Arhiiv ‘Krista Kruuv blogi Reformierakond’ Teemas

Intervjuu ETV AK vene keelsele saatele

8. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Krista Kruuv
Kommentaar eraarstikeskuse osalemise kohta 17.jaanuaril 2006.a. planeeritaval tervishoiutöötajate streigil. Intervjuu on nähtav: http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=5001

Viruplatsi Arstikeskus ei osale planeeritaval tervishoiutöötajate streigil ja jätkab sel päeval oma patsientide teenindamist. Peamised põhjendused on toodud alljärgnevalt:

  • Arstikeskuse teenused jagunevad peamiselt kaheks suuremaks osaks: töötervishoid ja eriarstiabi. Töötervishoiu teenuse ostjad on ettevõtted ja eriarstiabi osas eraisikud, mitte Haigekassa. Seega ei ole meie arstikeskuse seisukohalt põhjendatud rahulolematus riigieelarve või Haigekassa poolse vähese finantseeringuga.
  • Eraartsikeskuse töötasud vastavad täna streikijate poolt nõutavale tasemele.
  • Eraartsikeskuse töötajate palkade tõstmine lahendatakse töötaja ja juhtkonna vahelistel läbirääkimistel ning arstikeskus saab suurendada palkasid siis, kui töötatakse efektiivsemalt ja ollakse edukad. 
  • Meie patsiendid peavad saama meilt abi, siis kui neil on selleks soov ja vajadus.

 

Intervjuu ETV AK vene keelsele saatele

8. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Krista Kruuv
Kommentaar eraarstikeskuse osalemise kohta 17.jaanuaril 2006.a. planeeritaval tervishoiutöötajate streigil. Intervjuu on nähtav: http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=5001

Viruplatsi Arstikeskus ei osale planeeritaval tervishoiutöötajate streigil ja jätkab sel päeval oma patsientide teenindamist. Peamised põhjendused on toodud alljärgnevalt:

  • Arstikeskuse teenused jagunevad peamiselt kaheks suuremaks osaks: töötervishoid ja eriarstiabi. Töötervishoiu teenuse ostjad on ettevõtted ja eriarstiabi osas eraisikud, mitte Haigekassa. Seega ei ole meie arstikeskuse seisukohalt põhjendatud rahulolematus riigieelarve või Haigekassa poolse vähese finantseeringuga.
  • Eraartsikeskuse töötasud vastavad täna streikijate poolt nõutavale tasemele.
  • Eraartsikeskuse töötajate palkade tõstmine lahendatakse töötaja ja juhtkonna vahelistel läbirääkimistel ning arstikeskus saab suurendada palkasid siis, kui töötatakse efektiivsemalt ja ollakse edukad. 
  • Meie patsiendid peavad saama meilt abi, siis kui neil on selleks soov ja vajadus.

 

Terviseaudit – trendikas ja vajalik

30. aprill 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Krista Kruuv
Terviseaudit ei ole tervishoius ega ka laiemalt inimeste hulgas just kaua aega kasutuses olnud mõiste. Kui mõelda kompleksse tervisekontrolli - ühe terviseauditi peamise komponendi, minevikule, siis meenuvad esmalt sportlaste terviseuuringud, mida viidi ja viiakse tänagi läbi teatud perioodilisusega ja mis pidid toetama nii igapäevast treeningprotsessi kui aitama saavutada tippvormi olulisteks võistlusteks.
Terviseaudit ei ole tervishoius ega ka laiemalt inimeste hulgas just kaua aega kasutuses olnud mõiste. Kui mõelda kompleksse tervisekontrolli - ühe terviseauditi peamise komponendi, minevikule, siis meenuvad esmalt sportlaste terviseuuringud, mida viidi ja viiakse tänagi läbi teatud perioodilisusega  ja mis pidid toetama nii igapäevast treeningprotsessi kui aitama saavutada tippvormi olulisteks võistlusteks. Tänaseks on  kompleksne terviseuuringute läbiviimine saanud kättesaadavaks paljudele inimestele. Meie kogemusel võib väita, et see on muutumas osadele inimestele tavapäraseks iga-aastaseks ettevõtmiseks, mis ongi üldjuhul piisav sagedus põhjalikumaks läbivaatuseks.

