Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Keit Pentus-Rosimannus tutvustab Washingtonis Eesti raportit valimistesse sekkumisest

26. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Enam ei ole vahet, kas tegu on Venemaa naabri, Euroopa Liidu liikmesriigi või Ameerika Ühendriikidega – kõik on kokku puutunud robustsete katsetega sekkuda valimistesse ja tekitada infooperatsioone kasutades ühiskondades pingeid ning lõhesid,” selgitas Pentus-Rosimannus.

“Koostöö, info ja kogemuste jagamine on antud küsimuses kindlasti tähtis, mistõttu on Riigikogu ja USA Kongressi tihedad sidemed väärtuslikud,” lisas väliskomisjoni aseesimees.

Riigikogus ka Eesti-Ameerika Ühendriikide parlamendirühma esimehe ülesannetes olev Pentus-Rosimannus kohtub oma visiidi käigus ka Washingtonis tegutsevate mõttekodade analüütikutega.

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
6316562
[email protected]

Link uudisele: Keit Pentus-Rosimannus tutvustab Washingtonis Eesti raportit valimistesse sekkumisest

Maris Lauri: Keskerakonna negatiivne suhtumine eestlusesse sai täna taaskord Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näitel kinnitust

13. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Minul ja ilmselt paljudel eestimeelsetel idavirumaalastel on valus kuulda peaministri suust, et Kohtla-Järve riigigümnaasium ei tule eestikeelne. Paljud kohalikud noored ei saa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu asuda õppima täielikult eestikeelses koolis, sest põhikooli tasemel on eestikeelne õpe ebapiisav. Kuid see ei tähenda, et noortelt tuleb võimalused võtta, noorte tulevikku silmas pidades tuleb hoopis luua võimalused eriti intensiivseks eesti keele õppeks. Eestikeelne keskkond koolis aitaks sellele kaasa. Samuti ei tasu unustada, et läheduses asub Jõhvi riigigümnaasium, kus on 60:40 õppevõimalus neile, kes ei ole valmis eesti keele süvaõppeks. Loogiline oleks luua Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi baasil ja TTÜ Virumaa Kolledži koostööl reaalsuunaga eestikeelne riigigümnaasium, kus saaksid õppida ka need venekeelsete põhikoolide lõpetajad, kes sooviksid gümnaasiumi lõpuks omandada nii hea eesti keele oskuse, et nad saaksid hõlpsalt hakkama eestikeelses kõrgkoolis,“ on Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri murelik.

„On solvav, et peaminister peab Ida-Virumaa eestlaste murede vahendamist poliitiliseks kempluseks. Minu arust on selles nii solvang idavirumaalastele kui ka eestlastele – kas tõesti ei tohi Ida-Virumaa eestlased oma muredest rääkida ajal, mil mure on kõige suurem, vaid üksnes siis kui Keskerakond lubab? Eestlased on Ida-Virumaal vähemuses ja eesti keele kasutus piiratud, ikka räägitakse antud piirkonnast kui venekeelt kõnelevate kodanike kodust, unustades põlisrahva, es on 100% eestimeelsed. Ka eestimeelsetel on keeruline ja tihti tekibki lootusetuse tunne vaadates, kuidas kohalikud võimud ehitavad sõltuvussüsteeme,“ lisas Lauri.

„Tänane sõnum Ida-Virumaa eestlastele oli järgmine: Olge vait, leppige venemeelsusega, minge siit minema, siis saavad kohalikud võimud teha, mida tahavad,“ ütles Lauri.

„Kui peaminister sellest aru ei saa, siis on kahju, et ta ei mõista kohalike tundeid ja ei võta vaevaks neid tundma õppida, vaid lepib haridusministri läbikukkumist kajastavate pressiteadetega,“ võttis Lauri pettumuse kokku.

Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
[email protected]

Link uudisele: Maris Lauri: Keskerakonna negatiivne suhtumine eestlusesse sai täna taaskord Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näitel kinnitust

Mihkelson: 5 ettepanekut välisteenistuse tugevdamiseks

12. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

 

Mihkelson tegi lähtuvalt väliskomisjoni kuulamistelt koorunud arvamustest viis ettepanekut Eesti välisteenistuse tugevdamiseks.

