Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Ühendus Hiiumaaga peab hiidlasi rahuldama

14. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Arupärimine on ajendatud lihtsast tõigast, et hiidlaste seas on taas rahulolematust parvlaevaliiklusega. Saarel elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste jaoks on talvine graafik osutunud tööpäevadel liiga hõredaks. Kummaski suunas tehakse tööpäevadel viis reisi päevas. Isegi kui madalhooajal on inimesi laevasalongis pealtnäha vähe, oli näiteks pühapäeval 13.01.19 õhtul mitmele reisile nädala alguse tööpäevadel Rohukülast Heltermaale ja vastupidi suurematele sõidukitele ja veostele pileti broneerimise võimalus null,“ selgitas Tiidus arupärimise põhjust.

„Viie reisi praktika sai alguse alles eelmise aasta jaanuaris. Hiiumaa vald on väljendanud ettevõtjate ja kogukonna ootust tihedamale graafikule mitmel korral, viimati möödunud aasta novembris vastutavale ministeeriumile ja Maanteeametile kirju saates. Varasemalt on olnud vastastikust mõistmist väljendavaid kohtumisi, kuid reise juurde pole tulnud. Vastutavate osapoolte selgitustes on kõlanud navigatsioonitingimuste keerukus talvel ja dotatsiooni küsimused,“ lisas Laanet.

„Mitteametlikel andmetel dotatsiooni puudust ei olegi. Kahel eelmisel aastal on dotatsiooni väidetavalt ülegi jäänud,“ oli Tiidus nõutu.

Sellest tulenevalt esitati ministrile järgmised küsimused:

1. Minister ei koosta parvlaeva graafikuid ja seepärast ei saa Teile otseselt pahaks panna, et hiidlased pole talvise graafikuga rahul. Küll olete vastanud kohaliku omavalitsuse esindajatele, et harvemal graafikul on oma põhjendused, neid täpsemalt selgitamata. Mille taha on takerdunud saare rahva soov, et parvlaeva graafikus oleks 12 reisi tööpäevadel ( kuus reisi Heltermaa – Rohuküla suunal ja kuus reisi Rohuküla- Heltermaa suunal).
2. Millal ja kellega räägiti läbi hõredama parvlaevagraafiku rakendamine?
3. Probleemide lahendamisel on erinevaid stiile. Reageerimine alles peale probleemide tekkimist on üks variant. Kõige tulemuslikum on siiski ennetav ehk proaktiivne stiil, st. probleeme ei lasta tekkidagi. Mida on vaja, et Eesti suuruselt teise saare ühendus mandriga toimiks laitmatult ka kehvemate navigatsioonitingimustega hooajal?
4. Väidetavalt on kahe reisi võrra tihedama graafiku hind talvisel hooajal ca 60000 eurot. Tegelikult oli võimalus riigieelarve II ja III lugemise vahel muudatusettepanek teha. Olgugi, et tihedas konkurentsis katuserahadega. Mida on vaja, et kujuneks hiidlasi rahuldav laevagraafik? Laevafirma ja laevad saavad ju hakkama.
5. Kuidas hindate ministeeriumi ja Maanteeameti koostööd selle teema senisel lahendamisel? Kas graafiku tegemise õiguse ja vastutuse andmine kohalikule omavalitsusele oleks võimalik probleemi lahendus?
6. Kunagi saadi Nobeli preemia ratsionaalsete ootuste teooria eest. Kas hiidlaste ja saare külaliste ootused on ratsionaalsed või võib neile ette heita liigseid ootusi parvalaeva ühenduste toimimise suhtes?

Link uudisele: Ühendus Hiiumaaga peab hiidlasi rahuldama

Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste reservidest on ära kulunud riigi igapäevaste kulude katteks

14. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Riigikassa andmetel oli 31.12.2018 seisuga riigi reservides likviidset finantsvara kokku 1 088,2 miljonit eurot, millest 676,6 miljonit eurot oli likviidsusreservis ja 411,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis. Sama kuupäeva seisuga oli riigikassasse hoiule võetud teiste isikute finantsvara kokku summas 1 313,9 miljonit eurot, sealhulgas Haigekassa reserve 148,6 miljonit eurot ja töötukassa reserve 832,7 miljoni eurot. Seega võib väita, et valitsuse enda reservid on ammendunud ja nõuded ületavad varasid, kuna riigikassal on kohustusi teiste isikute vastu suuremas summas kui on likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi varasid kokku,” selgitas Sõerd arupärimise vajadust.

“Riigi reservid vähenesid 2018. aastal 67,3 miljoni euro võrra. 31.12.2017 seisuga oli likviidsusreservis 743,2 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. 2017. aasta riigi majandusaasta koondaruande andmetel vähenesid reservid ka 2017. aastal. Seega on riigi reservid vähenenud kahel viimasel aastal,” lisas Sõerd.