Kindlasti liigub siin mitmete inimeste mõte tervisekontrollile, mille läbiviimise võimaluse on neile pakkunud tööandja ja  mida lisaks hoolivusele oma töötajate suhtes nõuab ettevõtetelt teatud tingimustel ka seadus. Terviseaudit erineb siin just selle poolest, et uuritakse mitte ainult töötingimustest tulenevaid terviseriske vaid kogu tervikut, arvestades muu hulgas nii inimese tööst kui elustiilist tulenevaid mõjureid.

Kellele soovitada terviseauditit?

Kuna terviseauditi peaeesmärk on tervseprobleemide ennetamine ja paljude haiguste puhul võib välja tuua muu hulgas ealise faktori, siis võiks üks lähtealus olla inimese vanus. Samas on inimesed väga erinevate eluviisidega, veedavad oma aega erinevates keskkondades, seda nii töötades kui vaba aega veetes ja omavad erinevaid geneetilisi haiguste eelsoodumusi. See kõik etendab aga olulist rolli tervisliku seisundi kujunemisel. Seega ühtset standardit siin tuua ei ole päris õige ega võimalik. Siiski võiks kindlasti terviseauditit soovitada pingelist tööd tegevatele inimestele, kelle hulka kuulub tänapäeval ju enamik tööealisest aktiivsest elanikkonnast, ja neile, kes tegelevad või plaanivad hakata tegelema tõsisemalt harrastusspordiga. Rääkimata inimestest, kes suitsetavad ning kellel perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi või vähktõbe. Kui sellele veel lisada välismaale pikemale reisile, tööle ja õppima minejad ning pangalaenuga koormatud, siis jõuamegi tulemusele, et terviseauditit võib soovitada valdavale enamusele täisealistest inimestest.

Mida terviseauditi raames uuritakse?

Välja on töötatud mitmed terviseauditi programmid, mille peamine erinevus seisneb uuringute ja eriarstide konsultatsioonide mahus ning sellest tulenevas ajakulus. Meie arstikeskuses on hetkel sagedamini soovitud tervisekontroll, mis algab vereanalüüsi teostamisega. Kaasaegne laborimeditsiin võimaldab vereanalüüsi abil avastada mitmete elundite talitlusprobleeme ja haigusi ning nende riskile (sh vähktõbi) viitavaid markereid.  Kui auditeeritav pole lähiajal läbinud kopsude uuringut aga erinevate inimestega suhtlemist ja reisimist on palju olnud ja kui tegemist on suitsetajaga, siis soovitatakse kindlasti kopsude röntgenuuringut. Kopsude funktsioonivõimet testitakse spiromeetriauuringuga ja kõrvakuulmist audiomeetria uuringul.  Lisaks tavalisele silmade kontrollile, pakume ka silmapõhja verevarustuse uuringut OCT , mis näitab häireid staadiumis, kus inimesel kaebused võivad veel puududa. Esimese auditipäeva lõpetab koormustestiga südameuuring kogemustega kardioloogi käe all. Teine terviseauditi päev algab tavaliselt radioloogi või sisehaiguste arsti vastuvõtuga, mille raames viiakse läbi kõhuõõneorganite ultraheliuuring, mille järgselt arutatakse seniseid terviseprobleeme, pärilikkusega kaasneda võivaid ohtusid ja vajadusel lepitakse kokku veel mõne eriarsti konsultatsioonid. Teiste spetsialistide hulgas on kaasatud töötervishoiuarst. Vajadusel on terviseauditis naistel günekoloogi – ja meestel uroloogi vastuvõtt koos uuringutega. Kõik uuringud ja konsultatasioonid, mõne harva erandiga, viiakse läbi meie majas.

Missugust uuringutepaketti valida?

Meie arstikeskuses on terviseauditi uuringutepaketid kokku pandud arvestades Eestis enamlevinud terviseprobleeme. Inimese soovist, vajadustest ja rahalistest võimalustest ning arsti soovitustest lähtuvalt saab uuringute mahtu muuta. Peame enda ülesandeks ka põhjalikku pakettide tutvustust, mis võimaldab teha kliendil kõige otstarbekama valiku. Kuigi sagedamini tellib ja tasub terviseauditi eest  auditeeritava tööandja, on võimalik seda ka jagada nii, et osa uuringutest tasub inimene ise. Mõnikord soovivad enda tervist kontrollida eraisikud, kes selle eest ka ise täismahus maksavad. Hind kujuneb vastavalt kliendi valikutele.
 
