Arhiiv ‘Arto Aas blogi Reformierakond’ Teemas

Keskerakonna valimisvõit vallandaks tõelise maksupõrgu

14. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas
Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.

Pole mingit kahtlust, et majandus ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega – valikud on olulised ja põhimõttelised.

Reformierakond on Keskerakonna valitsuse maksu- ja majanduspoliitika suhtes väga kriitiline. Põhjuseid on palju. Ratase valitsus tõstis 2017. aasta suvel õlleaktsiisi korraga 70% ning aastaga kokku 104% ehk enam kui kahekordseks. Selle tagajärjel ​tekkis Eesti lõunapiirile Euroopa suurim piirikaubandus. ​ Iga kolmas Eestis joodud õlu on täna toodud Lätist. 340 miljonit aktsiise on laekumata, alkoholi tarbimise languse trend muudetud tõusuks. Suletud on üle 50 maapiirkonnas oleva poe, kannatavad Tallinna hotelli- ja restoranipidajad ning isegi kultuuriasutused.

Läbimõtlemata aktsiisitõusude tõttu kukub Soome turistide arv ka põhjapiiril, mille rahalist kaotust hinnatakse 160 miljonile eurole. Seega võib öelda, et lühikese ajaga on aktsiisipoliitika tõttu kaotatud pool miljardit eurot. Selle raha eest oleks saanud valmis ehitada 125km neljarealist Tallinn-Tartu maanteed.

Eestis on ettevõtjad andnud valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu. Maksusüsteemi ei pea õiglaseks üle poolte inimestest. Majandusvabaduste globaalses konkurentsis oleme kukkunud seitsmendalt kohalt 15ndale. See tähendab langenud konkurentsivõimet ja nõrgemat majanduskeskkonda. Jahtuva majanduskliima kibedad viljad jõuavad peagi iga tavalise inimeseni.

Omamoodi üllatav on fakt, et Keskerakond on asunud võtma kõige rohkem raha keskklassilt. Uues 6000 astemega tulumaksusüsteemis on iga euro, mille teenib 1200-2100 eurot teeniv inimene, maksustatud 31,1%-se maksumääraga, sest nende inimeste tulumaksuvaba miinimum hakkab kahanema. Astmelise tulumaksu vead karistavad kõige enam just tavalisi tööinimesi nagu õpetajad, politseinikud, päästjad jne. Loe lisaks ka Kaja Kallase nimekirja Ratase maksusüsteemi kaotajatest. https://www.reform.ee/uudised/kaja-kallas-ratase-maksususteemiga-kaotajate-nimekiri-on-piinlikult-pikk

Eriti ebaõiglase löögi said uue maksusüsteemiga töötavad pensionärid. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökätt on tööturule vaja. Jüri Ratase valitsus aga oli esimene, kes läks pensionäride sissetuleku kallale ja maksustas töötavad pensionärid. Pensionäride olukorda ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et Eestis on viimasel ajal Euroopa Liidu üks kiireim hinnakasv.

Keskerakonna segane maksusüsteem karistab edasipüüdlikust ja ettevõtlikust. Tööandjad on öelnud, et inimesed küsivad üha rohkem raha ümbrikupalgana või ei taha tööle tulla, sest see ei tasu ära. Uuringute järgi kasvab Eestis varimajandus. Samal ajal lastakse käest ka Eesti riigi korras rahandus. Struktuurne eelarvepositsioon on norme ületavas defitsiidis nii 2018, 2019 kui 2020, sellega oleme kukkunud EL parimate hulgast keskmike hulka.

Paraku pole see veel kõik. Kui Keskerakond peaks 3.märtsi valimised võitma ja uue valitsuse moodustama, siis ootab Eesti inimesi ja ettevõtteid ees veel pöörasem maksupõrgu.

Keskerakond on juba kehtestanud või ähvardanud kehtestada kaheksa uut maksu:

– turismimaks
– ummikumaks
– magusamaks
– pangamaks
– pakendimaks
– automaks
– intressimaks
– teekasutusmaks

Keskerakond on lubanud edasi minna ka astmelise tulumaksu süvendamisega. Keskerakond on korduvalt andnud Riigikogus sisse seaduseelnõu, mis kehtestab täiendava 33-protsendilise maksuastme. Varem on see õnnestunud ära hoida, aga see oleks hüppeline maksukoormuse tõus.

