Arhiiv ‘aaa reformipartei.info kohta’ Teemas

Reformierakondlased peksid politseid, karistuseks vangistus

21. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil /

Ühele reformierakondlasele, Algis Vellingule määras kohus karistuseks aasta ja kaheksa kuud vanglat. Tema erakonnakaaslane Raul Širokov pääses aastase tingimisi vangistusega. Samuti tingimisi karistatud Tauno Liesment kuulub äriregistri järgi Konservatiivsesse Rahvaerakonda (endine Rahvaliit).

Eelmise aasta 22. oktoobri õhtul toimunud politseinike ründamine Viljandi Lille tänava autopesulas lõppes tänavu juuni alguses kohtus kuue inimese karistamisega.

Kui pidutsejad omavahel tülli läksid ja kähmlema hakkasid, väljus pidu pesula territooriumilt ning Lille tänava rahvas kutsus kohale politsei. Kaks patrulli osutusid aga lärmajate ohjeldamisel võimetuks ning sattusid hoopis rünnaku alla.

Korrakaitsjaid rünnati aiateivastega ja neile tekitati kehavigastusi. Kui Tartust jõudis kohale ka kiirreageerimisüksus, viidi hulk vägivallatsejaid arestimajja.

http://www.postimees.ee/979182/kukk-politsei-rundajad-ei-sobi-reformierakonda

Lisaks kohtuotsusest https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=1-12-3242/17

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Kokkuleppe sisu
Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:
1) Algis Vellingule[Eesti Reformierakond] mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011;
2) Kristjan Pikale mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta: KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe ärakandmisele 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011.Mõistetud karistust KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel 1 aastase vangistuse osas täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Kristjan Pikk ei pane 1 aasta 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis alalise elukohaga xxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kristjan Pikka käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
3) Steven Lohule mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 7 kuud, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust; mõistetud karistust suurendada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 31.05.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata 5 kuulise vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011;
4) Raul Širokovile[Eesti Reformierakond] mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Raul Širokov ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Raul Širokovit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
5) Tauno Liesmentile mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust; mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Tauno Liesment ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu;
6) Karel Härmile mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Karel Härm ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxx x xxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Karel Härmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Algis Vellingut on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos Kristjan Pika, Steven Lohu, Tauno Liesmenti, Raul Širokovi ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks A. Vellingu, K. Pika ja S. Lohuga, lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras R. Širokov käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.
K. Pikk, S. Lohk ja R. Širokov ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud A. Vellingu, K. Pika, R. Širokovi ja S. Lohu suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi S. Lohk V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras S. Lohk kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi S. Lohu kätte. Koheselt tegi S. Lohk teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid K. Pikk ja A. Velling korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud.
A. Velling lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis R. Širokov rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.
Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi A. Velling H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, A. Velling, R. Širokov ja K. Pikk liikusid talle järele ning sõimasid teda.
6
Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas K. Pika eemale, lõi K. Pikk V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga.
Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt K. Pikk, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek K. Pika haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni K. Pikka, jooksis temast mööda S. Lohk, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning K. Pikk suutis ennast vabastada. Seejärel lõi S. Lohk J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi S. Lohk teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.
Mõne aja möödudes tuli S. Lohk politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. S. Lohul olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.
Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.
Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis R. Širokov rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.
Algis Vellingu tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.
23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos Kristjan Pika, Steven Lohu ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxxx xxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi.
Algis Vellingu tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt.

