Arhiiv ‘Lauri Luik blogi Reformierakond’ Teemas

Uus eelarve annab kindlustunde ja tagab stabiilsuse

8. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Kommenteerides täna Riigikogus 2011. aasta riigieelarvet, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et tegemist on stabiilust ja kindlust andva eelarvega.
Rõivase sõnul kasvas tuleva aasta eelarve maht kõikide muudatustega kokku ligi 150 miljoni krooni võrra. ''Muuhulgas suurendatakse ERSO tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra, samuti Rahvusooper Estonia eelarvet seitsme miljoni krooni ja Teater Vanemuine tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra. Kui ERSO puhul on tegemist endise juhi tekitatud eelarveaugu lappimisega, siis nii Estonia kui Vanemuine saavad lisavahendeid programmi rikastamiseks," ütles Rõivas.

Oluliseks peab Taavi Rõivas ka seda, et Riigikogul õnnestus tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini kuus, mille tulemusel paraneb oluliselt majanduslikesse raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek. ''Samuti eraldatakse 28,3 miljonit krooni saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele praamivedudel hinnasoodustuse rakendamiseks,'' ütles Rõivas.

Rõivas rõhutas, et järgmiseks aastaks investeeringuteks kavandatud 16 miljardit krooni on kõigi aegade suurim investeeringute hulk, mis tehtud Eesti elu edendamiseks.

''Ka järgmise aasta investeeringute prioriteediks saavad olema hariduse ja kultuuri valdkonnad, aga ka majanduskeskkond ja taristu laiemalt,'' lisas Rõivas. "Ainuüksi kohalike omavalitsuste objektidesse investeeritakse mitu korda rohkem, kui omavalitsuste tulubaas kriisi ajal langes ning ka valdav osa riigi taristu-investeeringutest läheb kohaliku elu edendamiseks."

Rõivase sõnul toetati ka mitut opositsioonierakondade pakutud parandusettepanekut, tagasi lükati puuduliku katteallikaga või maksukoormust oluliselt suurendavad ettepanekud.

''Eelarve teise lugemise käigus oli väga paljude opositsiooni muudatusettepanekute katteallikaks kaitsekulud, mida sooviti vähendada kolmandikuni praegusest tasemest. See aga tähendanuks loobumist riigi julgeoleku täielikku halvamist ning on selge, et tegu ei olnud tõsiseltvõetava ettepanekuga,'' lisas Rõivas.

’’Reformierakonna fraktsiooni nimel tänan kõiki eelarve koostajaid, Vabariigi valitsust ja ministeeriume pühendumuse ja koostöövalmiduse eest. Usun, et see eelarve vastab igati Eesti võimalustele ning vajadustele," lausus Rõivas.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Uus eelarve annab kindlustunde ja tagab stabiilsuse

8. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Kommenteerides täna Riigikogus 2011. aasta riigieelarvet, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et tegemist on stabiilust ja kindlust andva eelarvega.
Rõivase sõnul kasvas tuleva aasta eelarve maht kõikide muudatustega kokku ligi 150 miljoni krooni võrra. ''Muuhulgas suurendatakse ERSO tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra, samuti Rahvusooper Estonia eelarvet seitsme miljoni krooni ja Teater Vanemuine tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra. Kui ERSO puhul on tegemist endise juhi tekitatud eelarveaugu lappimisega, siis nii Estonia kui Vanemuine saavad lisavahendeid programmi rikastamiseks," ütles Rõivas.

Oluliseks peab Taavi Rõivas ka seda, et Riigikogul õnnestus tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini kuus, mille tulemusel paraneb oluliselt majanduslikesse raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek. ''Samuti eraldatakse 28,3 miljonit krooni saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele praamivedudel hinnasoodustuse rakendamiseks,'' ütles Rõivas.

Rõivas rõhutas, et järgmiseks aastaks investeeringuteks kavandatud 16 miljardit krooni on kõigi aegade suurim investeeringute hulk, mis tehtud Eesti elu edendamiseks.

''Ka järgmise aasta investeeringute prioriteediks saavad olema hariduse ja kultuuri valdkonnad, aga ka majanduskeskkond ja taristu laiemalt,'' lisas Rõivas. "Ainuüksi kohalike omavalitsuste objektidesse investeeritakse mitu korda rohkem, kui omavalitsuste tulubaas kriisi ajal langes ning ka valdav osa riigi taristu-investeeringutest läheb kohaliku elu edendamiseks."

