Arhiiv ‘Arto Aas blogi Reformierakond’ Teemas

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

16. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha?

Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine, ametiasutuste ja struktuuriüksuste jõuline konsolideerimine, riigipalgaliste arvu kokku tõmbamine, uute tehnoloogiate kasutamine, piiratum aga professionaalsem õigusloome, paindlikumad juhtimismudelid. Need oleks põhimõttelised sammud, mis tuleb omaks ja ette võtta nii poliitilisel kui ametkondlikul tipptasemel. Neid protsesse ei saa juhtida ainult paberil, see eeldab tugevat eestvedamist, pühendumist ja vastutust. Kindlasti on neid vajalikke, ent kohati ebapopulaarseid samme kergem teha, kui on olemas ka meedia, ettevõtjate ja valdkonnaekspertide toetus. Praegu tundub, et seda toetust pakutakse (järgmisele) valitsusele lausa kandikul.

Riigireformi mõiste ja ulatuse teatud ebamäärasus peidab endas loomulikult ka riske. Väga lihtne on laskuda äärmustesse ja populismi. Väga lihtne on hõisata välja ideekesi, mis saavad palju avalikkuse tähelepanu, aga mille tegelik mõju riigijuhtimise efektiivsusele või ülesehitusele on mikroskoopiline. Seetõttu loodan, et nii nagu seadusloome ja reformikavad peavad baseeruma tõsiseltvõetaval infol ja mõjuanalüüsil, nii on ka ettevõtjate ettepanekud põhjalikult argumenteeritud.

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

26. märts 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv…

Ja ega erakonnadki pole alati valmis uusi inimesi vastu võtma. Konkurents nimekirjades on tihe, riskid prognoositavate häältemagnetite põrumisel reaalsed. Valijatele küll meeldivad uued näod, samas on nad ka üha nõudlikumad. Viimastel valimistel pole just palju ettevõtjaid, kultuuritegelasi või sportlasi edukalt hääli kogunud. Tundub, et inimestele on kandidaadi üldisest tuntusest vähe, oodatakse ka tõsiseltvõetavust ja kompetentsust riigielu juhtimisel. Kandidaat peab olema usutav ja võimekas. See ongi koht, kus erakonnad saavad oluliselt rohkem kaasa aidata uute tulijate ettevalmistamisel ja integreerimisel suurde poliitikasse. Poliitikas vajalike kompetentside arendamine ei pea olema ainult noortekogude mängumaa, seda tuleks teha palju laiemalt.

Tööturul kehtib rusikareegel, et mida kergem on töökohti kaotada, seda rohkem ka uusi töökohti luuakse. Poliitikas kehtib sama loogika. Kui me soovime, et iga valimistsükliga vahetuks näiteks 50% Riigikogu koosseisust, siis peab ka poliitikast väärikas väljumine võimalik olema. See tähendab muu hulgas, et inimesel peab olema võimalik poliitikas oldud ajal säilitada või arendada erialaseid teadmisi, mis muudaks poliitikast väljumise palju lihtsamaks. Kui me ei soovi investeerida oma riigijuhtide arengusse, siis saame tegelikult kehvemalt juhitud riigi ja suletuma poliitsüsteemi. Sisenemine poliitikasse ei pea olema tupiktee.

Lõpetuseks. Eesti poliitika vajab uusi tulijaid. Inimesi, kelle väärtushinnangud on paigas, kes on oma valdkonnas hinnatud asjatundjad ja kelle isikuomadused võimaldavad Eestit edukalt esindada ka rahvusvahelisel areenil. Just see viimane kompetents on väikeriigi puhul eriti oluline. Loomulikult saab ka neid oskusi teadlikult treenida, aga kõik algab huvist ja pühendumisest. Iga Eesti valitsuse liige ja parlamentäär peab suutma välisriikides meid mõjusalt ja professionaalselt esindada, luua võrgustikke ja avada uksi Eesti ettevõtjatele. Eesti on liiga pisike, et tegutseda väikeselt.

