Arhiiv ‘Keit Pentus koduleht blogi’ Teemas

“Out-innovate, out-educate and out-build”

26. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi » Keit Pentus

Mu käest ikka aegajalt küsitakse, et milleks see väike riigivõlg ja väike eelarvedefitsiit üldse vajalik on. Patta teda ei pane. Käega teda katsuda ei saa. Teeks parem midagi ilusat. Sellist, millest laekuks mh ka maksuraha. Küll siis majandus kasvaks. No ja defitsiit…küll tulevikus jõuab ka sellega tegeleda.

Maailma suurima majandusega riigi president pühendas oma eile peetud aastakõnes aga muuhulgas just defitsiidile arvestatavat tähelepanu.

Hiljutistel vahevalimistel USA Kongressi esindajatekojas enamuseta jäänud demokraadist Barack Obama rääkis kongressi ees tõsisest vajadusest suurriigi hiiglaslikku eelarvedefitsiiti vähendada ja riigi kulutusi kokku tõmmata (olgu vahemärkusena lisatud, et vahetult enne Obama kõnet kiitis esindajatekoda vabariiklaste eestvõttel heaks resolutsiooni, mille järgi tuleb juba jooksval aastal enamik riigi kulutusi, v.a. kaitsekulud, kärpida 2008. aasta tasemele).

Konkreetne ettepanek puudutas kulutuste külmutamist viieks aastaks, mille abil oleks USA eelarvedefitsiiti võimalik kümnendi jooksul väidetavalt vähendada $400 miljardi võrra. Järjest kallimaks muutuv puudujäägi refinantseerimine on lihtsalt majandust kägistamas.

Obama aastakõnest jäi lisaks muule huvitavale kõrva ka demokraadi soov lihtsustada USA ettevõtte tulumaksusüsteemi ja maksuerisuste vähendamise arvel ettevõtte tulumaksumäära vähendada.

Sellest, et USA ettevõtte tulumaksusüsteem on välisinvestoritele kõike muud kui ahvatlev ja ripub piraka kivina ka USA enda ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime küljes, on juttu olnud väga pikka aega (praegu kehtiv süsteem on paljude advokaatide unelm – selles on üle saja maksuerisuse, kõrgeim tulumaksumäär on ettevõtete jaoks aga 35%).  Erinevate maksuerisuste ülevaatamine, mis kogu süsteemi lihtsamaks muuta võimaldaks, on aga enamasti lobigruppide aktiviseerumise tulemusel takerdunud.

Vajadus eelarvepuudujääki ohjata ja maksukeskkonda konkurentsivõimelisemaks, ettevõttesõbralikumaks muuta on lähiajal sarnane eesmärk nii Euroopa Liidu riikide kui USA jaoks.

Obama rääkis aga veel ühest eesmärgist, mis kahel maailmajaol kattub: investeerida eelkõige haridusse ja innovatsiooni. Hariduse kvaliteet on see, mis riikide konkurentsivõimes määravat osa mängib ja mille kallal nii USA kui EL on valmis tööd tegema.

Obama viide Hiinale ja Indiale, kus “lapsed saavad haridust varasemast east ja kauem ja kus keskendutakse rohkem matemaatikale ja teadusele” ei pruugi küll paljudele meeldida, kuid ilmselt jääb üle ainult nõustuda, et majanduse suuruse poolest maailmas esikohta hoidva USA erinevad näitajad hariduse vallas ei ole sugugi alati esimestel kohtadel.

Kuidas kvaliteti parandada? Obama meenutas tollele eesmärgile suunatud programmi “Race to the Top”, mille sisu ta ise selliselt kokku võttis: ‘If you show us the most innovative plans to improve teacher quality and student achievement, we’ll show you the money.’ Kas ja millised tulemused sellel 2009. aastal alguse saanud programmil olema saavad, on veel veidi vara öelda.