Rõivase sõnul toetati ka mitut opositsioonierakondade pakutud parandusettepanekut, tagasi lükati puuduliku katteallikaga või maksukoormust oluliselt suurendavad ettepanekud.

''Eelarve teise lugemise käigus oli väga paljude opositsiooni muudatusettepanekute katteallikaks kaitsekulud, mida sooviti vähendada kolmandikuni praegusest tasemest. See aga tähendanuks loobumist riigi julgeoleku täielikku halvamist ning on selge, et tegu ei olnud tõsiseltvõetava ettepanekuga,'' lisas Rõivas.

’’Reformierakonna fraktsiooni nimel tänan kõiki eelarve koostajaid, Vabariigi valitsust ja ministeeriume pühendumuse ja koostöövalmiduse eest. Usun, et see eelarve vastab igati Eesti võimalustele ning vajadustele," lausus Rõivas.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Täiendavad investeeringud Läänemaale

2. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil anda keskkonnaministrile volitused järjekordse saastekvootide müügitehingu jaoks. Läänemaa saab sellest voorust investeeringud viiele objektile:

1. Haapsalu linn- Haapsalu sotsiaalmaja
2. Lihula vald- Tuudi algkool
3. Noarootsi vald- Noarootsi lasteaed
4. Oru vald- Oru Hooldekodu
5. Ridala vald- Ridala lasteaed-põhikool


Kokku renoveeritakse sellest voorust 66 kinnisvaraobjekti, millest 35 on haridus-, 13 kultuuri- ning 18 sotsiaal- (sh. sotsiaalhoolekande) objektid.

Lisaks oleme CO2 müügituludest (eelmisest voorust) investeerimas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoonesse, Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimlasse ja ka  Paliveres asuvasse Vidruka kooli. Raha saavad ka Noarootsi riigigümnaasium ning Pääesteameti Risti ja Lihula depood.


Oma kooli- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi ees. Foto: erakogu

Täiendavad investeeringud Läänemaale

2. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil anda keskkonnaministrile volitused järjekordse saastekvootide müügitehingu jaoks. Läänemaa saab sellest voorust investeeringud viiele objektile:

1. Haapsalu linn- Haapsalu sotsiaalmaja
2. Lihula vald- Tuudi algkool
3. Noarootsi vald- Noarootsi lasteaed
4. Oru vald- Oru Hooldekodu
5. Ridala vald- Ridala lasteaed-põhikool


Kokku renoveeritakse sellest voorust 66 kinnisvaraobjekti, millest 35 on haridus-, 13 kultuuri- ning 18 sotsiaal- (sh. sotsiaalhoolekande) objektid.

Lisaks oleme CO2 müügituludest (eelmisest voorust) investeerimas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoonesse, Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimlasse ja ka  Paliveres asuvasse Vidruka kooli. Raha saavad ka Noarootsi riigigümnaasium ning Pääesteameti Risti ja Lihula depood.


Oma kooli- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi ees. Foto: erakogu

Tere tulemast Reformierakonda!

30. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 21.oktoober- 30.november
Selleks, et saaksime Läänemaa inimeste huvide eest ka edaspidi hästi seista, oleme seadnud eesmärgiks võita riigikogu valimised Läänemaal. Meil on Läänemaa  ja kogu Eesti arendamiseks selge plaan erakonna programmi näol, mis on osaliselt juba ka avalikustatud. Ootame kõiki tublisid inimesi Reformierakonnaga liituma, et saaksime üheskoos teha Eesti veelgi paremaks. Nii näiteks liitus meiega Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Samuti on meie ridadesse hiljuti lisandunud spordilegend Jüri Jaanson, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, motokrossisõitja Juss Laansoo, tantsutreener Martin Parmas, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik, õigusteadlane Rait Maruste, IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ja konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas.

21. oktoobril kogunesime kultuurikomisjoniga, et arutada kõrghariduse strateegiat. Lisaks parlamendisaadikutele olid kohal nii üliõliõpilased, rektorid kui ka ministeeriumi inimesed.

Tagasi kooli projekti raames külastasin 22. oktoobril Lihula gümnaasiumit, kus arutlesime noortega riigieelarve ning euro tuleku üle. Lihulas on tublid noored, peab tõdema.

23. oktoobril osalesin Kristel Kotta Valge Daami filmi "Nimepidi ei kutsuta" esilinastusel Haapsalus. Kristel on ära teinud suure ja suurepärase töö ning talletanud killukese meie linna legendist ajalukku. Kiitus. PS! vahva ja professionaalse filmidebüüdi tegi ka mu isa.