Valitsuse plaan riigiasutuste välja kolimiseks on läbi kukkunud

17. jaanuar 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Tänaseks päevaks lõplikult selge, et Ratase valitsusel puudub võimekus viia riigiasutusi pealinnast välja. Esialgsest plaanist on alles ainult fassaad ja loosungid, sisuline tulemus aga pea olematu. 

Loomulikult on asutuste kolimine keeruline protsess. See õnnestub ainult tugeva strateegia ja tervikliku lahenduse korral. Valitsusel peab olema pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues asukohas. Riik peab olema veendunud, et asutuste funktsioonid jätkuvad ja teenuste tase ei lange. Edukad ümberpaiknemised sünnivad mõistlike kokkulepete, mitte ühepoolse sunni mõjul. Sellist plaani aga valitsusel kahjuks pole, pole isegi täpset ülevaadet kogu protsessist.

Praegu on selgunud, et paljud kolimised toimuvad ainult paberil, inimesed ja asutused tegelikult ei liigu või tehakse seda väga lühiajaliselt. Kõik varem välja hõigatud tähtajad on umbe jooksnud ja üha enam on teada loobumistest. Mõned haldusalad lihtsalt ignoreerivad kogu protsessi, mis tekitab omakorda trotsi ja vastupanu teistes. Tulemuseks on see, et kolimised toimuvad juhuslikult ja poolikult, mitte tervikliku plaani järgi. Paljudest maakondadest on kuulda varasemalt kunstlikult kõrgele aetud ootuste purunemisest.

Samal ajal pole aga valitsusest kuulda edasiminekut ametnike kaugtöö võimaluste parandamise või riigimajade teenuskeskustega, mis võiks paljudel juhtudel anda parema tulemuse kui mõne asutuste sildi ümber tõstmine.

 

Anname Pirita velodroomile uue hingamise

2. oktoober 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Velodroom on Pirita linnaosa üks sümbolitest. Paraku on vajalikud investeeringud linnal aastaid tegemata jäänud ja velodroom on amortiseerunud. Velodroom on tänaseks nii nukras seisus, et tõsiseid rattavõistlusi siin enam korraldada ei saa.

Oleks patt lasta ühel nii unikaalsel spordirajatisel lõplikult laguneda. On ju rattasport alati eestlastele südamelähedane olnud, rääkimata olümpiamedalitest, mida kõik suurepäraselt mäletavad.

Reformierakonna soov on kujundada velodroomist aastaringselt kasutatav kaasaegne spordikeskus, kus saaks harrastada tipptasemel rattasporti, aga kus oleks ruumi ka teistele spordialadele ja kultuurisündmustele. Vaata täpsemalt videost.

Rajame Pirita rannapromenaadi

27. september 2017 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Mäletan lapsepõlvest, kuidas ema tõi meid õega iga esimese koolipäeva puhul Pirita jõele paadiga aerutama. See oli väga ilus traditsioon. Suviti käisime sõpradega Pirita rannas ujumas. Ujumisega tegelemine tõi mind hiljem uuesti Pirita randa, kui tudengipõlves seal vetelpäästjana tegutsesin.  Sel ajal toimus Pirita rannas väga palju üritusi, nii spordivõistlusi kui meelelahutust. Paraku on viimastel aastatel Pirita kui Tallinna esindusrand oma tähtsust kaotanud ja see on kurb. Samuti pole Tallinna linn suutnud korralikku promenaadi välja ehitada. Aga meil on plaane, kuidas anda Pirita rannale uus hingamine. Üks on kindel – Pirita väärib uusi investeeringuid.

Vaata videost järele, mida me plaanime teha Pirita jõe paremkalda ja rannapromenaadiga. Sihiks kvaliteetne avalik linnaruum ja mõnus mereäärne ala.