Ja ehkki Barack Obama lubadus USA ettevõtete maksukoormust vähendada mõjus täna positiivselt Euroopa suuremate börside liikumisele, tasub eelkõige oodata seda, mis siis ikkagi sisaldub umbes kuu aja pärast avalikustatavas USA 2012. aasta riigieelarve eelnõus. Kas ja kui palju reaalselt defitsiiti vähendatakse, kas ja milliseid muudatusi ettevõtete maksukoormuses ette nähakse – need vastused on siis veidi selgemad.

Kuidas teil seal…tänavatel läheb?

24. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi » Keit Pentus

“Kuidas teil seal…tänavatel läheb?” küsis ebalevalt ja altkulmu piieldes mult täna pärastlõunal üks kolleeg. Tema erakond sundivat teda lähipäevadel välja minema. Tänavatele. Valijatega suhtlema.

Ma ei olnud kade. Jagasin kogemusi. Umbusklik pilk kolleegi silmis ei kadunud aga kuskile ka siis, kui kinnitasin, et olen jätkuvalt seda meelt, et ükski teleklipp või suur plakat ei kaalu üles otsesuhtlust. Sündigu see siis ukselt-uksele käies. Poe juures. Kohvikus. Või mõnel neljandal moel.

Õigupoolest proovisimegi täna oma meeskonnaga üht uut viisi otsesuhtluseks. Nii vahelduseks poe juures inimestega rääkimisele. Ja kah juba järgi proovitud ukselt-uksele käimisele.

Täna lõuna paiku kutsusime kesklinna ja Lasnamäe inimesi mobiilsesse kohvikusse – täpsemalt kohviktrammi, mis liikus trajektooril Tondi-Lasnamäe-Tondi, viis soovijaid nende sihtkohale lähemale ja pakkus tee peal võimaluse meie kandidaatidega juttu rääkida.

Küsida, kuulata ja tuttavaks saada.

Jututeemasid oli seinast seina. Minul arenes näiteks ühe vene rahvusest härrasmehega pikem asjalik arutelu teemal, kuhu Euroopa Liidu fondidest tulev raha järgmise seitsme aasta jooksul suunata tuleks.

Tehnikaülikoolis õppivad, samuti emakeelena vene keelt kõnelevad tütarlapsed pidasid vajalikuks üle rõhutada, kui tähtis on välisõppejõudude Eesti ülikoolidesse toomine. Nende õpitavaks erialaks on majandus. Ja just väljastpoolt pärit lektorid pidid palju juurde andma.

Muidugi oli vanemate inimeste üheks läbivaks küsimuseks see, millal pensionitõusu uuesti oodata võib.

“Ei tohi lasta sinna võimule neid, kes majanduses tahavad jälle Vene aja tagasi tuua! Ega meie pensionär ei ole loll, tema saab väga hästi aru, et kui need majanduse asjad on korras, siis tuleb meile ka jälle pensilisa juurde. Ega raha puu otsas ei kasva ja mis need Reformiosakonna kallal õiendajad ise teha oskavad? Ainult vinguda! Ei oska nad muud tuhkagi!,” teatas üks käre daam ilma küsimust ootamata teisele. Eks ta õige ole.

Üks välimuse järgi nii umbes 60-aastane naisterahvas kinnitas aga, et oli just tähistanud oma 82-aastast sünnipäeva ja rääkis sütitavalt sellest, kui tähtis on noori maast-madalast peale sportima ja tervislikult sööma harjutada.

Küsiti, kas vanemahüvitis ikka püsib. Kas see on õige, et nüüd võib firma teha ilma, et peaks suure summa kohe arvele panema ja kust selle kohta õpetust leida.

Kas kroone, mis veel vahetamata on, saab ikka edasi eurodeks vahetada. Kas Eesti-suurune riik ikka peab välisabi andma (see teema tuli millegipärast nii umbes pooletunnise vahega kahel korral jutuks kahe erineva vene keelt kõneleva inimesega).