politsei-peksja-algis-velling

politsei-peksja-algis-velling

politsei-peksja-raul-sirokov

politsei-peksja-raul-sirokov

Raul Širokovit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos Algis Vellingu, Steven Lohu, Tauno Liesmenti, Kristjan Pika ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks A. Vellingu, K. Pika ja S. Lohuga, lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras R. Širokov käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale.
K. Pikk, S. Lohk ja R. Širokov ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud A. Vellingu, K. Pika, R. Širokovi ja S. Lohu suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi S. Lohk V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.
10
Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras S. Lohk kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi S. Lohu kätte. Koheselt tegi S. Lohk teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid K. Pikk ja A. Velling korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud.
A. Velling lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis R. Širokov rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud.
Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi A. Velling H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, A. Velling, R. Širokov ja K. Pikk liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas K. Pikka eemale, lõi K. Pikk V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga.
Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt K. Pikk, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek K. Pika haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni K. Pikka, jooksis temast mööda S. Lohk, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning K. Pikk suutis ennast vabastada. Seejärel lõi S. Lohk J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi S. Lohk teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.
Mõne aja möödudes tuli S. Lohk politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. S. Lohk’il olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata.
Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid.
Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis R. Širokov rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata.
Raul Širokovi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Juhtumist saab vaadata Reporteri videot http://www.reporter.ee/2011/10/24/purjus-noortekamp-hakkas-politseinikke-aialippidega-peksma/ Eriti tuleks sealt tähele panna

Reformikas Urmas Sisask tungib oma muusikaga koolidesse

19. november 2011 Artikli originaal asub siin aadressil /

Reformierakondlasel Urmas Sisaskil on unistus, et tema koolide hümni hakataks üle Eesti koolides kuulama.

«Aga noh, mis me siin ikka ooditame, parem siis juba hümn, mida kõik püsti seistes, teklid peos, kaasa laulda saavad!» põrutab ta./…/

Paljudel üldhariduskoolidelgi on oma hümn olemas, aga ühist hümni, ja seda selges emakeeles, ei ole,» põhjendab ta taiese loomist. /…/

Urmas usub, et teost, mille sõnad kirjutas Villu Kangur, võiks tähtsamatel puhkudel – nagu õppeaasta alguses teadmiste päeval, õpetajate päeval või küpsustunnistuste kätteandmisel – ette kanda nii gümnaasiumides kui ka alg-, põhi- ja kutsekoolides.

Allikas: http://www.postimees.ee/638106/urmas-sisask-loi-koolidele-humni/

Seejuures oli Urmas Sisaski edasijõudmine koolis ülimalt halb. “Ühel aastal oli puudulikuga hinnatud suisa üheksa õppeainet!” See on ikka tase. Saada 9 aines hindeks 2.

Miks ta tahab seda hümni koolidesse saada? Vastus on rahas. Temale laekub selle pealt autoritasu. See on veelgi parem kui esitada Vabadussõja ristisamba avamisel oratooriumi “Pro Patria”, mille eest talle maksti eraldi kümneid tuhandeid kroone, kuigi teos oli juba eelneval aastal valminud.

Keskaja mõtlemine kehastub Reformierakonnas

19. november 2011 Artikli originaal asub siin aadressil /

Kodanlase moraali järgi oli vaesus inimese enda süü ja tulenes ennekõike tema laiskusest ja patususest. Ja samamoodi vaadati ka vigaseid kui pooldeemonlikke tegelasi./…/ Kui mõelda tagasi keskaja peale, siis kristlik hoolekanne tegeleb just kiriku raames — nunnad, mungad. Jagatakse almuseid. Aga samas ei ole see päris võõras ka kodanlasele — kui ta kirikusse läheb, siis ta teeb ka heateoakti. Ühiskonnas üleüldiselt aga materdatakse neid ja neisse suhtutakse väga halvasti. Mulle isiklikult meenutab see küll natuke teatud meie parteisid ja juttu sellest, kuidas inimesed on oma vaesuses ise süüdi.

Allikas: http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/neli-variatsiooni-rahast-ja-rumalusest.d?id=61789782

See tekst oli 16. sajandi maalinäituse kuraatori suust. Huvitav võrdlus, et 500 aastat tagasi arvati samamoodi, et inimene on oma hädades ise süüdi.

Vangistatud reformierakondlasi on rohkem kui süüdi mõistetud Tallinna linna korruptante

9. september 2011 Artikli originaal asub siin aadressil /

Praegu vanglas viibivate reformierakondlaste ja vangistatud endiste Tallinna ametnike suhe on 2:1 Eesti Reformierakonna kasuks.

