Arhiiv ‘Erki Melts blogi Reformierakond’ Teemas

Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud

10. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Erki Melts
Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud

Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud


Viimastel päevadel oleme üha rohkem kuulnud, kuidas ettevõtted vaatavad üle oma ressursse ja inimesed kaotavad töökohti. See on tõesti muret tekitav probleem. Maailma majanduslanguse valguses paistab tulevik tume. Kas taevas on ikka nii pilvine, kui me seda usume olevat?

Tegelikult mitte, lahendus peitub meis endas ja meie mõtlemises. Peaksime oma tegevustes vaatama senisest rohkem tulevikku ja vastavalt sellele tegutsema. Selge on see, et populism ega lühinägelikud lubadused ei saa meile kuidagi anda kindlat sihti edasi liikuda.

Millise hinnaga?

Arusaadav, et valimislubadusi püüavad täita kõik erakonnad. Küsimus on vaid, millise hinna eest. Kas see hind ei kujune liiga kõrgeks?

Ma ei hakkaks siinkohal negatiivseid näiteid tooma Pärnu linna majandamisest, pigem mõtleks selle peale, mis meil juba olemas on. Põhiküsimus ongi praegu selles, kuidas osata väheste vahenditega suuri asju korda saata.

Tähtsad on ikkagi ideed, mille puudus paistab silma kõige esimesena. Endiselt peab paika see, et kui on hea idee, leidub selle teostamiseks rahagi. Pärnusse on loodud ettevõtete loomist soodustav ettevõtlusinkubaator, mis on väga suur abikäsi eelkõige just algajale ettevõtjale, kuid ka sellele, kellel on midagi untsu läinud ja kes ei oska kuskilt otsast uuesti alata. Inkubaator aitab nii ruumide, raha kui teadmisega.

Pärnumaal on teisigi ettevõtlust toetavaid üksusi, nagu näiteks Pärnumaa ettevõtluskeskus, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Pärnu ettevõtjate liit, mille abile saate alati loota. Inimestel on palju huvitavaid ideid, mis pahatihti jäävad teostamata just julguse puuduse tõttu. Ollakse arad, et otsida enda mõtete teostamiseks toetust.

Kohalike looduslike ressursside tõttu on Pärnus välja kujunenud traditsioonilised iseloomulikud majandusharud: puidutööstus, toiduainetööstus (kalandus), turism ja puhkemajandus. Samuti on majandustegevuses oluline osa pikaajalise tootmistraditsiooniga tekstiili- ja metallitööstusel, teenindavatest harudest transpordil ja ehitusel. Kõik see moodustab mitmekesise majanduskeskkonna, mis iseenesest on väga positiivne. Siiski võiks ettevõtlusaktiivsus Pärnus olla suurem.

Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Oluline on määrata prioriteedid ja linna arengukava peaks selgelt väljendama tulevikku just ettevõtluse poole pealt.

Vajalik on kohaliku omavalitsuse tugi maakasutuses ja tehnilise infrastruktuuri rajamisel, kutse- ja kõrghariduse omandamisel, tehnoloogiaarengu ja innovatsiooni kindlustamisel, piirkonna maine ja ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalitsuse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbe ja eesmärkide suhtes.

Visioon peab olema

Väide, et kvalifitseeritud tööjõu puudumine on takistus, ei ole õige. Eesti on pisike ja kui õigetele inimestele anda võimalus tööd teha sellel erialal, mis neile meeldib ja mida nad oskavad, ei saa vahemaad siin takistuseks olla. Ilmselt tuleks kasutada senisest rohkem välistööjõudu.

Euroopa Liiduga ühinemise ja tööjõu vaba liikumisega on oht siinse kvalifitseeritud tööjõu väljavooluks ja võõrtööliste tulekuga kaasnevate sotsiaalsete probleemide tekkeks.

Ajude äravool Pärnust on väga suur, seda peab takistama just lisaväärtuste loomisega. Elada ja töötada tahaksid Pärnus paljud, kuid väljavaateid napib. Konkurentsi tõttu on paljudel inimestel selge vajadus ümber spetsialiseeruda. Mõeldes Pärnu kinnisvaraturu peale, kus pakkumine ületab suurelt nõudluse, leian, et Pärnu peaks mõtlema tõsiselt sellele, kuidas inimesi linna elama meelitada. Kasu saavad sellest kõik, alates kinnisvaraarendajatest-müüjatest, lõpetades sellega, kui palju tulu sellest linnakassasse tekib.