Tulevikus võiks terviseaudit kuuluda iga edumeelse firma võtmeisikute motivatsioonipaketti. Teadlikumad firmad on sellise suhtumise juba omaks võtnud. Kuid miks mitte kinkida terviseauditi pakett oma lähedasele või lülitada see enda isiklikku eluprogrammi.

Eesti Ekspress, Tervis

Terviseaudit – trendikas ja vajalik

30. aprill 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Krista Kruuv
Terviseaudit ei ole tervishoius ega ka laiemalt inimeste hulgas just kaua aega kasutuses olnud mõiste. Kui mõelda kompleksse tervisekontrolli - ühe terviseauditi peamise komponendi, minevikule, siis meenuvad esmalt sportlaste terviseuuringud, mida viidi ja viiakse tänagi läbi teatud perioodilisusega ja mis pidid toetama nii igapäevast treeningprotsessi kui aitama saavutada tippvormi olulisteks võistlusteks.
Terviseaudit ei ole tervishoius ega ka laiemalt inimeste hulgas just kaua aega kasutuses olnud mõiste. Kui mõelda kompleksse tervisekontrolli - ühe terviseauditi peamise komponendi, minevikule, siis meenuvad esmalt sportlaste terviseuuringud, mida viidi ja viiakse tänagi läbi teatud perioodilisusega  ja mis pidid toetama nii igapäevast treeningprotsessi kui aitama saavutada tippvormi olulisteks võistlusteks. Tänaseks on  kompleksne terviseuuringute läbiviimine saanud kättesaadavaks paljudele inimestele. Meie kogemusel võib väita, et see on muutumas osadele inimestele tavapäraseks iga-aastaseks ettevõtmiseks, mis ongi üldjuhul piisav sagedus põhjalikumaks läbivaatuseks.

Kindlasti liigub siin mitmete inimeste mõte tervisekontrollile, mille läbiviimise võimaluse on neile pakkunud tööandja ja  mida lisaks hoolivusele oma töötajate suhtes nõuab ettevõtetelt teatud tingimustel ka seadus. Terviseaudit erineb siin just selle poolest, et uuritakse mitte ainult töötingimustest tulenevaid terviseriske vaid kogu tervikut, arvestades muu hulgas nii inimese tööst kui elustiilist tulenevaid mõjureid.

Kellele soovitada terviseauditit?

Kuna terviseauditi peaeesmärk on tervseprobleemide ennetamine ja paljude haiguste puhul võib välja tuua muu hulgas ealise faktori, siis võiks üks lähtealus olla inimese vanus. Samas on inimesed väga erinevate eluviisidega, veedavad oma aega erinevates keskkondades, seda nii töötades kui vaba aega veetes ja omavad erinevaid geneetilisi haiguste eelsoodumusi. See kõik etendab aga olulist rolli tervisliku seisundi kujunemisel. Seega ühtset standardit siin tuua ei ole päris õige ega võimalik. Siiski võiks kindlasti terviseauditit soovitada pingelist tööd tegevatele inimestele, kelle hulka kuulub tänapäeval ju enamik tööealisest aktiivsest elanikkonnast, ja neile, kes tegelevad või plaanivad hakata tegelema tõsisemalt harrastusspordiga. Rääkimata inimestest, kes suitsetavad ning kellel perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi või vähktõbe. Kui sellele veel lisada välismaale pikemale reisile, tööle ja õppima minejad ning pangalaenuga koormatud, siis jõuamegi tulemusele, et terviseauditit võib soovitada valdavale enamusele täisealistest inimestest.

Mida terviseauditi raames uuritakse?