Parafraseerides Igor Gräzinit, siis Reformierakonna liikmete seas on kahte tüüpi liikmeid – ühed, kes on juba kinni ja teised, kes veel ei ole. See kinni olek tähendas siis karistusseadustiku alusel karistada saamist. Esimese hooga tuli mulle meelde selline Reformierakonna endiste või praeguste liikmete nimekiri.

  1. Liis Haavel oli Eesti Reformierakonna liige kui pettis välja vanuritelt raha, asju ja kinnisvara. Kui ta hetkel pole vanglas, siis peatsel on sinna minemas.
  2. Anna-Maria Galojan oli Eesti Reformierakonna liige kui omastas MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kontodelt ligi 900 tuhat krooni
  3. Andrei Andrejev oli Eesti Reformierakonna liige ja Alajõe valla volikogus nende esindaja kui lasi viinapoe järjekorras tekkinud sõnavahetuse järel maha endast noorema mehe. Karistuseks sai miinimumi lähedase 6 aasta ja 6 kuulise vangistuse, mida reformikad justiitssüsteemides kindlasti leevendavad.
  4. Margus Hanson oli Eesti Reformierakonna liige ja kaitseminister kui kaotas ära portfelli riigisaladuse dokumentidega. Mõisteti kriminaalkorras süüdi ja maksis trahvi ligi 100 tuhat krooni. Selle korvasid tema parteisemud Tartus, kes organiseerisid talle abilinnapeana Eesti peaministriga võrdse palga, mis oli 126 tuhat krooni suurem kui tema ülemusel ja Tartu linnapeal Urmas Kruusel.

Seda nimekirja võiks veel jätkata aga sellel poleks mõtet, sest arv oleks umbes samasuur kui Tallinna ametnike puhul.

Rääkides korruptsioonist Tallinna linnavalitsuses lausus Gräzin: „Tallinna linnavalitsuses on kahte tüüpi ametnikud – ühed, kes on juba kinni ja teised, kes veel ei ole.“

Delfi 8. september

Nende nelja reformika seas on 2 praegu vangis (Haavel, Andrejev) ja ülejäänud 2 on vabakäigul või oma karistuse ära kandnud. Samamoodi on trellide taga Tallinna ametnikest ainult Kaimo Järvik. Vanglast väljas on Parbus, Oviir, Sepp, Tammemägi ja pole üldse kindel, kas keegi neist trellide taha jõuab.

Pikett elektri hinnatõusu vastu 4. augustil kell 11 Eesti Energia peamaja ees Tallinnas Kadaka tee 63

3. august 2011 Artikli originaal asub siin aadressil /

Kesknoored kutsuvad nii kodanikeühendusi kui ka üksikisikuid neljapäeval, 4. augustil kell 11 – 12.00 Tallinnas, Eesti Energia peamaja ees (Kadaka tee 63) meeleavaldusele Eesti Energia planeeritavate elektrihindade tõusu vastu!

Miks tuleb kohale tulla?

Sest:

* Eesti Energia hinnad on põhjendamatult kõrged ja tühjendavad elanike rahakotti.

* Eesti Energia juhi Sandor Liive palk on Eesti avaliku sektori suurim. Selle asemel võiks elektrihinnad olla rahvale sõbralikumad.

* Eesti Energia kui riigifirma (loe: rahvafirma) tegutseb omaenda riigi ja rahvale vastu, lähtudes kitsa ringi ärimeeste huvidest.

* Vaatamata majandusministri Juhan Partsi arvamusele tahab Eesti Energia hindu ikkagi tõsta.

Kui Sa ei ole elektri järjekordse hinnatõusuga rahul ning tahad kuulda põhjendusi, miks meie enda riigile ja rahvale kuuluv Eesti Energia töötab meile kahjulikult, lähtudes üksnes ärihuvidest, siis tule julgelt meelt avaldama.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17222

Reformierakonna poliitika on hinnatõusud!