Kui aga Eesti inimesed annavad Reformierakonnale tugeva mandaadi, parandame praeguse valitsuse vead ja kehtestame seejärel maksurahu, et ettevõtjad saaksid rahulikult oma asja ajada, mitte ei peaks valitsuse rapsimise pärast lühikese ajaga oma plaane ringi tegema.

Maailmakogemus tõestab, et mida lihtsam ja stabiilsem on maksusüsteem ning mida madalamad maksumäärad, seda parem on maksukäitumine ja maksulaekumised. Jahtuv majandusruum vajab töötamiseks ja ettevõtluseks soosivat, mitte karistavat maksukeskkonda.

Reformierakonna plaan on lihtne, aga tõhus:

  • Taastame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis ei karista töökust ja ettevõtlikkust.
  • Teeme 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile ja sealt edasi astmeteta süsteemi. Selle süsteemiga jääb Eesti inimestel aastas 200 miljonit eurot rohkem raha kätte.
  • Alandame aktsiise konkurentsivõimelisele tasemele, näiteks õlleaktsiisi 2017 kevade tasemele.
  • Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba.
  • Oleme vastu uute maksude kehtestamisele.

Valik on Sinu. E-hääletus algab juba 21.veebruaril. www.valimised.ee

Riigireform vajab suurte sõnade asemel konkreetseid tegusid

11. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas
Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium

Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.

Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed, aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike, aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.

Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.

Riigiuuenduste tööpõld on küll lai, kõige keerulisem ja aeganõudvam on neist põhiseaduse muutmine, mida tuleks kasutada vaid siis, kui tekkinud probleemi teisiti lahendada pole võimalik. On siiski üks valdkond, kus põhiseaduse muutmine on möödapääsmatu – presidendi valimised.

Muudatused presidendi valimiskorras peavad võtma arvesse haldusreformi tõttu toimunud omavalitsuste arvu vähenemist ja tagama tulemusliku valimisprotsessi. Eesti peab jääma parlamentaarseks riigiks ja presidendi valimine peab eelistatult toimuma Riigikogu poolt. Samas tuleb pikendada kandidaatide ülesseadmise tähtaegu, mis võimaldaks selgitada parimat kandidaati läbi debattide ja võrdse mõõduvõtmise.

Ma pole kindlasti ainus, et kes arvab, et riigivalitsemise reformid vajavad konkreetseid tegusid. Tukkuma jäänud valitsus äratas ka ettevõtjad ja nii sündisid Riigireformi sihtasutuse 67 ettepanekut Eesti valitsemismudeli muutmiseks. Mitte kõik ettepanekud pole mõeldud reaalsuseks saama, mitte kõik ideed pole uudsed ega olulised. Ometi on nendes rohkem sisu ja värskust kui paljudes teistes poliitikadokumentides, mis parteide kontorites küpsevad.

Ühendades Riigireformi SA ja Reformierakonna ettepanekud saab sõnastada viis prioriteeti riigivalitsemise reformimiseks.

  1. Halduskoormuse, õigusloome ja bürokraatia vähendamine

Vaja on riigireformi jätkamist, mis muudaks riigikorralduse paindlikumaks, tõhusamaks ja kaasaegsemaks. Riiklikke funktsioone ja teenuseid saab pakkuda senisest efektiivsemalt ja väiksema halduskoormusega, seadmata seejuures ohtu nende kättesaadavust või kvaliteedi. Ühiskonna ülereguleeritus pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.

Vähendada tuleb üleliigset õigusloomet ja halduskoormust, seda nii omavalitsuste, ministeeriumide kui Riigikogu tasandil. Tuleb kaaluda ametnikele suurema kaalutlusõiguse andmist, sest kõike ei saa ega pea seadustesse kirja panema. Samuti tuleb kärpida Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.

