Arhiiv ‘Kalev Kallemets blogi Reformierakond’ Teemas

Obama presidendiks

16. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalev Kallemets
Tänaseks on selge, et Demokraatliku partei presidendikandidaadiks saab väga tõenäoliselt senaator Barack Obama. Suurim muutus toimub eeldatavalt välispoliitikas ning see on Eestile väga tervitatav.
Pea 8 aastat on maailm pidanud kannatama vaimuvaeset, vihkamisest ja hirmust laetud George W. Bushi välispoliitikat. See konservatiiv jätkab labaste hirmude ekspluateerimise kursil eilsete kõnega Knessetis, kus väitis, et Obama valmisolek saavutada Lähis-Idas tulemusi diplomaatiaga, rääkides läbi Iraaniga on nagu rääkimine Hitleriga. Kõige adekvaatsema vastuse sellise süüdistuse suhtes andis demokraatide senaator Biden. http://edition.cnn.com/video/#/video/politics/2008/05/15/tsr.biden.bush.ridiculous.cnn
Biden osutab, et USA on edukalt mitmete oma vastastega diplomaatiat kasutanud- Põhja-Korea, Nixoni ja Kissingeri juhtimisel Hiinaga, Reagan NSVLiga tuumarelvade osas, hiljuti Liibüaga. Edutu on olnud konfliktne blokaadipoliitika Kuuba suhtes.

Tõesti, vabariiklaste kandidaat senaator John McCain püüab kasutada sama hirmustrateegiat 2008 valimistel kui Bush kasutas 2004 valimistel. Sellel on ka väga Eestiga seotud aspekt- McCain on soovitanud Venemaa G8st välja heita. Eestis on palju poliitikuid, kes oleks nõus ükskõik millega, mis Venemaale ebameeldiv ja kahjulik oleks. Need on täpselt need samad inimesed, kes ilma mingite küsimusteta on valmis Eesti sõdureid valmis saatma sõdureid Bushi korraldatud Iraagi sõtta. Ka Reformierakonnast. Sellest pikemalt mõnikord hiljem.

Kui tõesti realiseeruks Venemaa G8st väljaheitmine, WTO liikmelisuse takistamine, siis Fareed Zakaria http://edition.cnn.com/video/#/video/politics/2008/05/15/tsr.fareed.zakaria.intv.cnn osutab, et küllalt tõenäoliselt saaksime 21. sajandi külma sõja, kus Hiina ja Venemaa teeks sihipärast koostööd Lääne väärtushinnangute ja huvide vastu. See oleks aga oluliselt halvem tänasest olukorrast, kus nii Hiina, Venemaa kui teiste riikidega suudetakse teha koostööd mitmetes olulistes küsimustes nagu Põhja-Korea ja Iraan.

Üldiselt- on väga suur vahe liberaalse ja konservatiivse välispoliitika vahel. Liberaalne lähtub teiste inimeste mõistmise püüdest, erinevuste aktsepteerimisest ja ühiste tuleviku huvide taotlemisest. Konservatiivne lähtub kaitsetahtest, ajaloolistest konfliktidest, hirmudest, teiste kultuuride tagasihoidlikust sallimisest ning loomupärasest (inherent) huvide konfliktist.

Obama presidendiks

16. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalev Kallemets
Tänaseks on selge, et Demokraatliku partei presidendikandidaadiks saab väga tõenäoliselt senaator Barack Obama. Suurim muutus toimub eeldatavalt välispoliitikas ning see on Eestile väga tervitatav.
Pea 8 aastat on maailm pidanud kannatama vaimuvaeset, vihkamisest ja hirmust laetud George W. Bushi välispoliitikat. See konservatiiv jätkab labaste hirmude ekspluateerimise kursil eilsete kõnega Knessetis, kus väitis, et Obama valmisolek saavutada Lähis-Idas tulemusi diplomaatiaga, rääkides läbi Iraaniga on nagu rääkimine Hitleriga. Kõige adekvaatsema vastuse sellise süüdistuse suhtes andis demokraatide senaator Biden. http://edition.cnn.com/video/#/video/politics/2008/05/15/tsr.biden.bush.ridiculous.cnn
Biden osutab, et USA on edukalt mitmete oma vastastega diplomaatiat kasutanud- Põhja-Korea, Nixoni ja Kissingeri juhtimisel Hiinaga, Reagan NSVLiga tuumarelvade osas, hiljuti Liibüaga. Edutu on olnud konfliktne blokaadipoliitika Kuuba suhtes.

Tõesti, vabariiklaste kandidaat senaator John McCain püüab kasutada sama hirmustrateegiat 2008 valimistel kui Bush kasutas 2004 valimistel. Sellel on ka väga Eestiga seotud aspekt- McCain on soovitanud Venemaa G8st välja heita. Eestis on palju poliitikuid, kes oleks nõus ükskõik millega, mis Venemaale ebameeldiv ja kahjulik oleks. Need on täpselt need samad inimesed, kes ilma mingite küsimusteta on valmis Eesti sõdureid valmis saatma sõdureid Bushi korraldatud Iraagi sõtta. Ka Reformierakonnast. Sellest pikemalt mõnikord hiljem.