Tänane üritus oli jälle ka hea peegeldus teemadest, mis ilmselt on viimasel ajal läbi käidud just venekeelses meedias.

Mitte ilma-asjata ei tulnud eespool viidatud venekeelne meesterahvas mult küsima, et mis Eesti riik nüüd õigupoolest peale hakkab, kui ELi rahad otsa saavad. Tema “kindlad” andmed selle kohta, et pärast 2013. aastat Eestisse ELi fondidest enam raha ei tule, pärinesid tema enda sõnul televiisorist. “Ja lehes on sama kirjutatud.”

Saanud kinnituse, et ELi finantsperspektiivi ühe perioodi lõpp ei tähenda, et raha on otsas ja et ka järgmisel perioodil jääb rahaline maht Eesti jaoks samaks, ütles ta kõige pealt paar krõbedat sõna meedia aadressil ja hakkas siis väga mõistlikult arutama, kuhu seda raha suunata võiks.

Tulles tagasi alguse juurde, siis mina loodan, et seekordsed valimised toovad poliitikuid taas tükikese võrra rohkem otse inimeste juurde.

Ma loodan, et järjest vähem on neid poliitikuid, kes saavad kõhuvalu juba ainuüksi mõttest, et peavad minema tänavale, kohvikusse, trammi või ukse taha, vaatama oma potentsiaalsele valijale silma ja temaga otse, ilma vahendajate ja tõketeta rääkima. Selgitama. Põhjendama.

Sest tegelikult saab ainult nii aimu, mis on inimestel tegelikult südamel. Tegelikult saab ainult nii aimu, mis inimene see kandidaat on.

Ei mingeid uusi makse!

22. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi » Keit Pentus

Kui Riigikogu saalis läheb vaidluseks astmelise tulumaksu, ettevõtete täiendava maksustamise ja praeguse maksusüsteemi hoidmise, tööjõumaksude vähendamise toetajate vahel, siis meenutatakse parlamendi koridorides alati üht lauset, mille Edgar Savisaar olla mõned aastad tagasi debatis pillanud: “Kui kõik ei ole ühtviisi edukad, siis ärgu mingu kellelgi hästi.”

See lause võtabki kõige paremini kokku suurima opositsioonipartei poolt kultiveeritava, peamiselt klassiviha üleskütmisele orienteeritud maksufilosoofia.

Reformierakond seevastu on olnud alati seda meelt, et maksud tuleb seada selliselt, et need  motiveeriksid töötegemist, ettevõtlikkust ja säästmist. Uute maksudega eksperimenteerimine nende põhimõtetega kokku ei käi.

Eilses Postimees online’is ilmus lugu, kus Praxise ekspert Risto Kaarna võrdleb erinevate erakondade plaane maksupoliitika vallas. Olen allpool mõne tema poolt õhku visatud küsimusele omalt poolt vastanud.

Mis on meie erakonna maksulubaduste laiem eesmärk?

Väga kokkusurutult võib öelda, et eesmärk on toetada konkurentsivõime kasvu, töökohtade hoidmist ja loomist, sissetulekute kasvu.

Minu arvates tuleks kõikide erakondade iga välja käidud maksumuudatus läbi kaaluda just võtmes – kas ja kuidas aitab see kaasa majanduskasvule. Kui positiivset mõju ei ole (ja pole mingi uudis, et maksusüsteemi ära vusserdamine, uute maksudega eksperimenteerimine ainult pärsiks majanduskasvu), siis ei tule muudatust ka teha.

Aga vaatame meie maksulubadusi siis lähemalt.

1. Reformierakond lubab maksurahu. Miks? Sest iga ettevõtluses tegutsejaga vesteldes – olgu tegu suur-, või väikeettevõtjaga – kinnitavad kõik ühest suust, et kõige suurem vajadus on stabiilsuse, kindluse järele.