Välja on töötatud mitmed terviseauditi programmid, mille peamine erinevus seisneb uuringute ja eriarstide konsultatsioonide mahus ning sellest tulenevas ajakulus. Meie arstikeskuses on hetkel sagedamini soovitud tervisekontroll, mis algab vereanalüüsi teostamisega. Kaasaegne laborimeditsiin võimaldab vereanalüüsi abil avastada mitmete elundite talitlusprobleeme ja haigusi ning nende riskile (sh vähktõbi) viitavaid markereid.  Kui auditeeritav pole lähiajal läbinud kopsude uuringut aga erinevate inimestega suhtlemist ja reisimist on palju olnud ja kui tegemist on suitsetajaga, siis soovitatakse kindlasti kopsude röntgenuuringut. Kopsude funktsioonivõimet testitakse spiromeetriauuringuga ja kõrvakuulmist audiomeetria uuringul.  Lisaks tavalisele silmade kontrollile, pakume ka silmapõhja verevarustuse uuringut OCT , mis näitab häireid staadiumis, kus inimesel kaebused võivad veel puududa. Esimese auditipäeva lõpetab koormustestiga südameuuring kogemustega kardioloogi käe all. Teine terviseauditi päev algab tavaliselt radioloogi või sisehaiguste arsti vastuvõtuga, mille raames viiakse läbi kõhuõõneorganite ultraheliuuring, mille järgselt arutatakse seniseid terviseprobleeme, pärilikkusega kaasneda võivaid ohtusid ja vajadusel lepitakse kokku veel mõne eriarsti konsultatsioonid. Teiste spetsialistide hulgas on kaasatud töötervishoiuarst. Vajadusel on terviseauditis naistel günekoloogi – ja meestel uroloogi vastuvõtt koos uuringutega. Kõik uuringud ja konsultatasioonid, mõne harva erandiga, viiakse läbi meie majas.

Missugust uuringutepaketti valida?

Meie arstikeskuses on terviseauditi uuringutepaketid kokku pandud arvestades Eestis enamlevinud terviseprobleeme. Inimese soovist, vajadustest ja rahalistest võimalustest ning arsti soovitustest lähtuvalt saab uuringute mahtu muuta. Peame enda ülesandeks ka põhjalikku pakettide tutvustust, mis võimaldab teha kliendil kõige otstarbekama valiku. Kuigi sagedamini tellib ja tasub terviseauditi eest  auditeeritava tööandja, on võimalik seda ka jagada nii, et osa uuringutest tasub inimene ise. Mõnikord soovivad enda tervist kontrollida eraisikud, kes selle eest ka ise täismahus maksavad. Hind kujuneb vastavalt kliendi valikutele.
 
Tulevikus võiks terviseaudit kuuluda iga edumeelse firma võtmeisikute motivatsioonipaketti. Teadlikumad firmad on sellise suhtumise juba omaks võtnud. Kuid miks mitte kinkida terviseauditi pakett oma lähedasele või lülitada see enda isiklikku eluprogrammi.

Eesti Ekspress, Tervis

Riik peab päästma geenivaramu

14. jaanuar 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Krista Kruuv
Krista Kruuvi arvates on geenivaramu arendamine pääs teadmistepõhise majanduse juurde, kuid ilma riigipoolse abita kaotame siiani kogutud kõrgetasemelise andmebaasi.
Möödunud aasta viimastel nädalatel jõudis avalikkuse ette teade SA Eesti Geenivaramu ja AS EGeen vahel siiani praktiliselt kogu geenivaramu loomist ja andmete kasutamist reguleeriva lepingu lõpetamisest. Kuigi see oleks pidanud toimuma juba aasta tagasi, jõuti siiski lõpuks sammuni, mis võib kokkuvõttes osutuda kasulikuks mõlemale poolele.

Ühelt poolt on senised investorid vabanenud kohustusest rahastada rahvastikku hõlmava andmekogu loomist, milleks neil ei olnud enam soovi ega jaksu. Teiselt poolt on geenivaramu saanud võimaluse teha senisest suuremat koostööd nii teadusuuringute kui rahastamise osas mitmete partneritega, kellel tolle lepingu tingimuste tõttu puudus selleks majanduslik huvi.

Lepingu lõppemine on andnud Eesti inimeste andmeid koondavale geenivaramule võimaluse arvestada oma otsustes senisest rohkem Eesti riigi huve, mille piiratust peeti projekti käivitamise eel üheks suuremaks välismaiste erainvesteeringutega kaasnevaks puuduseks.

Lepingu lõppemine on aga toonud kaasa ka küsimuse, kust leida raha projekti edasiseks tööks ja kas geenivaramu arendamine on üldse edukas ja meile jõukohane. Alljärgnev võiks suunata vastuste otsimisele.

Tuleviku ala

Teadusajakirjas Science nimetati lõppenud aasta teaduse tippsündmuseks vee jälgede leidmine Marsilt.