Kui tõesti realiseeruks Venemaa G8st väljaheitmine, WTO liikmelisuse takistamine, siis Fareed Zakaria http://edition.cnn.com/video/#/video/politics/2008/05/15/tsr.fareed.zakaria.intv.cnn osutab, et küllalt tõenäoliselt saaksime 21. sajandi külma sõja, kus Hiina ja Venemaa teeks sihipärast koostööd Lääne väärtushinnangute ja huvide vastu. See oleks aga oluliselt halvem tänasest olukorrast, kus nii Hiina, Venemaa kui teiste riikidega suudetakse teha koostööd mitmetes olulistes küsimustes nagu Põhja-Korea ja Iraan.

Üldiselt- on väga suur vahe liberaalse ja konservatiivse välispoliitika vahel. Liberaalne lähtub teiste inimeste mõistmise püüdest, erinevuste aktsepteerimisest ja ühiste tuleviku huvide taotlemisest. Konservatiivne lähtub kaitsetahtest, ajaloolistest konfliktidest, hirmudest, teiste kultuuride tagasihoidlikust sallimisest ning loomupärasest (inherent) huvide konfliktist.

Lahing Tallinna pärast algamas

12. aprill 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalev Kallemets

Lahing Tallinna linna pärast on algamas- kõhukas Napoleon paneb kõik panused ühele kombinatsioonile - venelased. Liitlaste, "valgete" kui soovite, nõrkus on see, et Aljoša eriti eesti valijate jaoks ei tööta. Mis on siis peamine argument "liitlaste" kasuks? Korruptsioon! Pole kahtlust- kui iganes Savisaar tunneb ennast tugevalt, muutub ta ebaratsionaalseks, hakkab liialdama. Värske ajaloo näited presidendi ja riigikogu valimistel kinnitavad seda. Seega, mida kindlamalt tänu Pronkssõdurile oponeerimisele ja venelaste toetusele Savisaar ennast tunneb, seda suuremaid sigadusi ta teeb, mis omakorda on see, mis toob "valged" valijad valima ja annab võimaluse liitlastele Napoleonit võita.

Üks tänase koalitsioonierakonna juhte on omavahelises vestluses ütelnud, et võimalus reforme teha on Europarlamendi valimisteni. Ei tea, kas need kohad on ikka nii magusad- neid pole lihtsalt nii palju, et see piisavalt paljudel suu vesiseks teeks, et erakondade peakontoreid tegelikult jõuliselt tegutsema paneks. Pigem on tegemist prelüüdiga kohalikele valimistele, et panna paika vahekorrad "valgete" vahel. Kas Reform võtab 3 kohta nagu SDE eelmine kord või 2/2 IRPga?

Aga kui vaadata suurt pilti, on ju EP kohtade väärtus olematu võrreldes võitlusega Tallinna pärast. Loodetavasti Isamaa, Reform ja Sotsid meenutavad 2002 sügist ja mis tagajärgi see 2003 aasta valimistel andis. Nägelemine omavahel tõi Savisaare võidu, "uue jõu" tõusu, segadused ja jama.

Mis siis kui Savisaart õnnestub 2009 võita? Võimalik, et koostöö Tallinnas hoiab koos Toompead 2011 aastani. See oleks tõesti suur asi, mis oleks peamine alus Savisaare võitmiseks 2011.

Lahing Tallinna pärast algamas

12. aprill 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalev Kallemets

Lahing Tallinna linna pärast on algamas- kõhukas Napoleon paneb kõik panused ühele kombinatsioonile - venelased. Liitlaste, "valgete" kui soovite, nõrkus on see, et Aljoša eriti eesti valijate jaoks ei tööta. Mis on siis peamine argument "liitlaste" kasuks? Korruptsioon! Pole kahtlust- kui iganes Savisaar tunneb ennast tugevalt, muutub ta ebaratsionaalseks, hakkab liialdama. Värske ajaloo näited presidendi ja riigikogu valimistel kinnitavad seda. Seega, mida kindlamalt tänu Pronkssõdurile oponeerimisele ja venelaste toetusele Savisaar ennast tunneb, seda suuremaid sigadusi ta teeb, mis omakorda on see, mis toob "valged" valijad valima ja annab võimaluse liitlastele Napoleonit võita.

Üks tänase koalitsioonierakonna juhte on omavahelises vestluses ütelnud, et võimalus reforme teha on Europarlamendi valimisteni. Ei tea, kas need kohad on ikka nii magusad- neid pole lihtsalt nii palju, et see piisavalt paljudel suu vesiseks teeks, et erakondade peakontoreid tegelikult jõuliselt tegutsema paneks. Pigem on tegemist prelüüdiga kohalikele valimistele, et panna paika vahekorrad "valgete" vahel. Kas Reform võtab 3 kohta nagu SDE eelmine kord või 2/2 IRPga?