Kui kriisist hakatakse tasapisi üle saama ja ninaots veab jälle ülespoole, siis maksurahu peab andma kindluse, et mingeid kapitaalseid muudatusi maksusüsteemis ei tule – ettevõtte ja eraisiku tulumaksusüsteem jääb selliseks, nagu on. Uusi makse ei tule. Maksumäärad hoitakse võimalikult madalad. Selline kindlus võimaldab ka ettevõtjal oma plaane rahulikumalt sättida.

Muide, hiljuti presenteeritud Praxise, Tartu Ülikooli ja GLIMSTEDTi uuringuski tuuakse välja, et ehkki väliseinvestorid peavad Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi väga atraktiivseks, on nende jaoks kõige suuremad investeeringuotsusteid puudutavad küsimärgid just seotud selle süsteemi jätkuva püsimisega. Kinnitust, et süsteem püsib, on vaja nii meie enda ettevõtjatele kui võimalikele välisinvestoritele.

2. Kui üldises maksukeskkonnas oodatakse stabiilsust, siis sama palju soovitakse tööjõumaksude vähendamist. Pakume muuhulgas välja sotsiaalmaksule lae kehtestamise. Mis on selle täpsem eesmärk?

1) Innustada suuremat lisandväärtust loovate töökohtade tekkimist – et ettevõtja ei jätaks enam liiga kõrgete sotsmaksu kulude tõttu korraliku palgaga ja suuremat lisandväärtust andvat töökohta Eestis loomata.
2) Tuua maksuoptimeerimised põranda alt välja – kõrgetest tööjõumaksudest pääsemiseks kasutatakse praegu erinevaid täiesti legaalseid skeeme. Sotsmaksu lagi tähendaks, et vajadus selliste skeemitamiste järgi väheneks.

Tööjõumaksude vähendamise puhul küsib alati mõni kõrgete-maksudega-ahistamise-toetaja, et “aga kuidas te kompenseerite puudujäägi, mis maksude vähendamise tõttu riigikassas tekib?”.

3. Töötuskindlustusmaksu määra ja tulumaksumäära vähendamine koos maksuvaba miinimumi tõstmisega. Eesmärk on lihtne – motiveerida töötamist ja palga teenimist, jätta nii ettevõtjale kui töötajale maksumäära vähendamise läbi kätte rohkem raha, mida suunata kas siis ettevõtte arendamisse või töötaja puhul juba sinna, kuhu inimene ise kõige mõistlikumaks peab.

4. Erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt. Ettevõtjad tunnistavad praegu ausalt, et sageli on ülikoolist tulnud uhke diplomiga tegelasel küll olemas põhjalikud teadmised teoorias, kuid oskused neid teadmisi ka reaalses elus rakendada, puuduvad.

Ega tänagi ole ettevõtjal otseseid takistusi endale vajaliku töötaja koolitamise eest tasumisel, ainult et lisaks tasemeõppe eest tasumisele tuleb maksta ka kopsakat erisoodustusmaksu.

Muudatuse eesmärk on tööga seotud tasemekoolituse vabastamine erisoodustusmaksust, et muuta ettevõtte jaoks lihtsamaks  vajalike oskustega töötajate koolitamine.

Kui üheks võtmeküsimuseks on, kuidas meie tööjõud ja siin toodetu ja loodu muutuks väärtuslikumaks, konkurentsivõimelisemaks, siis ettevõtjatele selliste töötajate koolitamise soodsamaks muutmine on üks viis suurema tootlikkusega töökohtade tekkimise toetamiseks.

Mis on ajaraam?

Me ütleme ausalt ja selgelt välja, et kõik need muudatused tuleb teha pärast seda, kui eelarve on püsivalt tasakaalu jõudnud. Vastupidise lubamine oleks kas vastutustundetu või lihtsalt inimeste lollitamine.

Kindlad on kaks asja – tööjõu maksud lähevad Reformierakonna plaanide kohaselt järgmise nelja aasta jooksul vähendamisele ja see vähendamine saab olema maksimaalses mahus, mis annab majandusele juurde ruumi hingamiseks ega sea ohtu riigirahanduse usaldusväärsust, eelarve tasakaalu.