Tolle teadusedetabeli eesotsas võis näha ka mitmeid geneetikaga seotud saavutusi, mis Eesti kontekstis kõlavad ehk isegi aktuaalsemana. Samas artiklis ennustatakse tulevikuprognoose tehes ligi kolmandiku osas avastusi ja arenguid, mis seotud just sama valdkonnaga. Üheks ootuseks on inimese geneetilise varieeruvuse ja haiguste seoste täpsustumine, mis on oluliseks verstapostiks biomeditsiini arengus.

Rahvusvahelise HapMap-projektiga, mille läbimurret oodatakse, teeb koostööd ka Eesti Geenivaramu. Siinkohal oleks sobiv märkida, et nii geenivaramu koeproove kui nende kogumist on peetud piisavalt kvaliteetseks, et lülitada need sellisesse kõrgetasemelisse uuringusse.

Teadusuuringuteks sobiva rahvastikupõhise andmekogu loomine ei ole lihtne ettevõtmine. Pidevas rahvusvahelises arutelus olevad küsimused on seotud nii kogutavate andmete sisu kui mahuga. Erinevate uurimisprojektide läbiviimiseks on vaja erineval hulgal uuringumaterjali. Juba on algatatud teadusprojektid geenivaramusse kogutud 10 000 geenidoonori andmete baasil.

Samas on avaldatud arvamust, et enamiku nn tavaliste haiguste ja geenide vaheliste seoste uurimiseks on vaja nii mahukat andmebaasi, et selleks tuleb projektidesse hõlmata rohkem kui paari riigi loodavad andmevaramud. See on ka üks põhjus, miks mitmed riigid teevad koostööd ühtsete põhimõtete kujundamiseks, seda mitte ainult kogutavate andmete osas, vaid ka eetika- ja õigusküsimustes, koeproovide töötlemise ja säilitamise metoodika, turvalisuse, teadusuuringute planeerimise jms osas.

Senises koostöös ja seisukohtade kujundamises on Eesti Geenivaramul olnud rahvusvahelise konsortsiumi Public Population Project in Genomics liikmena oluline roll. Arvestades meie praktilist kogemust, piirangute kadumist seoses lepingu lõpetamisega ja ELi liikmesriigi staatust, on meil eeldused oma välja kujunenud positsioon säilitamiseks. Seda muidugi juhul, kui säilitame geenivaramu.

Rahastamise erandid

Nagu teada, pole Eesti ainus riik, mis sellise varamu loomist on alustanud. 2001. aastal, kui sihtasutus Eesti Geenivaramu asutati, oli samalaadse projekti kogemus vaid Islandil. Praeguseks on käivitumas biopankade loomine Inglismaal, Kanadas, Austraalias ja Hispaanias. Jaapanis aga, kuigi seal alustati meist hiljem, on nüüdseks kogutud juba 40 000 inimese andmed.

Kas siin ei peitu mitte osaliselt vastus küsimusele geenivaramulaadsete andmepankade arendamise mõttekusest ja perspektiivist? Ent kõik eeltoodud projektid viiakse ellu avaliku sektori rahalisel toel. Erandiks on vaid Islandi projekt, millel on selgelt ärilised eesmärgid.

Lisaks Islandile on rahastamise osas olnud erandite hulgas ka Eesti Geenivaramu. Kuigi asutatud vabariigi valitsuse poolt, on selle arendamisse tänaseks investeeritud 67 mln krooni eraraha, väikeses mahus ka eraisikute poolt. See on oluline summa, eriti kui võrrelda riigi rahalise panusega, mis senini piirdub vaid spetsiaalse seaduse väljatöötamise kulude, 1 miljoni krooni suuruse käivitamistoetuse ja 4 miljoni kroonise laenuga.

Hea vundament

Kokku ligi 75 miljoni krooni abil on ehitatud vundament, mille edasine arendamine lubaks Eesti Geenivaramul olla üheks osalejaks 2007. aastal käivituvas innovaatilises koostööprogrammis European Research Area, mis võiks olla ka üheks rahastamisallikaks tulevikus.

See tähendab, et paar aastat on vaja vastu pidada. Geenivaramut on vaja edasi arendada, sest tõenäosus säilitada eurorahadele kandideerimise võime ja suutlikkus nende kasutamiseks kahaneks geenivaramu konserveerimisel imeväikeseks.

