Riigireform vajab suurte sõnade asemel konkreetseid tegusid

Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas
Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium

Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.

Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed, aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike, aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.

Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.

Riigiuuenduste tööpõld on küll lai, kõige keerulisem ja aeganõudvam on neist põhiseaduse muutmine, mida tuleks kasutada vaid siis, kui tekkinud probleemi teisiti lahendada pole võimalik. On siiski üks valdkond, kus põhiseaduse muutmine on möödapääsmatu – presidendi valimised.

Muudatused presidendi valimiskorras peavad võtma arvesse haldusreformi tõttu toimunud omavalitsuste arvu vähenemist ja tagama tulemusliku valimisprotsessi. Eesti peab jääma parlamentaarseks riigiks ja presidendi valimine peab eelistatult toimuma Riigikogu poolt. Samas tuleb pikendada kandidaatide ülesseadmise tähtaegu, mis võimaldaks selgitada parimat kandidaati läbi debattide ja võrdse mõõduvõtmise.

Ma pole kindlasti ainus, et kes arvab, et riigivalitsemise reformid vajavad konkreetseid tegusid. Tukkuma jäänud valitsus äratas ka ettevõtjad ja nii sündisid Riigireformi sihtasutuse 67 ettepanekut Eesti valitsemismudeli muutmiseks. Mitte kõik ettepanekud pole mõeldud reaalsuseks saama, mitte kõik ideed pole uudsed ega olulised. Ometi on nendes rohkem sisu ja värskust kui paljudes teistes poliitikadokumentides, mis parteide kontorites küpsevad.

Ühendades Riigireformi SA ja Reformierakonna ettepanekud saab sõnastada viis prioriteeti riigivalitsemise reformimiseks.

  1. Halduskoormuse, õigusloome ja bürokraatia vähendamine

Vaja on riigireformi jätkamist, mis muudaks riigikorralduse paindlikumaks, tõhusamaks ja kaasaegsemaks. Riiklikke funktsioone ja teenuseid saab pakkuda senisest efektiivsemalt ja väiksema halduskoormusega, seadmata seejuures ohtu nende kättesaadavust või kvaliteedi. Ühiskonna ülereguleeritus pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.

Vähendada tuleb üleliigset õigusloomet ja halduskoormust, seda nii omavalitsuste, ministeeriumide kui Riigikogu tasandil. Tuleb kaaluda ametnikele suurema kaalutlusõiguse andmist, sest kõike ei saa ega pea seadustesse kirja panema. Samuti tuleb kärpida Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.

Riigi pakutavad teenused ja funktsioonid tuleb kaardistada ja hinnastada. Seejärel saab lõpetada ebavajalikud või ülemäära kallid teenused. Teenuste osutamine tuleb delegeerida sinna, kus erasektor teeb seda tõhusamalt. Innovaatiliste lahenduste kasutamine hoiab kokku riigi, kodanike ja ettevõtete raha ja aega.

  • Riigi ametiasutuste ja tugiüksuste ühendamine

Käsikäes bürokraatia vähendamisega saab kärpida ka ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Riik on vohama hakanud just kümnetes allasutustes, mitte niivõrd ministeeriumites, kus töötab kõigest paar protsenti riigipalgalistest. Sarnaste funktsioonidega asutuste ühendamine tõstab tõhusust ja võimaldab tõsta juhtimise ning teenuste kvaliteeti. Nii võiks näiteks Maanteeameti, Veeteede ameti ja Lennuameti baasilt sündida Taristuamet. Samuti on ohtralt konsolideerimise ruumi Maaelu- kui Haridusministeeriumi haldusalas.

Julgelt tuleb reformida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja rohkem tulemustele orienteerituks. Jätkata tuleb riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste konsolideerimist. Lõpuni tuleb viia riigi teenusmajade rajamine maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ühest punktist. Konsolideerida saab riigi IT asutusi seal, kus see tõstab töö kvaliteeti ja vähendab kulusid.

Suurendada tuleb riigijuhtimise paindlikkust ja vähendada ametkondlikku kapseldumist.

  • E-riigi uuele tasemele viimine

Uinuma jäänud Eesti e-tiiger tuleb üles äratada, et rakendada e-teenuseid kodanikele ja ettevõtetele veel suuremas mahus. Peame võimaldama andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Tuleb laiendada andmete ristkasutust. Kaasaegsed e-lahendused aitavad vähendada ettevõtjate halduskoormust (aruandlus 3.0, e-maksuameti arendused, riigi andmehalduse korrastamine ja automatiseeritud teenused).

Soodustada tuleb tehisintellekti kasutamist ja reaalaja-majandust, et lihtsustada bürokraatiat, vähendada halduskoormust ja varimajandust. Kiiremas korras tuleb üle minna masinloetavatele e-arvetele. Oleks elementaarne, et riik teavitab ennetavalt dokumentide aegumisest, tuletab meelde vaktsineerimisaegu jne. Riiklikud e- lahendused peaksid arvestama ja ennetama elukaaresündmusi.

  • Riigipalgaliste arvu vähendamine.

Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus riigi ülalpidamise koormus on iga aastaga üha väiksema maksumaksjate grupi õlgadel. Et riik ei muutuks automaatselt paksemaks peaks riigipalgaliste arv vähenema 750 inimese võrra aastas. Seda võib nimetada neutraalseks strateegiaks, mis ei muuda meid tänasega võrreldes veel sitkemaks ega tõhusamaks. Kui veel eelmise valitsuse ajal, 2016.aastal õnnestus riigipirukat kokku tõmmata 1712 töötaja, siis 2018.aastal kõigest 162 inimese võrra. Lihtne arvutus näitab, et kahe valitsuse ambitsiooni ja võimekuse vahe on kümnekordne!

Vähendades ebavajalikku bürokraatiat ja õigusloomet, kasutades innovaatilisi lahendusi ja tõhusamaid töövahendeid on võimalik vähendada avaliku sektori töötajate arvu ka ambitsioonikalt. Kusjuures siingi ei piisa ainult loosungitest, eesmärgi saavutamiseks on vaja konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid. 2017.aastal töötas valitsussektoris 116 tuhat inimest. On täiesti reaalne vähendada avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, jättes seejuures puutumata sisejulgeoleku ja tervishoiusektori.

  • Juhtimiskvaliteedi tõstmine avalikus sektoris.

Avaliku sektori suurim väärtus on selles töötavad inimesed. Ainult hästi haritud, ambitsioonikad ja motiveeritud inimesed suudavad ellu viia suuri muutusi. Avaliku sektori tippjuhtide valik, täiendkoolitus ja tasustamine peab olema läbipaistev, süsteemne ja kaasaegne. Süvendada tuleb ametiasutuste koostööd ning juurutada vaieldavate olukordade lahendamise põhimõtted. Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lõppeesmärgist, mitte vaielda selle üle, kelle vastusvaldkonnaga on tegemist.

Kindlasti väärib toetust Riigireformi SA ettepanek, et uue valitsuse ministrikandidaadid peavad läbima enne ametisse asumist parlamendis avaliku kuulamise.

Kokkuvõtteks. Riigireformiga tuleb jätkata vähendades oluliselt riigi sekkumist ettevõtete ja inimeste igapäevaellu, piirates regulatsioone ja tõmmates kokku avaliku sektori suurust ning selles hõivatud inimeste arvu. Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat. Eesti võiks olla kõige edumeelsema juhtimismudeliga riik Euroopas.