Pärnu linna ettevõtjad, arendajad ja loomeinimesed peaksid maha istuma ja mõtlema Pärnu linna visiooni peale: milline on meie linn 10, 20, 30 aasta pärast, kas räägime Suur-Pärnust väljaarendatud spaade võrgustikust või hästi toimivast ettevõtlusest tervikuna? Ehk peaksime oma teada-tuntud ettevõtluse harusid hoopis laiendama?

Ootaks, et selle koosluse initsiaator oleks linn, mille huvi ja mure see peaks esmajärjekorras olema. Reformierakond on läbi aegade olnud ettevõtjasõbralik, majandusel ja majandamisel on ettevõtluses tähtis osa. Igal omavalitsusel, Pärnulgi peaks olema oma visioon, kuidas edukalt edasi minna. Peaksime ühiselt pingutama, et järele jõuda teistele arenenud riikidele.

Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud

10. veebruar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Erki Melts
Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud

Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud


Viimastel päevadel oleme üha rohkem kuulnud, kuidas ettevõtted vaatavad üle oma ressursse ja inimesed kaotavad töökohti. See on tõesti muret tekitav probleem. Maailma majanduslanguse valguses paistab tulevik tume. Kas taevas on ikka nii pilvine, kui me seda usume olevat?

Tegelikult mitte, lahendus peitub meis endas ja meie mõtlemises. Peaksime oma tegevustes vaatama senisest rohkem tulevikku ja vastavalt sellele tegutsema. Selge on see, et populism ega lühinägelikud lubadused ei saa meile kuidagi anda kindlat sihti edasi liikuda.

Millise hinnaga?

Arusaadav, et valimislubadusi püüavad täita kõik erakonnad. Küsimus on vaid, millise hinna eest. Kas see hind ei kujune liiga kõrgeks?

Ma ei hakkaks siinkohal negatiivseid näiteid tooma Pärnu linna majandamisest, pigem mõtleks selle peale, mis meil juba olemas on. Põhiküsimus ongi praegu selles, kuidas osata väheste vahenditega suuri asju korda saata.

Tähtsad on ikkagi ideed, mille puudus paistab silma kõige esimesena. Endiselt peab paika see, et kui on hea idee, leidub selle teostamiseks rahagi. Pärnusse on loodud ettevõtete loomist soodustav ettevõtlusinkubaator, mis on väga suur abikäsi eelkõige just algajale ettevõtjale, kuid ka sellele, kellel on midagi untsu läinud ja kes ei oska kuskilt otsast uuesti alata. Inkubaator aitab nii ruumide, raha kui teadmisega.

Pärnumaal on teisigi ettevõtlust toetavaid üksusi, nagu näiteks Pärnumaa ettevõtluskeskus, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Pärnu ettevõtjate liit, mille abile saate alati loota. Inimestel on palju huvitavaid ideid, mis pahatihti jäävad teostamata just julguse puuduse tõttu. Ollakse arad, et otsida enda mõtete teostamiseks toetust.

Kohalike looduslike ressursside tõttu on Pärnus välja kujunenud traditsioonilised iseloomulikud majandusharud: puidutööstus, toiduainetööstus (kalandus), turism ja puhkemajandus. Samuti on majandustegevuses oluline osa pikaajalise tootmistraditsiooniga tekstiili- ja metallitööstusel, teenindavatest harudest transpordil ja ehitusel. Kõik see moodustab mitmekesise majanduskeskkonna, mis iseenesest on väga positiivne. Siiski võiks ettevõtlusaktiivsus Pärnus olla suurem.

Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Oluline on määrata prioriteedid ja linna arengukava peaks selgelt väljendama tulevikku just ettevõtluse poole pealt.

Vajalik on kohaliku omavalitsuse tugi maakasutuses ja tehnilise infrastruktuuri rajamisel, kutse- ja kõrghariduse omandamisel, tehnoloogiaarengu ja innovatsiooni kindlustamisel, piirkonna maine ja ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalitsuse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbe ja eesmärkide suhtes.

Visioon peab olema

Väide, et kvalifitseeritud tööjõu puudumine on takistus, ei ole õige. Eesti on pisike ja kui õigetele inimestele anda võimalus tööd teha sellel erialal, mis neile meeldib ja mida nad oskavad, ei saa vahemaad siin takistuseks olla. Ilmselt tuleks kasutada senisest rohkem välistööjõudu.