Kas maksukoormuse vähendamine üldse aitab majandust elavdada?

Maailmas kõige hinnatum ekspertiis ses vallas tuleb OECDlt. Nende 2008. aasta analüüsis “Going for Growth” järeldatakse üheselt, et erinevate maksude erinev mõju majandusele on selgelt olemas.

Analüüsis tuuakse välja majandust pärssivate maksude n.ö. edetabel. Esimesel kohal, ehk kõige enam majandust pärssiv on ettevõtluse kasumi maksustamine. Teisena pärsib OECD analüüsi järelduste kohaselt majandust just tööjõu maksustamine, inimeste sissetuleku maksustamine.

Kuivõrd järjest targemaks muutuvas majanduses töötajate palgad, s.t. tööjõukulutused järjest kasvavad, on Reformierakonna suund tööjõumaksude vähendamisele selge soov toetada ettevõtete ja seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Vastupidisel käitumisel oleks aga majandust kägistav mõju.

Hiljuti Tartu Ülikoolil, Praxise ja GLIMSTEDTi poolt tehtud uuringus on analüüsitud ka Eestis tehtud ettevõtte tulumaksusüsteemi reformi mõju majandusarengule.

Lõppraportis tuuakse muuhulgas välja, et Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete võrdluses on ettevõtte tulumaksureformi järgses Eestis investeeringute kasv olnud 39%-punkti kõrgem, kui Lätis ja Leedus. Maksureformi ja reinvesteeritud kasumile maksuvabastuse kehtestamise järgselt on tööjõu tootlikkuse kasv olnud viie aasta jooksul Eestis 11%-punkti suurem kui Lätis ja Leedus, üheksa aasta jooksul on tootlikkuse kasv olnud samas suurusjärgus. Raporti tulemused näitavad, et Eesti 2000. aasta ettevõtete tulumaksureform suurendas nii kapitali mahtu majanduses, tarbimist kui ka SKP-d.

Muidugi ei ole maksukeskkond ühe riigi konkurentsivõime puhul ainus tähtis asi. Järgmise nelja aasta ühed tähtsamad otsused tuleb teha haridusvallas. Teadus- ja kultuuripoliitika, IT- ja energiapoliitika…kõigil neil on atraktiivse keskkonna kujunemisel väga tähtis roll.

Aga alahinnata ei tohi ometi ka maksupoliitilisi otsuseid. Sest uperpallid ses vallas võivad väga valusalt kätte maksta.

Tööd ja tegemised

20. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi » Keit Pentus

Keit Pentus: kultuuripealinn kutsugu Euroopa jalgpall Tallinna

18. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi » Keit Pentus

Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse arvamusel peaks 2011. aastal kultuuripealinna üritused tutvustama muuhulgas võimalust tuua Eestisse jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mängud.

„Soome ja Eesti samaaegne kultuuripealinna-aasta võiks kaasa aidata jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühise korraldamise plaanidele ja ka EMi Tallinnasse toomisele. Kahe riigi jalgpalliliitudele on see kindlasti hea võimalus, mida kasutada ja arvan, et juba lähiaegadel võiksid mõlema riigi esindajad kohtuda, et plaane konkretiseerida,“ ütles Riigikogu aseesimees.

Pentus juhtis tähelepanu, et Turu kui Tallinnaga samaaegse Euroopa kultuuripealinna üks esimesi sündmusi oli Euroopa jalgpalliliidu interaktiivne näitus, mida tuli avama UEFA president Michel Platini.

Võimalusele, et Eesti ja Soome võiksid koos jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldada, juhtis sellel nädalal tähelepanu ka Soome kultuuri- ja spordiminister Stefan Wallin.

Keit Pentus on varem avaldanud arvamust, et esimene realistlik võimalus ülelahenaabrite ühiskorraldatud finaalturniiriks oleks aastal 2024.