Inimeseksjäämisest valimiste ajal ja pärast valimisi
6. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik SalumäeOli nendes nimekirjades ka vähemalt üks abielupaar, kellest üks abikaasa oli ühes (erakonna) nimekirjas, teine teises (valimisliidu) nimekirjas. On see hea või halb näide? Kas see näitab, et isegi perekonnad on poliitilisel pinnal lõhenenud? Vastupidi. Ma tunnen seda abielupaari väga hästi ning paremini omavahel läbi saavaid abikaasasid on raske leida. Minu arvates näitab see just seda, et poliitika ei sega ega varjuta normaalseid inimsuhteid.
Ma näen tegelikult sügava kurbusega, et kogu elu Eestis on ülepolitiseeritud ning mingil arusaamatul kombel on sellega kaasnenud inimlikkuse tahaplaanile jäämine, inimlikul ja poliitilisel tasandil koostöö puudumine ning hoolimatus ja tigedus. Seda kõike nii poliitikute endi vahel kui inimeste suhtumises poliitikutesse.
Kust on see tekkinud ja kes on süüdi? Loomulikult ei saa siin süüdistada vaid meediat, kuigi tõsiasi on see, et väärtuspõhise meedia asemel on meil valdavaks saanud skandaale otsiv meedia. Ma arvan, et see on olnud üpris pikaajaline protsess, kus poliitikud ei ole kas soovinud või ei ole suutnud alati kõike seda põhjendada, mida nad plaanivad otsustada ja mida nad otsustanud. Ning selle infopuuduse asemele ongi sageli asunud siis meelevaldsed tõlgendused, oletused ja spekulatsioonid, mis lumepalliefektina on kasvanud ning toonud lõppkokkuvõttes kaasa sellise negatiivsete emotsioonide kuhjumise, kus kõikvõimalik selgitamine ja kommenteerimine jääb juba kinnistunud eelarvamuste ja eksiarvamuse varju.
Kas mul on Riigikogu liikmena ja valitsuserakonna Reformierakonna liikmena põhjust olla enesekriitiline? Jah, kindlasti on. Mul on kahju, et ma ei ole alati suutnud anda operatiivselt informatsiooni, miks üks või teine valus otsus on olnud vajalik ja põhjendatud. Minus endas on olemas see veendumus, et tehtud otsused on nii lühemas kui pikemas perspektiivis olnud õiged, tagamaks Eesti kiiret väljumist majanduskriisist, kuid alati ei ole ma leidnud võimalusi neid oma veendumusi veenvalt selgitada.
Ma olen kindlasti seda meelt, et poliitiku ja valijate side peab toimima mitte vaid vahetult valimiste eel, vaid ka (ja seda just eriti) sellel perioodil, mil poliitik tegutseb kas siis Riigikogus või volikogus. Ma usun, et selle kinnituseks Kristiine linnaosas on olnud ka see, et Riigikogu istungjärkude järel olen otsepostitusega saatnud linnaosa elanikele ülevaate parlamendi tööst nime all „Kogu pere õigusinfo“. See trükis on võetud hästi vastu ning ma olen saanud alati rohkearvuliselt tagasisidet.
Ma arvan, et meie poliitikas peaks olema palju rohkem inimlikkust, üksteisega arvestamist ja ka heameele tundmist üksteise tegemiste üle, kui miski on tõepoolest hästi tehtud. Tõdegem – Tallinna linnas ja Kristiine linnaosas on paremuse poole muutunud ju väga palju. Nii viimase nelja aasta jooksul kui ka kõigi varasemate linnavalitsuste ja linnaosavalitsuste ajal. Öelgem seda siis välja ja rõõmustagem koos, kui selleks on põhjus! Sest kõik need muudatused oleme me ju läbi viinud ühiselt – nende rõõmustavate muudatuste tegijad oleme me kõik läbi maksumaksja raha, millega seda kõike on tehtud, elu paremaks tegijateks oleme olnud oma otsese või kaudse tööpanusega meie ise, meie naabrid, meie sõbrad, meie sugulased, meie tuttavad. Me oleme väike rahvas, meil peab olema rohkem omavahel hea sõna ja tunnustuse ütlemise soovi ja julgust, meie kohustus on üksteist hoida, mitte tappa üksteist teisele inimesele öeldud tigeda sõna või väljanäidatud kortsus kulmuga.
Kui palju ma ise oma senise poliitiku-elu jooksul olen püüdnud selline olla? Ma arvan, et minu kujunemise taust on neid püüdlusi soodustanud. Kirikuõpetaja pojana sain kristliku kasvatuse ning õnneliku sünniaasta tõttu langes minu keskkooli lõpetamine aastasse 1988, millele eelnevalt sain muinsuskaitsetegevuses aktiivse kaasalööjana ning millele järgnevalt Eesti Kongressi liikmena Eesti iseseisvuse taastamises osalejana osa sellest perioodist taasiseseisvunud Eestis, mil erakonnapoliitika ei olnud kaugeltki mitte kõige tähtsam, vaid ühiste eesmärkide nimel tehti tihedat koostööd ning austati ja võimalikult arvestati ka nende inimeste arvamustega, kes mõtlesid poliitiliselt teistmoodi.
Ma usun, et selle tollal väljakujunenud mõtteviisi ja koostöötahte olen ma oma poliitilises tegevuses säilitanud tänase päevani. Et see kõik ei jääks vaid paljaks jutuks, julgen tuua paar näidet tegevusest nii Tallinna Linnavolikogus aastatel 2001-2002 kui ka Riigikogus alates 2007. aastast. Kui linnavolikogus sain haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks, pidasin ma äärmiselt vajalikuks, hoolimata sellest, et häältevahekord volikogus võimaldanuks lahendada küsimuse teistmoodi, et komisjoni aseesimees oleks opositsioonist. Ning selliselt see kõik ka toimis kuni volikogu töö lõpuni, kusjuures ka komisjoni poolt moodustatud allkomisjonid MTÜdele rahaliste toetuste eraldamiseks sai moodustatud põhimõttel, et seal oleks võrdselt nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajaid. Samasugust üksmeelse otsustamise mehhanismi olen ma igati püüdnud rakendada ka Riigikogus kõigi nende eelnõude puhul, kus ma olen olnud menetluse juhiks (nt Perekonnaseaduse eelnõu) ning mul on hea meel, et olen saanud sellega seoses tunnustussõnu ka parlamendi opositsioonilt.
Kokkuvõtteks – erakonna valimisplatvorm ja seisukohad on ilma kahtlusteta valimistel üliolulised. Ma olen veendunud, et Reformierakonna valimisplatvorm on kõige enam tallinlaste ja Tallinna huve ja arenguvajadusi arvestav (vt internetis www.reform.ee ). Mitte vähem oluline on aga ka linnavolikogusse valitava inimese soov kuulata teist inimest, arvestada teise inimesega, teha koostööd nii volikogus kui väljaspool seda. Julgen kinnitada, ka oma senise poliitilise tegevuse pinnalt, et minus on see kompromisside otsimise ja koostöötahe olemas, ning olen veendunud, et see on olemas kõigis Reformierakonna kandidaatides Kristiine linnaosas.
See kirjutis on otsepostiga saadetud oktoobri alguses Kristiine linnaosa elanikele. Erik Salumäe on Kristiine linnaosas Reformierakonna kandidaat nr 248 Tallinna Linnavolikogusse.