Euroopa Liiduga ühinemise ja tööjõu vaba liikumisega on oht siinse kvalifitseeritud tööjõu väljavooluks ja võõrtööliste tulekuga kaasnevate sotsiaalsete probleemide tekkeks.

Ajude äravool Pärnust on väga suur, seda peab takistama just lisaväärtuste loomisega. Elada ja töötada tahaksid Pärnus paljud, kuid väljavaateid napib. Konkurentsi tõttu on paljudel inimestel selge vajadus ümber spetsialiseeruda. Mõeldes Pärnu kinnisvaraturu peale, kus pakkumine ületab suurelt nõudluse, leian, et Pärnu peaks mõtlema tõsiselt sellele, kuidas inimesi linna elama meelitada. Kasu saavad sellest kõik, alates kinnisvaraarendajatest-müüjatest, lõpetades sellega, kui palju tulu sellest linnakassasse tekib.

Pärnu linna ettevõtjad, arendajad ja loomeinimesed peaksid maha istuma ja mõtlema Pärnu linna visiooni peale: milline on meie linn 10, 20, 30 aasta pärast, kas räägime Suur-Pärnust väljaarendatud spaade võrgustikust või hästi toimivast ettevõtlusest tervikuna? Ehk peaksime oma teada-tuntud ettevõtluse harusid hoopis laiendama?

Ootaks, et selle koosluse initsiaator oleks linn, mille huvi ja mure see peaks esmajärjekorras olema. Reformierakond on läbi aegade olnud ettevõtjasõbralik, majandusel ja majandamisel on ettevõtluses tähtis osa. Igal omavalitsusel, Pärnulgi peaks olema oma visioon, kuidas edukalt edasi minna. Peaksime ühiselt pingutama, et järele jõuda teistele arenenud riikidele.

Et palk ja elujärg paraneksid

21. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Erki Melts


 
Reformierakond on juba oma sünnist alates toetanud kõikidele ühiskonnaliikmetele kõikidelt tuludelt võrdse maksumäära kehtestamist. Sellest põhimõttest ei loobu me pärast seekordseidki valimisi.

Siiani on Reformierakonna eestkõnelemisel langetatud tulumaksu 26 protsendilt 22 protsendini. Aastaks 2011 tuleb tulumaks langetada 18 protsendini. Siis olemegi kõik koos silmitsi olukorraga, kus reeded muutuvad meie jaoks piltlikult öeldes maksuvabaks.

Kui praegu korjab riik maksu viie tööpäeva eest, tagab Reformierakond valimisvõidu puhul, et nelja aasta pärast maksavad tööinimesed tulumaksu suurusjärgus ühe tööpäeva võrra vähem. Keskmist palka teenivale inimesele tähendab see aastas umbes 3800kroonist lisaraha.

Kuid mida teha investeeringutega? Need teenivad ju kogu ühiskonna huve, aitavad kaasa majanduse arengule, kasvatavad jõukust ühiskonnas, loovad töökohti. Loomulikult tuleb selline “tegevus” ausse tõsta ehk otse öeldes – investeeringud maksudest vabastada. Ettevõtetele säilib tulumaksuvabastus investeeritud kasumilt ning säästmise soodustamiseks muudetakse tulumaksuvabaks eraisikutele väärtpaberitelt teenitav tulu juhul, kui see 90 päeva jooksul taasinvesteeritakse.

2009. aastal lõpeb Eestil maksupoliitika mõistes Euroopa Liiduga ühinemislepingus sätestatud üleminekuaeg ning peame hakkama täies mahus rakendama niinimetatud ema- ja tütarettevõtte direktiivi. Vastavalt liitumislepingule ei tohi me enam tütarettevõttelt emaettevõttele makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinni pidada. Olen veendunud, et Eesti peab jätkama ka 2009. aastal praegu kehtiva maksusüsteemiga, kohandades seda vaid direktiiviga ja vabastades maksust tütarühingult emaühingule makstavad dividendid.

Kuigi ettevõtte tulumaksu täielik kaotamine ei ole ema-tütarühingu direktiiviga vastuolus, võib sellise korra kehtestamisega kaasneda olukord, kus välismaal tegutsevatel Eesti ettevõtetel võib maksukoormus hoopis tõusta.