Aga kui vaadata suurt pilti, on ju EP kohtade väärtus olematu võrreldes võitlusega Tallinna pärast. Loodetavasti Isamaa, Reform ja Sotsid meenutavad 2002 sügist ja mis tagajärgi see 2003 aasta valimistel andis. Nägelemine omavahel tõi Savisaare võidu, "uue jõu" tõusu, segadused ja jama.

Mis siis kui Savisaart õnnestub 2009 võita? Võimalik, et koostöö Tallinnas hoiab koos Toompead 2011 aastani. See oleks tõesti suur asi, mis oleks peamine alus Savisaare võitmiseks 2011.

RE majanduspoliitika on võimas

23. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalev Kallemets
Suur osa valimisdebatist on puudutanud loosungeid ning see on ka möödapääsmatu, sest laiadel hulkadel ei ole aega ja huvi lugeda valimisplatvorme. Aga äriinimesed võiks seda teha ja kujundada enda seisukohti mitte tunnete, vaid erakonna poolt vastu võetud valimisplatvormide alusel.
Üksjagu on räägitud, et erakondadel pole midagi reaalset pakkuda, millega tagada kõrget majanduskasvu, mida Eesti on seni nautinud.
Kaitseks veelkord tulumaksu alandamist kui võtmetähtsusega elementi Eesti majanduse edu jätkumises. Kui võrrelda Eurostati andmeid perioodil 1996-2004, siis üldine maksutase ja investeeringute tase korreleerub eri riikide vahel tugevalt. Selgitus on lihtne, 90% investeeringutest tehakse Eestis ikkagi kodumaiste ettevõtjate poolt ning madalam maksustamine võimaldab kapitali jääki, mida on võimalik investeerida. Tuhanded ettevõtjad üle Eesti, mitte üksikud suurettevõtted, on Eesti majanduse kandvaks jõuks.
Keskerakond ei reklaami, et nad soovivad makse tõsta, kuid see tundub olevat möödapääsmatu, et nad saaks kasvõi mingis ulatuses enda riigiteenistujatele antud palgalubadusi täita. Ka aktsiiside tõusust, eelmise sajandi ettevõtte tulumaksusüsteemi taastamisest ja 26% tulumaksust piisab, et maksutaset tõsta 4-5% võrra. Tundub olevat ilmne, et kui võtta suunaks Keskerakonna soovitav riikliku majandusjuhtimine ja kõrgema maksutaseme, alandab see arvestatavalt valdava osa Eesti ettevõtjate võimet investeerida. 
Reformierakond kavatseb langetada tulumaksumäära aastaks 2011 18%-le ja aastaks 2015 12%-le. Sisuliselt tähendab 12% tulumaks olematut laekumist riigieelarvesse, sest 11,7% tänasest tulumaksu 22%st laekub kohalikele omavalitsustele. Riigi tuludes kompenseerib tulumaksu laekumise alanemise teatud määral käibemaksu parem laekumine tänu majanduskasvule ja ette planeeritud aktsiiside kasv.
 
See, mida teeb uus Rootsi valitsus riigiettevõtete erastamisega on õige. Riik ei pea olema majanduse juhtiv omanik. Reformierakonna platvormis on eesmärk müüa avaliku konkursi korras riigi ülesannete täitmiseks mittevajalikud riigi osalused (aktsiad, osakud). Loomulikult, riigi strateegiline kontroll energeetikas peab säilima, kuid vähemusosade erastamine börsi kaudu finantsinvestoritele tundub olevat kaasaegses maailmas ratsionaalne.
Meie platvormis on ka punkt, et soovime anda kasutamiseks või müüa avaliku ja läbipaistva konkursi korras riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara (sh riigile valitsemiseks mittevajalik maa) erakätesse. Ka täna müüb riik enampakkumise korras tuhandeid hektareid talle kuuluvat maad, kuid tundub olevat reaalne selle müügimahtu kahekordistada alandades mõõdukalt küllalt kõrgeks kasvanud kinnisvara hindu.
Paljud ettevõtjad avastavad mingil hetkel kui teatud tootmisharus ei lähe neil teatud töötajaid vaja, et Eestis on töösuhte lõpetamine vägagi keeruline. Sellised takistused pole ka töötajate huvides, sest loovad illusiooni tööturvalisusest, samal ajal kui nii talle kui ühiskonnale oleks parem kui ta asuks tööle seal, kus tema töö järgi on nõudlus. Seega on meie platvormis punkt, et liberaliseerime tööjõuturu, muuhulgas võtame vastu uue töölepingu seaduse.
Meie platvormis on nii hariduse, tervishoiu, keskkonna, infoühiskonna ja teiste poliitikate all reaalseid punkte, mis tõstavad riigi efektiivsust ja majanduse aktiivsust ning kokkuvõttes tagavad kõrget majanduskasvu. Kes soovib debatti tõsiselt võtta, palun lugege ja minge valima.