiile. Reageerimine alles peale probleemide tekkimist on üks variant. Kõige tulemuslikum on siiski ennetav ehk proaktiivne stiil, st. probleeme ei lasta tekkidagi. Mida on vaja, et Eesti suuruselt teise saare ühendus mandriga toimiks laitmatult ka kehvemate navigatsioonitingimustega hooajal?
4. Väidetavalt on kahe reisi võrra tihedama graafiku hind talvisel hooajal ca 60000 eurot. Tegelikult oli võimalus riigieelarve II ja III lugemise vahel muudatusettepanek teha. Olgugi, et tihedas konkurentsis katuserahadega. Mida on vaja, et kujuneks hiidlasi rahuldav laevagraafik? Laevafirma ja laevad saavad ju hakkama.
5. Kuidas hindate ministeeriumi ja Maanteeameti koostööd selle teema senisel lahendamisel? Kas graafiku tegemise õiguse ja vastutuse andmine kohalikule omavalitsusele oleks võimalik probleemi lahendus?
6. Kunagi saadi Nobeli preemia ratsionaalsete ootuste teooria eest. Kas hiidlaste ja saare külaliste ootused on ratsionaalsed või võib neile ette heita liigseid ootusi parvalaeva ühenduste toimimise suhtes?

Link uudisele: Ühendus Hiiumaaga peab hiidlasi rahuldama

Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste reservidest on ära kulunud riigi igapäevaste kulude katteks

14. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Riigikassa andmetel oli 31.12.2018 seisuga riigi reservides likviidset finantsvara kokku 1 088,2 miljonit eurot, millest 676,6 miljonit eurot oli likviidsusreservis ja 411,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis. Sama kuupäeva seisuga oli riigikassasse hoiule võetud teiste isikute finantsvara kokku summas 1 313,9 miljonit eurot, sealhulgas Haigekassa reserve 148,6 miljonit eurot ja töötukassa reserve 832,7 miljoni eurot. Seega võib väita, et valitsuse enda reservid on ammendunud ja nõuded ületavad varasid, kuna riigikassal on kohustusi teiste isikute vastu suuremas summas kui on likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi varasid kokku,” selgitas Sõerd arupärimise vajadust.

“Riigi reservid vähenesid 2018. aastal 67,3 miljoni euro võrra. 31.12.2017 seisuga oli likviidsusreservis 743,2 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. 2017. aasta riigi majandusaasta koondaruande andmetel vähenesid reservid ka 2017. aastal. Seega on riigi reservid vähenenud kahel viimasel aastal,” lisas Sõerd.

“Keskvalitsus on sisuliselt võtnud siseriiklikku laenu Eesti Haigekassalt, Eesti Töötukassalt ja sihtasutustelt, kes on oma finantsvara riigikassas hoiustanud. Reformierakonna fraktsioon on juba pikemat aega hoiatanud, et head ajad majanduses ei kesta igavesti. Meie oleme olnud alati seda meelt, et heal ajal peab reserve koguma, et majanduslikult kitsamatel aegadel oleks, mida kulutada. Kahjuks on keskerakondlik valitsus täpselt vastupidiselt käitunud,” kommenteeris Sõerd.

Eelnevast tulenevalt esitas Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused:

1. Kuidas on tekkinud selline olukord, et kiire majanduskasvu aastatel ja maksutulude väga hea laekumise olukorras ning arvestades sellega, et 2018. aastal laekus eelarvesse ka ühekordne suurem summa AS Tallinna Sadam riigile kuulunud aktsiate müügist, on tulnud riigieelarve negatiivset rahavoogu katta Haigekassa, Töötukassa ja teiste institutsioonide reservide arvel?

2. Kas Haigekassalt, Töötukassalt ja teistelt institutsioonidelt siseriikliku laenuna saadud raha on arvestatud keskvalitsuse võlakoormuse hulka?

3. Kas Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamine riigi igapäevaste kulude katmiseks on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas Eesti Haigekassa ja töötuskindlustuse seadusega?

4. Millistest vahenditest kaetakse riigieelarve miinust edaspidi, kui Haigekassa ja Töötukassa reservid ammenduvad, nii nagu on juba juhtunud keskvalitsuse enda reservidega?

5. Milline on siseriikliku laenuna Haigekassalt ja Töötukassalt laenatud finantsvara tagastamise tähtaeg?

6. Kuidas jagunevad likviidsusreservi allesjäänud finantsvarad erinevate institutsioonide – Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste vahel?

Link uudisele: Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste reservidest on ära kulunud riigi igapäevaste kulude katteks