Eesti maksupoliitika üks nurgakivi on olnud ettevõtete ja füüsiliste isikute võrdne kohtlemine nende teenitava tulu maksustamisel. Ettevõtetele null-tulumaksumäära kehtestamine tähendaks sellest põhimõttest lahti ütlemist. Selle asemel peame otsima võimalusi, kuidas alandada üldist maksukoormust nii eraisikutele kui ettevõtetele. Ja uskuge, Reformierakond suudab selle lahenduse leida.

Inimene – tähtsaim majandusressurss

Võime rääkida innovatsioonist ja teadussaavutuste kasutuselevõtust palju tahes, kindel on siiski see, et inimeseta ei suuda isegi üliarenenud riik ennast ära majandada. Seega – tööjõud või selle puudumine on tulevikus üks tähtsamaid kriisitegureid ja edufaktoreid meie majanduse edendamisel.

Eesti huvides ei ole olla odava tööjõu najal majanduse arendaja rollis. Meie huvides on, et eestimaalaste palk tõuseks ja elujärg paraneks. Eesti väljakutseks on muutuda senisest enam teadmistepõhisele majandusele apelleerivaks ehk riigiks, kus tööd tehakse pigem keskkonda hoides ja halle ajurakke kasutades kui maaki kaevandades või inimroboteid mängides.

Eestis on praegu tööga hõivatud 70 protsenti tööealistest inimestest. Seda on palju, aga mitte piisavalt. Näiteks Islandis ulatub tööhõive protsent 83ni, Taanis 76ni elanikkonnast. Et saavutada sama tase Taaniga, tuleks Eestis täiendavalt tööjõuturule tuua umbes 65 000 inimest. Sellist vaba tööjõuressurssi pole meil sisemise reservi arvelt kuskilt võtta.

Ent odava tööjõu massilise sissetoomise asemel saaksime olukorda leevendada, kui rakendaksime senisest enam osalise tööajaga töötajaid ja kasutaksime kaugtöö võimalusigi. See tähendab, et tööjõuturule kaasatakse vanemaealised, noored (eelkõige tudengid), aga ka pikaajaliselt töötud. Majanduse arenedes ja palkade tõustes võime Eestisse tagasi oodata neidki 15 000 - 20 000 inimest, kes praegu välismaal töötavad.

Omadele võõras, võõrastele oma

Me ei saa “karjuvale” tööjõupuudusele loota leevendust võõrtööjõu sissetoomisest, kuigi kvalifitseeritud spetsialistid on meile alati teretulnud. Loomulikult peab Eesti inimestel olema samuti võimalus end välismaal täiendada ning riik ei peaks sellele kätt ette panema. Meie edu pant on viia Eesti elu edasi nii, et meie inimestel ei tekikski soovi siit lahkuda.

Orienteerumine odavale tööjõule ei taga mingil juhul pikaajalist edu. Seepärast peab meie eesmärk olema elukestva õppe rakendamine kõigi ja igaühe jaoks. Reformierakonna poliitika elluviimine tagab majanduse orgaanilise kasvu, mis omakorda toob kaasa palkade ja seeläbi üldise jõukuse suurenemise.

Praegusest paremat sissetulekut ei vääri mitte üksnes töötavad inimesed (olgu nad siis ametis riigi- või erasektoris), vaid ka pensionärid. Pensionide määra on Reformierakonnal plaanis järgneva nelja aasta jooksul kahekordistada.

Stsenaariume, kuidas Eesti riigil ja majandusel minema hakkab, on palju ja erinevaid. Reformierakonna oma manab silme ette visiooni Eestist, mis ühiste tõsiste jõupingutuste tulemusena on 15 aastaga taas Euroopa jõukaimate riikide sekka tõusnud. Kui suudame oma senist edulugu jätkata, ei ole selline eesmärk sugugi mitte ebareaalne. Reformierakonna majandusspetsialistid on välja arvutanud, et selleks piisab koguni keskmiselt 7-8protsendilisest majanduskasvust.

Kõik see võib ju mõne arvates muinasjutuna kõlada, aga olen kindel, et 14 aastat tagasi, kui Eesti keskmine palk oli umbes 550 krooni, paistis imeliselt uskumatu ka meie praegune reaalsus. Üheskoos liberaalse majanduse eest, toeta Reformierakonda!