“Keskvalitsus on sisuliselt võtnud siseriiklikku laenu Eesti Haigekassalt, Eesti Töötukassalt ja sihtasutustelt, kes on oma finantsvara riigikassas hoiustanud. Reformierakonna fraktsioon on juba pikemat aega hoiatanud, et head ajad majanduses ei kesta igavesti. Meie oleme olnud alati seda meelt, et heal ajal peab reserve koguma, et majanduslikult kitsamatel aegadel oleks, mida kulutada. Kahjuks on keskerakondlik valitsus täpselt vastupidiselt käitunud,” kommenteeris Sõerd.

Eelnevast tulenevalt esitas Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused:

1. Kuidas on tekkinud selline olukord, et kiire majanduskasvu aastatel ja maksutulude väga hea laekumise olukorras ning arvestades sellega, et 2018. aastal laekus eelarvesse ka ühekordne suurem summa AS Tallinna Sadam riigile kuulunud aktsiate müügist, on tulnud riigieelarve negatiivset rahavoogu katta Haigekassa, Töötukassa ja teiste institutsioonide reservide arvel?

2. Kas Haigekassalt, Töötukassalt ja teistelt institutsioonidelt siseriikliku laenuna saadud raha on arvestatud keskvalitsuse võlakoormuse hulka?

3. Kas Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamine riigi igapäevaste kulude katmiseks on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas Eesti Haigekassa ja töötuskindlustuse seadusega?

4. Millistest vahenditest kaetakse riigieelarve miinust edaspidi, kui Haigekassa ja Töötukassa reservid ammenduvad, nii nagu on juba juhtunud keskvalitsuse enda reservidega?

5. Milline on siseriikliku laenuna Haigekassalt ja Töötukassalt laenatud finantsvara tagastamise tähtaeg?

6. Kuidas jagunevad likviidsusreservi allesjäänud finantsvarad erinevate institutsioonide – Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste vahel?

Link uudisele: Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste reservidest on ära kulunud riigi igapäevaste kulude katteks

Urmas Kruuse: põllumajandusloomade aretustoetuse jagamisel seakasvatuse eelistamine ei ole õiglane

10. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Minu kirjalikule küsimusele põllumajandusloomade aretustoetuse kohta vastas maaeluminister, et 2019. aastal on aretustoetuseks makstav summa sama, mis eelmisel aastal (3 825 000 eurot) ning et konkreetne aretusühingutele tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks ettenähtav toetuse summa määratakse ministri käskkirjaga. Sellest tulenevalt teen ettepaneku vaadata ministril veelkord üle Maaeluministri määrus „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“, täpsustas Kruuse.

„Täpsemalt on mure toetuse määradega. Hetkel on põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise määrades väga suured erinevused. Sigade ühikumäärasid tõsteti mitmekordselt, teistel põllumajandusloomadel võivad need sellel aastal isegi langeda. See on tekitanud loomakasvatussektoris ebaõigluse tunde ning jätnud võimaluse spekulatsioonideks,“ täpsustas Kruuse peamist murekohta.

„Minu ettepanek on kohelda põllumehi õiglasemalt ning viia ühikumäärad vastavusse tegelike kulude ja lubatud maksimaalse hüvitamise suurusega. Samuti palun konkreetselt välja tuua põllumajandusloomade kaupa ühikumäärad alates aastast 2016-2019 ning lisada sinna ka maksimaalselt lubatud hüvitamise ühikumäärad,“ lisas Kruuse.

„Tänane situatsioon, kus eelistatakse ühte tõuaretust teistele, ei lähe kahjuks kuidagi kokku Keskerakonna nn õiglase riigi kontseptsiooniga või kui läheb, siis ainult keskerakondlaste ja nende lähikondlaste jaoks,“ võttis Kruuse tekkinud olukorra kokku.

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]
56279860

Link uudisele: Urmas Kruuse: põllumajandusloomade aretustoetuse jagamisel seakasvatuse eelistamine ei ole õiglane

Maris Lauri: riigigümnaasiumide rajamine peab olema läbimõeldud ja vastutustundlikult juhitud protsess

9. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„ Ida-Virumaal tegutseb praegu üks riigigümnaasium – Jõhvi Gümnaasium. Kuigi varasemalt oli Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis rajada riigigümnaasium Narva, on asutud seda rajama hoopis Kohtla-Järvele. Ajakirjanduses avaldatud arvamused ja vestlused kohalike inimestega osutavad, et riigigümnaasiumi rajamine sinna on olnud halvasti läbimõeldud, kusjuures varasemaid kogemusi pole arvestatud, ettevalmistustööd on selgelt ebapiisavad ning kogu sisuline gümnaasiumi rajamise protsess väga halvasti juhitud,“ kommenteeris Maris Lauri kirjaliku küsimuse esitamise vajalikkust.

„Riigieksamite tulemuste põhjal ei kuulu Jõhvi Gümnaasium Eesti tugevamate gümnaasiumite hulka, kuigi riigigümnaasiumite rajamise eesmärk oli tagada igas Eesti maakonnas kõrgekvaliteediline gümnaasiumiharidus. Jõhvi Gümnaasiumi riigieksamite tulemused on ka selgelt kehvemad sulgemisele mineva Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi omadest,“ lisas Lauri.