27. oktoobril toimus järjekordne sporditöörühma koosolek kultuuriministeeriumis, kus lihvisime Eesti Spordi Kongressil kinnitamisele minevaid dokumente, sh spordi riiklike arengusuundi.

Mind huvitas Postimehes kirjutatud artikkel riigiametnike palkadest ning seetõttu otsustasin seda infotunnis peaminister Ansipilt ka küsida, et teisedki tõde kuulda saaksid. "Möödunud nädalal kirjutas ajaleht Postimees loo, kus väidetakse, et palgakärped on ministeeriumides, sealhulgas peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas Riigikantseleis, pooltel juhtudel butafooria ning silmamoondus. Milles see silmamoondus ja butafooria teie arvates seisneb?" küsisin.

Andrus vastas: "Aitäh! ... Riigikantseleis on tõepoolest palka vähendatud väga arvestatavas ulatuses ehk 10 miljonit krooni aastas. Kui 2008. aastal oli töötasufond 56,5 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli töötasufond 46,2 miljonit krooni ja 2010. aastal on töötasufond 36,9 miljonit krooni. Mitte mingil juhul ei ole siin tegemist raamatupidamisliku silmamoondusega, mitte mingil juhul ei ole siin tegemist butafooriaga. See on ehe kokkuhoitud raha, mida maksumaksjad ei pea maksma Riigikantselei ametnikele, sest ametnike palka on vähendatud, aga suuremal määral tuleb palgafondi kokkuhoid sellest, et töötajaid on koondatud.
... Kuid Riigikantselei puhul, kui võtta arvesse kõik lisatasud, on igal aastal ka järelejäänutel keskmine palk kahanenud."

28. oktoobril külastasin Kullamaa volikogu RE fraktsiooni koosolekut, kus osales esmakordselt ka äsja Reformierakonnaga liitunud volikogu liige Kristel Jammer. Sellega on Reformierakonnal Kullamaa 11-liikmelises volikogus 5 kohta. Muideks, 5 häälega saab panna nt veto olukorrale, kus vald peab taas sisse ostma suhteliselt krõbeda hinnaga teenuseid, mida pakub volikogu esimehe firma. Hea, et kohapeal leidub tublisid inimesi, kes seisavad vallakodanikele soodsamate tingimuste loomise eest.

Järgmisel päeval külastasin Haapsalu Toomkirikut, kus tähistasime Lia Salumäe tähtsat sünnipäeva ilusa kontserdiga.

30. oktoobril ja 6. novembril osalesin selle hooaja viimastel rahvajooksudel, vastavalt siis Nõmme-Harku ja Valga mardijooksul. Nii kummaline kui see ka pole, tulin mõlemal jooksul neljandaks. Loe lisaks siit!

2. novembril arutasime programmitöörühmaga erakonna kultuuri- ja spordipoliitika programmilisi seisukohti. Nendest saab peagi lähemalt lugeda minu blogist.

4. novembril kirjutasin Lääne Elus tuleva aasta riigieelarvest, mis toob suured investeeringud ka Läänemaale. Üheks näiteks on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimine. Loe siit!

Samal päeval osalesin RE fraktsiooni visiidil Ida-Virumaal. Kohtusin Jõhvi gümnaasiumi noortega, kohaliku ajalehe Põhjarannik toimetusega, Kohtla-Järve toredate pensionäridega ning Eesti Põlevkivi juhtidega. Hiljem võtsime päeva kokku Jõhvi kontserdimajas, kuhu oli kogunenud Ida-Viru MKO laiendatud juhatus. Oli produktiivne ja töökas päev.

11. novembril osalesin aasta tähtsamal spordiüritusel- Eesti spordi kongressil. Kuulasime vabariigi presidendi, kultuuriministri, EOK presidendi ning töörühmade juhtide ettekandeid ja kõnesid. Samuti tutvustati Eesti spordi riiklikke arengusuundi, mida töörühmas välja töötasime.

12. novembril kutsusin kokku RE Läänemaa organisatsiooni üldkoosoleku, millest võttis osa ca 60 reformierakondlast. Rahandus- ja majanduspoliitikast andis ülevaate minister Jürgen Ligi. Haapsalu asju tutvustas Urmas Sukles. Kampaaniast rääkis Kalev Lillo ning maakonnaorganisatsiooni tegemistest ja plaanidest andsin maakonnajuhina ülevaate mina.
Loe lisaks siit!

17. novembril alustasime 2011. aasta riigieelarve teise lugemisega ning jõudsime lõpule alles teisipäeval, 23. novembril :) Tänusõnad tuleb edastada keskerakonnale! 8. detsembril on kolmas lugemine. Loe siit!