 

Erki Melts, Eesti Reformierakonna kandidaat Pärnumaa valimisringkonnas

Et palk ja elujärg paraneksid

21. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Erki Melts


 
Reformierakond on juba oma sünnist alates toetanud kõikidele ühiskonnaliikmetele kõikidelt tuludelt võrdse maksumäära kehtestamist. Sellest põhimõttest ei loobu me pärast seekordseidki valimisi.

Siiani on Reformierakonna eestkõnelemisel langetatud tulumaksu 26 protsendilt 22 protsendini. Aastaks 2011 tuleb tulumaks langetada 18 protsendini. Siis olemegi kõik koos silmitsi olukorraga, kus reeded muutuvad meie jaoks piltlikult öeldes maksuvabaks.

Kui praegu korjab riik maksu viie tööpäeva eest, tagab Reformierakond valimisvõidu puhul, et nelja aasta pärast maksavad tööinimesed tulumaksu suurusjärgus ühe tööpäeva võrra vähem. Keskmist palka teenivale inimesele tähendab see aastas umbes 3800kroonist lisaraha.

Kuid mida teha investeeringutega? Need teenivad ju kogu ühiskonna huve, aitavad kaasa majanduse arengule, kasvatavad jõukust ühiskonnas, loovad töökohti. Loomulikult tuleb selline “tegevus” ausse tõsta ehk otse öeldes – investeeringud maksudest vabastada. Ettevõtetele säilib tulumaksuvabastus investeeritud kasumilt ning säästmise soodustamiseks muudetakse tulumaksuvabaks eraisikutele väärtpaberitelt teenitav tulu juhul, kui see 90 päeva jooksul taasinvesteeritakse.

2009. aastal lõpeb Eestil maksupoliitika mõistes Euroopa Liiduga ühinemislepingus sätestatud üleminekuaeg ning peame hakkama täies mahus rakendama niinimetatud ema- ja tütarettevõtte direktiivi. Vastavalt liitumislepingule ei tohi me enam tütarettevõttelt emaettevõttele makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinni pidada. Olen veendunud, et Eesti peab jätkama ka 2009. aastal praegu kehtiva maksusüsteemiga, kohandades seda vaid direktiiviga ja vabastades maksust tütarühingult emaühingule makstavad dividendid.

Kuigi ettevõtte tulumaksu täielik kaotamine ei ole ema-tütarühingu direktiiviga vastuolus, võib sellise korra kehtestamisega kaasneda olukord, kus välismaal tegutsevatel Eesti ettevõtetel võib maksukoormus hoopis tõusta.

Eesti maksupoliitika üks nurgakivi on olnud ettevõtete ja füüsiliste isikute võrdne kohtlemine nende teenitava tulu maksustamisel. Ettevõtetele null-tulumaksumäära kehtestamine tähendaks sellest põhimõttest lahti ütlemist. Selle asemel peame otsima võimalusi, kuidas alandada üldist maksukoormust nii eraisikutele kui ettevõtetele. Ja uskuge, Reformierakond suudab selle lahenduse leida.

Inimene – tähtsaim majandusressurss

Võime rääkida innovatsioonist ja teadussaavutuste kasutuselevõtust palju tahes, kindel on siiski see, et inimeseta ei suuda isegi üliarenenud riik ennast ära majandada. Seega – tööjõud või selle puudumine on tulevikus üks tähtsamaid kriisitegureid ja edufaktoreid meie majanduse edendamisel.

Eesti huvides ei ole olla odava tööjõu najal majanduse arendaja rollis. Meie huvides on, et eestimaalaste palk tõuseks ja elujärg paraneks. Eesti väljakutseks on muutuda senisest enam teadmistepõhisele majandusele apelleerivaks ehk riigiks, kus tööd tehakse pigem keskkonda hoides ja halle ajurakke kasutades kui maaki kaevandades või inimroboteid mängides.

Eestis on praegu tööga hõivatud 70 protsenti tööealistest inimestest. Seda on palju, aga mitte piisavalt. Näiteks Islandis ulatub tööhõive protsent 83ni, Taanis 76ni elanikkonnast. Et saavutada sama tase Taaniga, tuleks Eestis täiendavalt tööjõuturule tuua umbes 65 000 inimest. Sellist vaba tööjõuressurssi pole meil sisemise reservi arvelt kuskilt võtta.

