Arhiiv ‘Paul-Eerik Rummo blogi Reformierakond’ Teemas

Mõned olulised sammud tööd lõpetavas Riigikogus

4. märts 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo

Kõrvaldasime põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest kooliastmete lahutamise kohustuslikkuse – koolivõrgu korrastamine hariduse kvaliteedi tagamiseks nõuab suuremat paindlikkust. Keeleseadusse viisime sisse murdekeelte kaitse ja arendamise nõude ilma õiguslikku segadust tekitavate mõistete kasutamiseta, mida vägisi püüti peale suruda. Muinsuskaitseseaduse muudatuste menetlemisel andsime tugeva tõuke kaitsealuste objektide edaspidiseks diferentseerimiseks nende olulisuse järgi, et tagada neile reaalne kaitse. Rahvusvahelises ruumis algatasime Eesti delegatsiooniga OSCE Parlamentaarses Assamblees resolutsiooni küberkuritegevuse kohta ning saavutasime selle vastuvõtmise suure häälteenamusega. OSCE PA liinis olid olulised ka valimiste monitoorimised mitmes kaheldava demokraatiatasemega riigis ning seismine selle eest, et neis asjus ei rakendataks topeltstandardeid.

Uus kogemus valimiskampaaniast

27. veebruar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo

Seekordne valimiskampaania on andnud ühe uue kogemuse: inimesed ilmutavad omaalgatuslikku huvi erakonna täismahus programmi, mitte ainult õhupallide ja muude kummitoodete vastu. Astutakse ligi ja küsitakse lugeda. Õnneks on alati mõned eksemplarid kaasas olnud, lähevad nagu soojad saiad, muidugi saab juhatada ka veebilingi. Kõige aktiivsem ja kaasamõtlevam kontingent paistab olevat keskealised mehed.

Aastapäevakõne Rakveres, Vabadussõjas langenute mälestussamba juures

24. veebruar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo

Lugupeetud virulased! Mulle on suureks auks õnnitleda teid Reformierakonna nimel Vabariigi aastapäeva puhul ja austada koos teiega Vabadussõjas langenud virulaste mälestust.

Täna oma 93. sünnipäeva tähistava Eesti Vabariigi asutajaid ja Vabadussõjas tema iseseisvusele kinnituse ja rahvusvahelise tunnustuse toojaid ei ole enam meie hulgas. Kuid meie hulgas on veel neid, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest hilisematel aegadel – sest Eesti vabaduse ajalugu on suuresti olnud selle vabaduse kaitsmise ajalugu – , nagu ka neid, kel on tulnud Eesti vabaduse hoidjate või nende lähedastena olla küüditatud, vangilaagreisse heidetud, ühel või teisel viisil represseeritud. Just siin Virumaal on mul olnud tänuväärseid võimalusi kokku puutuda mitmete vabadusvõitluse veteranidega, endiste poliitvangidega, kodumaale tagasi jõudnud küüditatutega. Olen saanud kuulata nende kütkestavaid jutustusi läbitehtud võitlustest, kannatustest, vastupanust ja meelekindlusest, imetleda nende jätkuvat elujõudu, meelekindlust ja teotahet praeguses kõrges easki, nende jätkuvalt selget, ausat ja õiglast eluvaadet ja arusaama, kuidas peaks Eesti elu edasi minema.

Need on inimesed, kelles elab edasi Vabariigi loomise ja sellele eluõiguse väljavõitlemise aegne vaimsus. Koostöös just nendega saame seda edasi anda praegustele noorimatele põlvkondadele, sest riigi tähtsamaks tunnuseks ja kandjaks on tema vaimne pidevus. Ja just siin Virumaal noortega suheldes olen tundnud nendegi tahet elada oma elu julgelt ja loovalt ja hoida Eesti nime maailmas au sees.

Lugupeetud virulased! Oma 93 eluaastast on Eesti Vabariik saanud oma iseseisvust vabalt realiseerida praegu veel vähemate aastate jooksul kui on olnud seda aega, kus riik on olnud okupeeritud ja tema vabaduse vaim varjul meie südametes. Kuid aasta-aastalt jõuab lähemale aeg, kus vaba arengu ja iseotsustamise aastaid on kogunenud rohkem kui allaheidetuse aastaid. Meie asi ongi viia Eestit omaenda tahtega, omaenda otsustustega, omaenda tööga edasi, et ta kestaks igavesti. See on parim tänu ja austuse väljendus neile, kes selle riigi lõid ja tema eest elu andsid.

Viru veri ei värise. Elagu Eesti Vabariik!

Tööhõive paranemas

15. veebruar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo

Saabus ülevaade tööturu seisust. Tööpuudus on taanduma hakanud, mõnes sektoris (töötlev tööstus, ehitus) isegi ootamatult jõudsalt. Oma osa on siin valitsuse aktiivsel tööturupoliitikal, oma osa majanduse üldisel taas-elavnemisel. Et sügavad langused ei korduks, arendagem haridussüsteemi ja alandagem tööjõumakse.

Veider vastandus – töö või kultuur

11. veebruar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo

Lehes imestatakse, et sama rahvas, kes ülekaalukalt peab kõige tähtsamaks eesmärgiks keele ja kultuuri kestmist, teatab ühtlasi, et sellega on aega, kõigepealt tuleb üle saada tööpuudusest. Et oleks nagu vastandlikud hoiakud.

Ei ole vastandlikud. On ilmselgelt teineteist toetavad.

Rahvast, kellel pole küllaldaselt tööd, ei ole kultuurikandjat. Kultuuritust rahvast aga pole õigeid töötegijaid ka siis, kui tööd, mis tegemist ootab, on palju.

Kultuuri mõistet võib määratleda laiemalt või kitsamalt, kuid igal juhul on tema tuumaks loomingulisus ja püüe täiuslikkuse, kvaliteedi poole. Töökultuur või elukultuur ei ole tühjad sõnakõlksud ja nad põhinevad samadel impulssidel mis kunstidki. Ülesaamiseks majanduse madalseisudest ja nendega kaasnevast ülemäärasest töötusest (mis sageli pole midagi muud kui võimetus avastada või leiutada uusi töösuundi – ehk siis ära näha, mis on see, mida saab, tuleb ja tasub teha – ja end nendele häälestada) on kultuurile omasel loomingulisusel määrav roll.

Eksitus on näha kultuuris esmajoones tarbimisobjekti, kas siis ajaviitelist laiatarbekaupa (nn massikultuur) või midagi eksklusiivset ja elitaarset (nn kõrgkultuur). Kõigepealt on kultuur ikkagi loominguline, loov, kvaliteetsuse poole püüdlev eluviis. Mistahes elusfääris.

Poliitika poolt vaadatuna tähendab see keskendumist majanduse ja kultuuri olemuslike vastastikuste seoste ja siirete äratundmisele, nende tunnistamisele ja võimendamisele. Haridussfääris puudutab see nii õppekavu (rohkem lõimitust, õppeainete seoste avamist) kui metoodikaid (rohkem iseseisva mõtlemise ja toimetamise ergutamist). Ettevõtlusõpe (koos oma kõige „kuivemate“ osadega nagu raamatupidamise alused) ja pilli- või rollimäng koolides töötavad noorte arengu heaks samas suunas. Inimene on ju tervik – ennast pidevalt kujundav tervik.