Seoses sellega esitas Maris Lauri ministrile järgmised küsimused:

  1. Mida on teinud Haridus – ja Teadusministeerium koolipidajana Jõhvi Gümnaasiumi õppekvaliteedi parandamiseks? Milliseid pingutusi on tehtud kooli juhtimise tugevdamiseks ja kõrge professionaalsusega eesti keelt väga hästi valdavate õpetajate leidmisel?
  2. Millises seisus on riigigümnaasiumi rajamine Narva? Mida olete ministrina teinud viimase aasta jooksul selle nimel, et riigigümnaasium Narva tuleks?
  3. Miks otsustati rajada riigigümnaasium Kohtla-Järvele, kuigi läheduses asub juba teine riigigümnaasium ning rahvastiku vähenemise tõttu võib osutuda keeruliseks leida piisavalt õpilasi mitmesse riigigümnaasiumisse? Kas otsuse tegemisel arvestati asjaolu, et eesti keelt hästi valdavate ja eesti emakeelega õpetajate leidmine on piirkonnas keeruline ning otstarbekam oleks arendada välja üks tugev gümnaasium koos kõigi vajalike õpetajatega, kellel on ka piisav töökoormus? Kas otsuse langetamisel hinnati Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi kui väga tugeva eestikeelse gümnaasiumi sulgemise järel tekkivaid võimalikke negatiivseid mõjusid eesti kogukonnale ja eestlaste väljarändele piirkonnast tulenevalt heade haridusvõimaluste vähenemisest?
  4. Milline on Haridus- ja Teadusministri kui koolipidaja esindaja ettekujutus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevikust? Palun täpseid selgitusi õppesuundade ja õppekeele osas, samuti sellest, kuidas on plaanis leida uude gümnaasiumisse kõrge professionaalse tasemega eesti keelt väga hästi või emakeelena valdavaid õpetajaid piirkonnas, kus selliste õpetajate leidmine on olnud aastakümneid probleemiks?
  5. Kohalik kogukond on osutanud korduvalt sellele, et uue riigigümnaasiumi direktor ei tegele gümnaasiumi avamiseks hädavajalike sisuliste küsimustega: pole kohtunud kohalikega, potentsiaalsete lastevanematega, pole suutnud esitada selget visiooni võimalikest õppesuundadest jne. Mida kavatseb minister ette võtta tagamaks, et gümnaasiumi direktor hakkaks sisuliselt tegelema gümnaasiumi juhtimisega?
  6. Kas ja millal kohtub koolipidaja kohaliku eestikeelse kogukonnaga ning hakkab huvi tundma reaalsete arengute vastu, mitte ei lepi ilmselt direktori poolt esitatud rahustavate, kuid ebaadekvaatsete sõnumitega, millega püütakse peita kohalike reaalset muret laste hariduse ja eesti kogukonna püsimise pärast?

 

Lisainfo

Maris Lauri

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

[email protected]

Link uudisele: Maris Lauri: riigigümnaasiumide rajamine peab olema läbimõeldud ja vastutustundlikult juhitud protsess

Urmas Kruuse: Kas inimese elutöö hävitamise eest vastutab tõesti vaid tuul?

3. jaanuar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Ajakirjanduses on väidetud, et aiand süttis naabri tegevuse poolt mitte tavalise ilutulestikuga, vaid signaalraketiga. Kuna aga see konkreetne signaalrakett polnud keelatud ja on võimalus, et raketi kandis aiandi peale hoopis tuul, siis politsei seda juhtumit ei uuri. Tegemist on suure kaotusega kolmkümmend aastat tegutsenud maaettevõttele, kus 22 töötajal on reaalne oht kaotada töö,“ kommenteeris Kruuse kurba juhtumit.

„Praegune olukord on ääretult kurb, sest tegemist on ettevõttega, mis tegutseb maapiirkonnas ja mille käekäigust sõltub mitmete seal läheduses elavate inimeste sissetulek. Viimasel ajal on palju räägitud üleskutsest piirata rakettide ja ilutulesiku kasutamist, tundub et inimeste väärtushinnangud on aja jooksul muutunud ja õhku lastud raha asemel väärtustatakse pigem turvalisust, jätkusuutlikkust ja puhast loodust,“ lisas Kruuse.

Tulenevalt antud juhtumist esitas Kruuse siseministrile järgmised küsimused

  1. Kas tõesti tänane seadusandlus võimaldab õhku lasta erinevaid signaalrakette, ilma et selle eest peaks vastutama?
  2. Kui see nii on, kas politsei kavatseb selle sündmuse valguses teha ettepaneku seaduse muudatuseks või keelata teatud tüüpi signaalraketid?
  3. Kas teatud tüüpi signaalraketid põlevad õhus kauem ning seetõttu on vara süttimise oht suurem võrreldes tavaliste ilutulestikurakettidega?

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]  
56279860

Link uudisele: Urmas Kruuse: Kas inimese elutöö hävitamise eest vastutab tõesti vaid tuul?