Ent odava tööjõu massilise sissetoomise asemel saaksime olukorda leevendada, kui rakendaksime senisest enam osalise tööajaga töötajaid ja kasutaksime kaugtöö võimalusigi. See tähendab, et tööjõuturule kaasatakse vanemaealised, noored (eelkõige tudengid), aga ka pikaajaliselt töötud. Majanduse arenedes ja palkade tõustes võime Eestisse tagasi oodata neidki 15 000 - 20 000 inimest, kes praegu välismaal töötavad.

Omadele võõras, võõrastele oma

Me ei saa “karjuvale” tööjõupuudusele loota leevendust võõrtööjõu sissetoomisest, kuigi kvalifitseeritud spetsialistid on meile alati teretulnud. Loomulikult peab Eesti inimestel olema samuti võimalus end välismaal täiendada ning riik ei peaks sellele kätt ette panema. Meie edu pant on viia Eesti elu edasi nii, et meie inimestel ei tekikski soovi siit lahkuda.

Orienteerumine odavale tööjõule ei taga mingil juhul pikaajalist edu. Seepärast peab meie eesmärk olema elukestva õppe rakendamine kõigi ja igaühe jaoks. Reformierakonna poliitika elluviimine tagab majanduse orgaanilise kasvu, mis omakorda toob kaasa palkade ja seeläbi üldise jõukuse suurenemise.

Praegusest paremat sissetulekut ei vääri mitte üksnes töötavad inimesed (olgu nad siis ametis riigi- või erasektoris), vaid ka pensionärid. Pensionide määra on Reformierakonnal plaanis järgneva nelja aasta jooksul kahekordistada.

Stsenaariume, kuidas Eesti riigil ja majandusel minema hakkab, on palju ja erinevaid. Reformierakonna oma manab silme ette visiooni Eestist, mis ühiste tõsiste jõupingutuste tulemusena on 15 aastaga taas Euroopa jõukaimate riikide sekka tõusnud. Kui suudame oma senist edulugu jätkata, ei ole selline eesmärk sugugi mitte ebareaalne. Reformierakonna majandusspetsialistid on välja arvutanud, et selleks piisab koguni keskmiselt 7-8protsendilisest majanduskasvust.

Kõik see võib ju mõne arvates muinasjutuna kõlada, aga olen kindel, et 14 aastat tagasi, kui Eesti keskmine palk oli umbes 550 krooni, paistis imeliselt uskumatu ka meie praegune reaalsus. Üheskoos liberaalse majanduse eest, toeta Reformierakonda!


 

Erki Melts, Eesti Reformierakonna kandidaat Pärnumaa valimisringkonnas

Poliitika koolitundidest välja

17. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Erki Melts
Erki Meltsa kommentaar Linnalehes. Mart Viisitamm koolmeistriks.

14.novembri Pärnu Postimehes ilmus üllatav teade, et Pärnu linnapea Mart Viisitamm hakkas koolmeistriks. Auväärt linnapea peab ennast sobivaks ilma vastava hariduseta ühiskonnaõpetuse pedagoogi kohale… ei usu. Kindlasti on ta aga pädev keskerakondlikku propaganda tegemiseks.

Nii Tartus, Tallinnas kui nüüd siis ka Pärnus on viimasel ajal ükshaaval ilmunud uudiseid Keskerakonna valimispropagandast, mis on suunatud koolinoortele. Õnneks on meie noored targad. Tartus tõusis Mailis Repsi propagandakõne ajal õpilane protesti märgiks püsti ning lahkus saalist. See oli võimas ja julge oma arvamuse avaldamine. Õpilased teavad, et ei pea leppima labase parteipoliitikaga oma koolitunni ajal.

Ei tea küll mida lubab Viisitamm – kas ka mälupulki nagu tehakse seda Tallinna koolides või suuri lubadusi parema tuleviku nimel. Kohustuslike koolitundide kasutamine poliitiliseks ajupesuks on igatahes hukkamõistu väärt.

 

Kindlasti peab kõigil noortel poliitikahuvilistel olema võimalus oma hobiga tegeleda. Aastaid tagasi lükkas Reformierakond käima poliitkoolituse Pärnus ja tänavu töötab Pärnu kolledzis poliitkool. Kõik kes soovivad saavad sinna minna vabatahtlikult, ilma et võetaks ära koolides niigi tihedat õppeprogrammide aega.

Loodame, et enamus abituriente hääletab südamega ega lase ennast mõjutada parteipropagandal.

 

 

Erki Melts

Eesti Reformerakonna Pärnumaa arendusjuht