Riigi pakutavad teenused ja funktsioonid tuleb kaardistada ja hinnastada. Seejärel saab lõpetada ebavajalikud või ülemäära kallid teenused. Teenuste osutamine tuleb delegeerida sinna, kus erasektor teeb seda tõhusamalt. Innovaatiliste lahenduste kasutamine hoiab kokku riigi, kodanike ja ettevõtete raha ja aega.

  • Riigi ametiasutuste ja tugiüksuste ühendamine

Käsikäes bürokraatia vähendamisega saab kärpida ka ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Riik on vohama hakanud just kümnetes allasutustes, mitte niivõrd ministeeriumites, kus töötab kõigest paar protsenti riigipalgalistest. Sarnaste funktsioonidega asutuste ühendamine tõstab tõhusust ja võimaldab tõsta juhtimise ning teenuste kvaliteeti. Nii võiks näiteks Maanteeameti, Veeteede ameti ja Lennuameti baasilt sündida Taristuamet. Samuti on ohtralt konsolideerimise ruumi Maaelu- kui Haridusministeeriumi haldusalas.

Julgelt tuleb reformida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja rohkem tulemustele orienteerituks. Jätkata tuleb riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste konsolideerimist. Lõpuni tuleb viia riigi teenusmajade rajamine maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ühest punktist. Konsolideerida saab riigi IT asutusi seal, kus see tõstab töö kvaliteeti ja vähendab kulusid.

Suurendada tuleb riigijuhtimise paindlikkust ja vähendada ametkondlikku kapseldumist.

  • E-riigi uuele tasemele viimine

Uinuma jäänud Eesti e-tiiger tuleb üles äratada, et rakendada e-teenuseid kodanikele ja ettevõtetele veel suuremas mahus. Peame võimaldama andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Tuleb laiendada andmete ristkasutust. Kaasaegsed e-lahendused aitavad vähendada ettevõtjate halduskoormust (aruandlus 3.0, e-maksuameti arendused, riigi andmehalduse korrastamine ja automatiseeritud teenused).

Soodustada tuleb tehisintellekti kasutamist ja reaalaja-majandust, et lihtsustada bürokraatiat, vähendada halduskoormust ja varimajandust. Kiiremas korras tuleb üle minna masinloetavatele e-arvetele. Oleks elementaarne, et riik teavitab ennetavalt dokumentide aegumisest, tuletab meelde vaktsineerimisaegu jne. Riiklikud e- lahendused peaksid arvestama ja ennetama elukaaresündmusi.

  • Riigipalgaliste arvu vähendamine.

Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus riigi ülalpidamise koormus on iga aastaga üha väiksema maksumaksjate grupi õlgadel. Et riik ei muutuks automaatselt paksemaks peaks riigipalgaliste arv vähenema 750 inimese võrra aastas. Seda võib nimetada neutraalseks strateegiaks, mis ei muuda meid tänasega võrreldes veel sitkemaks ega tõhusamaks. Kui veel eelmise valitsuse ajal, 2016.aastal õnnestus riigipirukat kokku tõmmata 1712 töötaja, siis 2018.aastal kõigest 162 inimese võrra. Lihtne arvutus näitab, et kahe valitsuse ambitsiooni ja võimekuse vahe on kümnekordne!

Vähendades ebavajalikku bürokraatiat ja õigusloomet, kasutades innovaatilisi lahendusi ja tõhusamaid töövahendeid on võimalik vähendada avaliku sektori töötajate arvu ka ambitsioonikalt. Kusjuures siingi ei piisa ainult loosungitest, eesmärgi saavutamiseks on vaja konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid. 2017.aastal töötas valitsussektoris 116 tuhat inimest. On täiesti reaalne vähendada avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, jättes seejuures puutumata sisejulgeoleku ja tervishoiusektori.

  • Juhtimiskvaliteedi tõstmine avalikus sektoris.

Avaliku sektori suurim väärtus on selles töötavad inimesed. Ainult hästi haritud, ambitsioonikad ja motiveeritud inimesed suudavad ellu viia suuri muutusi. Avaliku sektori tippjuhtide valik, täiendkoolitus ja tasustamine peab olema läbipaistev, süsteemne ja kaasaegne. Süvendada tuleb ametiasutuste koostööd ning juurutada vaieldavate olukordade lahendamise põhimõtted. Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lõppeesmärgist, mitte vaielda selle üle, kelle vastusvaldkonnaga on tegemist.