HWG playback show on juba traditsiooniks saanud vahva noorteüritus minu endises koolis. Selgi aastal osalesin seal žüriiliikmena. Väga vinge.

22. novembril käis Pelgulinna gümnaasium riigikogus. Rääkisin noortele meie tööst ja tegemistest.

Neljapäeval, 25. novembril liitus Reformierakonnaga Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Ootan Reformierakonnaga liituma kõiki asjalikke ja tublisid inimesi, kes hoolivad Eestist ja soovivad kaasa rääkida oma kodukoha arengus. Aivar Kroon on üks nendest inimestest. Noarootsi vallavanemana on ta näidanud, et soovib kodukoha ja siin elavate inimeste heaks tööd teha.

Aivar ise sõnas nii: "Ettevõtjana pidin paar aastat tagasi tegema mitmeid raskeid ja tol hetkel kahjulikke otsuseid. Täna tollele ajale tagasi vaadates olid need otsused ainuõiged ning tagasid ettevõtete eluvõime. Suuresti tänu Reformierekonna poolsele käitumisele valitsuse koalitsioonis on Eesti suutnud hakkama saada majanduslangusega ning  on algamas uus tõusuperiood. Tehtud otsused olid samuti rasked, aga tagasi vaadates ainuõiged. Hetkeolukorda arvestava tulevikku suunatud tegevusega ongi Reformierakond mulle väga sümpaatne. Küll aga tuleviku otsuste planeerimisel ei tohi ära unustada, et tegelik elu Eestis toimub omavalitsuste tasandil ning omavalitsused ootavad ammu oma arengu toetuseks poliitilisi otsuseid. Usun, et suudan poliitikuna nende otsuste sündimisele lähemal olla ja protsessi mõjutada."

Kodanikupäeval, 26. novembril külastasin traditsioonilise koolidevisiidi raames Haapsalu kutsehariduskeskust, Palivere põhikooli ning Risti põhikooli. Kutsehariduskeskusesse oli kogunenud sadakond noort. Rääkisime kodanikuks olemisest, riigieelarvest ning eurost. Külastatud põhikoolides käsitlesime kodanikuks olemise peamisi väärtusi ja põhimõtteid. Väga tubli ja asjalik auditoorium.

Sellele järgnes Haapsalu linnavolikogu istung, kus ühe teemana oli käsitluse all Haapsalu koolivõrk. Rääkisin põgusalt uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle mõjudest Haapsalu koolisüsteemile.

1. Täpsustuseks volinik Kruusi küsimusele erivajadustega õpilaste toetamise kohta. Koostades uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS), töötasime me hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste teema põhjalikult läbi. Uues seaduses on HEV õpilaste toetamise kohta tavakoolides lausa eraldi pikk peatükk. See ongi mõeldud selleks, et HEV õpilaste eest seista ning pakkuda neile parimat võimalikku haridust. Seega on mure HEV õpilaste pärast küll põhjendatud, kuid seda reguleerib kenasti seadus. 
2. Mure mitme õppesuuna rakendamise pärast uues riigigümnaasiumis. Rõhutasin, et PGS-i tehes oli meie üks eesmärke tagada võimalikult suur valikuvabadus gümnaasiumi õpilastele. Seetõttu on ka riik võtnud endale kohustuseks pakkuda riigigümnaasiumites õpilastele võimalikult laia valikut erinevaid õppeaineid. Kui riik hindab, et ta suudab ülal pidada lepingus sätestatud õppesuundi, siis on mure selle pärast kohatu. Riik näeb selleks ise ette vahendid ning hoolitseb, et kvaliteetne õpe lubatud õppesuundadel oleks tagatud. See on meie õpilastele ainult kasuks. Võib-olla oleks mõistlik eraldi tähelepanu suunata mingi konkreetse spetsiifika väljaarendamisele kooli üldises suundumuses.

Reede jätkus Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekuga Ehte kohvikus, kuhu oli kohale tulnud 30! tubli ja aktiivset meie linna noort. Kuulasime riigikogu rahandudskomisjoni esimeest Taavi Rõivast ning tegime plaane lähitulevikuks. Mul on väga hea meel, et nii palju tublisid ja aktiivseid noori on juurde tulnud :)

Novembri viimasel nädalavahetusel toimus erakonna volikogu Tartus, kus tegime ettevalmistusi 6. märtsil toimuvate riigikogu valimiste võitmiseks. Lisaks rääkisime erakonna programmist, mis seni valminud. Tutvu programmiga siin!


Lauri Luik