Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

15. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.

“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.

“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

Arto Aas: Kultuuriministri kontroll allasutuste eelarve üle on olnud puudulik

13. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Viimasel ajal on väga palju segadusi Kultuuriministeeriumi valdkonnas. Sisuliselt nädalase etteteatamisega lõpetas Eestit enim rahvusvaheliselt esindanud teater tegevuse ning eelarvedistsipliin on käest ära mitmetes kultuuriasutustes,” selgitas Aas arupärimise vajalikkust.

“Segane on NO99-ga toimuv. 2012. aastal kui asutati Sihtasutus Teater NO99, oli eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri rikastamine, Eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning Eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga, samuti osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. Täna, kuus aastat hiljem on teatri ümber suur segadus. On mõistetamatu, kas sihtasutuse tegevus on lõpetatud või on lõpetatud teatritegevus. Arusaamatud on teatri tegevuse lõpetamise põhjused.  Selgusetu on, kas segadus tuleneb finantsilisest olukorrast või millestki must,” kommenteeris Aas.

“Oluline probleem on viimasel ajal välja koorunud ka finantsteemadel teistes kultuuriasutustes. Kultuuriministeeriumi kontroll kultuuriasutuste eelarvete üle on olnud väga halb, sealjuures on Kultuuriministeeriumi esindaja nii Eesti Kontserdi, Vene Draamateatri kui ka Eesti Draamateatri nõukogus,” lisas Aas.

Sellest tulenevalt on ministrile järgmised küsimused:

  1. Millal täpselt sai kultuuriminister teada SA Teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest? Millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevalt ministri sammud? Millal teatati otsusest valitsuskabinetile? Kas peab paika väide, et peaminister sai uudisest teada samal päeval, kui see ilmus ajakirjanduses?
  2. Milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus Teater NO99 tegevuse jätkamiseks – näiteks kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstilise juht? Mis saab teatri töötajatest?
  3. Milline on tegelik SA Teater NO99 finantsolukord? Milline oli Teater NO99 külastatavus 2016, 2017, 2018 aastatel?
  4. Milline finantsolukord on SA-s Vene Draamateater ning mis jääb täpsemalt tegemata 130 000 €-se puudujäägi tõttu? Mis põhjustel rikuti SA-s Vene Draamateater eelarvedistsipliini? Kas puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?
  5. Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin – lubadusega tasandada eelarvemiinust 300 000€ SA-s Eesti Kontsert 2019. aasta arvelt kohaldub ka SA-le Eesti Draamateater, kelle eelarvemiinus on 400 000€ ja SA-le Vene Draamateater, kelle eelarvemiinus on 130 000€? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub ministri pädevusse enne 2019. aasta riigieelarve vastu võtmist Riigikogus?
  6. Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine 2019. aasta arvelt parandab teatrite olukorda pikas perspektiivis?
  7. Kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud (eraldi välja tuua), kes pole teinud piisavat kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?

Lisainfo:
Arto Aas
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
5188518
[email protected]

Link uudisele: Arto Aas: Kultuuriministri kontroll allasutuste eelarve üle on olnud puudulik

Arto Aas: valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

9. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud, tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada,“ ütles Aas.

Aasa sõnul vaatab pea sama nukker pilt vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016. aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019. aastal planeeritakse kulutada 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%.

„Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Faktide taustal mõjuvad Kadri Simsoni ja teiste keskerakondlaste ilukõned kohalike omavalitsuste ja maanteede rahastamise suurendamisest õõnsalt ja ebausaldusväärselt. Teod ja sõnad ei lähe kuidagi kokku,“ märkis Aas

Lisainfo:
Arto Aas
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]

Link uudisele: Arto Aas: valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

Jürgen Ligi: valitsuse eelarveettepanekus puudub vaade tulevikku

7. november 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul on valitsuse esitatud eelarveettepanek ambitsioonitu, välja arvatud ambitsioon vahetada raha häälte vastu.

“Esimese strateegilise valikuna tuleb suurendada teadus-arendustegevuse osakaalu SKPs, et saavutada riigipoolne rahastamine 1%-ni aastaks 2020. Samuti on oluline alustada viivitamatult üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele ning alustada seda juba lasteaiast“, sõnas Jürgen Ligi.

„Teiseks tuleb likvideerida ilmselgelt omakasupüüdlikke rahastusi, milleks teeme ettepaneku suunata erakondlike suvaotsustena jagatud kümned miljonid omavalitsuste tasandusfondi, kus regionaalset raha jagatakse reeglipäraselt ja õiglaselt,“ lisas Ligi.

„Sotsiaalpoliitikat tahame muuta eesmärgipärasemaks, milleks teeme ettepaneku tõsta üksi elavate pensionäride, suures vaesuses inimeste toetuse 230 euroni. Oleme Riigikogus algatanud eelnõu selleks, et töötava pensionäri pensionit ei käsitata tuluna maksuvaba tulu suuruse määratlemisel, mis lubab vähendada ka töötava pensionäri kõrgema maksukoormuse uue tulumaksusüsteemi tagajärjel,“ lausus Ligi.

“Valitsuse ambitsioon peab olema kõrgem ka enda vigade paranduses aktsiisipoliitikas. Oleme esitanud eelnõu aktsiiside vähendamiseks, mis arvestades pidevat prognooside vähendamist järskude aktsiisitõusude tagajärjel ning ka äsjast KPMG prognoosi, võimaldab lisamaksulaekumist piirikaubanduse vähendamisest. Samuti teeme ettepaneku peatada vastuolusid täis ja jätkusuutmatud tasuta transpordi- ja riikliku elamuehituse programmid,“ kommenteeris Ligi.

Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutega saab tutvuda SIIN.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]ogu.ee

Link uudisele: Jürgen Ligi: valitsuse eelarveettepanekus puudub vaade tulevikku

Hanno Pevkur: vaba konkurents võitis

24. oktoober 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Sotsid soovisid küll menetlust lõpetada, ent tulistasid endale juriidilise ebakompetentsusega ise jalga, esitades eelnõu lõpetamiseks vale ettepaneku. Sisuliselt tähendab see, et vaatamata koalitsiooni soovile pea liiva alla peita ja riskida enam kui 50 apteegi sulgemisega järgmise aasta suvel, arutab Riigikogu apteekide omandipiirangute kaotamist edasi. 3-4 aastat tagasi tehtud apteegituru muudatused ei ole oma eesmärki sisuliselt täitnud. Lisaks pikemaajaline mõju, kus omandile piirangu seadmine võib sundida veelgi suuremat hulka apteeke oma tegevust lõpetama. Enam kui 50 apteegi sulgemine on eriti valulik näiteks Ida-Virumaal, kus sulgemise oht on ligi pooltel tegutsevatest apteekidest,“ selgitas Pevkur.

„Samuti soovime muudatustega vältida apteekide vormistamist nn tankistproviisoritele. Vormilt JOKK skeemide, aga sisult segaste ning läbipaistmatute skeemide kasutamine apteekide omandisuhetes ei tohi olla eesmärk Eesti tervishoius,“ lisas Pevkur.

Pevkur avaldas lootust, et Riigikogu suur saal mõistab teema olulisust ja eelnõuga jõutakse siiski ka teise ja kolmanda lugemiseni.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: vaba konkurents võitis