Kindlasti väärib toetust Riigireformi SA ettepanek, et uue valitsuse ministrikandidaadid peavad läbima enne ametisse asumist parlamendis avaliku kuulamise.

Kokkuvõtteks. Riigireformiga tuleb jätkata vähendades oluliselt riigi sekkumist ettevõtete ja inimeste igapäevaellu, piirates regulatsioone ja tõmmates kokku avaliku sektori suurust ning selles hõivatud inimeste arvu. Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat. Eesti võiks olla kõige edumeelsema juhtimismudeliga riik Euroopas.

Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

13. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb.

Täpsed arvutused näitavad, et kui veel 2016.aastal moodustasid teede rahad 61% kütuseaktsiisi laekumistest, siis 2019.aastal kõigest 57% protsenti.

Selle taustal mõjuvad Kadri Simsoni ja teiste keskerakondlaste ilukõned kohalike omavalitsuste ja maanteede rahastamise suurendamisest õõnsalt ja ebausaldusväärselt. Teod ja sõnad ei lähe kuidagi kokku.

Tallinna linn vajab kõnniteede programmi

6. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on olukord pealinnas kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.

Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad. 

Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan. 

Seetõttu teemegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks. Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale. 

 

Lisainfo:

Valitsus eksleb nagu siil udus

1. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Valitsuse liikmed võidukalt Linnahalli külastamas 2016 (foto: Linnaleht)

Valitsuse peamine töö on otsuste langetamine ja poliitikate kujundamine. Paraku on Keskerakonna valitsus valinud mugavama tee ja loobunud sisuliste valikute tegemisest. Riigi kinnisvarapoliitika on sihitu paigaltammumise ilmekas näide. Suured ja olulised kinnisvaraobjektid lagunevad või seisavad kasutult, samal ajal ei julgeta langetada otsuseid nende müümise või investeeringute osas.

2016.aastal ametisse astunud valitsuse üks suuremaid lubadusi oli Linnahalli renoveerimine. Suure meediashow saatel Linnahalli külastanud ministrid lubasid selle valmimist juba 2019.aastaks, mis pidi Tallinna tooma 20 miljonit uut turisti aastas. Juba siis tundusid õhku loobitud lubadused rumalad ja naiivsed. Praguseks on selge, et Linnahalli renoveerimiseks pole isegi 2019.aasta riigieelarves ühtegi eurot ette nähtud ja vaevalt turistid Linnahalli seintele soditud Märt Sultsi valimisgrafitit vaatama tahavad tulla.

Eelmise aasta suvel valmis ministeeriumide ühishoone, mis pidi kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu tänu paremale ruumikasutusele ja energiasäästule. Aasta hiljem olid aga ministeeriumide endised hooned Tallinna südalinnas jätkuvalt tühjad ja tekitasid ainult kulusid. Valitsus oli need majad lihtsalt unustanud. Hiljem on need hiilivalt täitunud jälle uute ametnikega, mis paneb kogu kolimisprotsessi ratsionaalsuses kahtlema.

Segased on lood ka mitmete ajalooliste sümbolhoonetega. Kas keegi teab valitsuse kindlat plaani Patarei merekindluse, Liberty mõisakompleksi või Rüütelkonna hoonega? Mis on nende tulevik? Või milliseks peab kujunema Riigi Kinnisvara ASi saatus? Kas valitsus soovib, et RKAS oleks jätkuvalt keskne kompetentsikeskus või tuleks riigile kuuluvad büroohooned hoopis börsile viia.

Mitmete otsuste venimist põhjendatakse rahapuudusega. Küllap see olekski tõsi, kui samal ajal ei puistaks valimisteks valmistuv valitsusliit katuserahadena laiali 30 miljonit eurot. Seejuures finantseerides objekte, mis on valdkondlike strateegiatega vastuolus.

Kõik valitsuse otsused ei saagi olla lihtsad ja populaarsed, aga nagu targemad mehed on öelnud – kui tahad kõigile meeldida, siis mine müü parem jäätist.