See aga omakorda tähendaks, et oleme rentslisse visanud kümneid miljoneid kroone, mis võinuks olla seemneks järgneva 20–30 aasta jooksul kasutatava varasalve loomisel. Samuti oleme kaotanud projekti senise hea maine.

Eurolaegaste avanemiseni on võimalik otsida lisaraha ka teistest rahvusvahelistest avalikest allikatest, kuid oma riigi panuseta see ei õnnestu.

Küll oleks kahju, kui tõdeksime kümne aasta pärast, et lühinägelikkusest ja soovimatusest otsida konstruktiivseid lahendusi loobusime ideest, mille mitmed teised riigid on vaatamata raskustele suutnud ellu viia ja rakendada oma konkurentsivõime suurendamiseks.

Maratoni esimestel kilomeetritel tekkivate raskuste tõttu rajalt kõrvale astudes võimegi vaid jääda unistama teadmistepõhisest Eesti majandusest. Sellest majandusest, mille suunas kiikab kogu maailm, sh Euroopa Liit, ja mida ka Eesti Valitsus on korduvalt prioriteetseks suunaks tituleerinud.

Geenivaramu rahastamise ajalugu

2001

Märts: valitsus asutab SA Eesti Geenivaramu ja eral- dab käivitamiseks miljon krooni.

Aprill: SA Eesti Geenivaramu nõukogu asutab rahastajate leidmiseks ASi EGeen.

August: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus laenab SA Eesti Geenivaramule 4 miljonit krooni.

Detsember: SA Eesti Geenivaramu sõlmib rahastamiseks lepingud AS EGeeni ja investoreid koondava EGeen International Corporationiga.

2002

Aprill: avalikustatakse SA Eesti Geenivaramusse ligi 2 miljonit dollarit investeerinud fondide ja eraisikute nimed, kelle seas on ka tuntud eestlasi.

November: USA investorid lisavad geenivaramusse veel 2,25 miljonit dollarit.

Kokku on välisinvestorid paigutanud Eesti Geenivaramusse 68 miljonit krooni.

2004

Jaanuar: EGeeni Ameerika investorid lõpetavad erimeelsuste tõttu Eesti Geenivaramu rahastamise. Riik eraldab geenivaramule 4 miljonit krooni uute investorite leidmiseni.

September: AS EGeen peatab SA Eesti Geenivaramule maksete tegemise, viidates andmebaasi ebapiisavale kvaliteedile.

Detsember: Eesti Geenivaramu ja EGeen lõpetavad koostöö ja geenivaramu avaldab lootust saada tegutsemiseks raha riigilt. Rahandusminister teatab, et valitsus ei kavatse geenivaramu tööd rahastada.

----------------------------------------------------

Arvamus

Taavi Veskimägi , rahandusminister:

Geenivaramu projekt, mis sündis teadmises, et ta on erakapitali toel jätkusuutlik, on Eestile kindlasti olulise tähendusega.

Praegu on geenivaramul olemas raha, et tagada projekti käigus kogutud delikaatse info vastutustundlik ja nõuetekohane hoidmine. Meil ei ole 2005. aasta eelarvesse selliseid vahendeid planeeritud. Nii suurte ja pikaajaliste kohustuste võtmine ei saa käia nii, et «plaan ei tulnud välja, nüüd jätkame maksumaksja raha eest». Uus juhtkond peab panustama nüüd sellesse, et töötada võimalikult kiiresti välja turusuutlik arenguplaan ning leida sellele raha. Loomulikult on riik valmis kaaluma mõistlikel tingimustel kaasrahastamist.

Marko Pomerants , sotsiaalminister:

Geenivaramu on kui raamatukogu, mille vormiks on tilk verd ja andmestik selle vere andja kohta. Meil on küla- ja maakonnaraamatukogud. Ja ka Tartu Ülikooli raamatukogu. Lugejate ring on loomulikult nendes erinev nii arvult kui ka selle seltskonna poolest, kes lugejakaarti omada tahaks. Geenivaramu peab saama tasemelt vähemalt Tartu Ülikooli raamatukoguks. See tähendab palju rohkem säilikuid. Kvaliteedi pärast ma ei muretseks. Eesti teadlaskond peab geenivaramut aktsepteerima kui teaduse tugi- või infrastruktuuri, mis neile vajalik. Siis nad leivad ka lahenduse raha osas.

Postimees