Esiteks peaks Eesti välispoliitika kujundamine ja elluviimine muutuma senisest eesmärgipärasemaks. Pärast eelseisvaid parlamendivalimisi ametisse asuv uus koalitsioonivalitsus võiks välispoliitika arengukava rakendamiseks kasutusele võtta iga kahe aasta tagant uuendatava tegevuskava. See võiks sisaldada mõõdetavaid välispoliitilisi eesmärke igas riigile elulise tähtsusega valdkonnas.

Teiseks tuleks lõpetada välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia killustatus ning koondada vastavad valitsusasutused ja toetusmeetmed ühe poliitilise juhtimise alla. Parimaks võimaluseks siin on väliskaubandusministri ametikoha loomine välisministeeriumis. Viimase alluvuses võiks asuda ka arengukoostöö valdkond.

Kolmandaks. Välisteenistus on tugev, professionaalne ja ambitsioonikas siis, kui diplomaadid ise on motiveeritud ja nende tööks vajalikud tugiteenused hästi hallatud. See eeldab professionaalset personalijuhtimist ja diplomaatide karjääri paremat planeerimist. Karjääridiplomaatia on Eestis ennast kõigiti õigustanud ja nii peab see ka jääma. Samas võiks välisteenistus olla avatum nendele erivaldkondade professionaalidele, keda saaks roteeruvalt kaasata avaliku sektori sisese konkursiga. Miks mitte võimaldada ajutine sisenemine välisteenistusse ka kvalifikatsiooninõudeid täitvatele erasektori esindajatele.

Neljandaks, aktiivse välispoliitika elluviimiseks on vaja tegevuste paremat eelarvestamist ja stabiilse rahastamise tagamiseks poliitilist kokkulepet. Välisministeeriumi eelarve osa riigieelarves võiks olla ühe protsendi ringis või umbes 0,35 protsenti SKPst. Viimastel aastatel on siin pigem toimunud suhtarvudes rahastamise vähenemine.

Ja lõpuks, viiendaks, tuleks pidevalt tugevdada ja kaasajastada välisministeeriumi strateegilist kommunikatsiooni nii avalikus diplomaatias kui ka välispoliitiliste otsuste riigisiseses selgitamises.

Välisteenistuse tugevdamine on möödapääsmatu, kui Eesti soovib olla rahvusvaheliselt ambitsioonikas oma julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmisel.

Lisainfo
Marko Mihkelson
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
www.markomihkelson.blogspot.com

 

 

Link uudisele: Mihkelson: 5 ettepanekut välisteenistuse tugevdamiseks

Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa ühtsust rünnatakse järgmise nelja aasta jooksul raevukalt nii seest kui väljast

12. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Pentus-Rosimannus nimetas kolm arengut, kus minnalaskmine võib Eesti teed oluliselt mõjutada. Idapiiri tagant tuleva ohu suhtes valvsuse kaotamine ja liitlaste tähelepanu hajuda laskmine, Eesti väljatirimine Euroopast ning sajandi suurtest protsessidest – kliimamuutusest, kliimarändest – tulenevate tagajärgede valesti hindamine.

“Kui Euroopa ühtsus peaks lagunema, lüüakse peagi hingekella ka meie regiooni riikidele. Putini Venemaa lähituleviku infosõda ja mõjutustegevus on suuresti suunatud sellele, et upitada maikuus valitavasse europarlamenti võimalikult palju oma kaastöölistest kabajantsikuid igast Euroopa nurgast ja igast poliitilise spektri servast. Siht on istutada piisavalt suur Euroopa ühtsuse ja ühisväärtuste vastane pomm otse parlamentaarse Euroopa südamesse.”

“Meilgi on olemas jõud, kes pakuvad tõrvikute ja trummipõrina saatel näiliselt lihtsaid lahendusi Euroopa probleemidele, juba kuuldud Euroopa Liidust väljaastumiseni välja. Me mäletame omast kogemusest valusalt täpselt, kuhu selline strateegia lõpuks välja juhatab. Meil ei ole valikut endasse sulguda. Meie geopoliitiline asend ei võimalda seda.”

“Kui on üks keel, mida Putini režiim mõistab, on see tugevuse keel. Me ei tohi karta seda keelt kõnelda, sest see režiim tunneb pehmed ja ümarad kaugelt ära lõhna järgi,” rääkis Pentus-Rosimannus parlamendis rõhutades vajadust hoida tugevaid suhteid liitlastega.

Endine välisminister rõhutas ka vajadust pöörata tähelepanu kliimamuutustele, mis on teadlaste hinnangul senise saastetempo jätkudes sel sajandil üks enim maailma riike mõjutav areng. “Kliimamuutused ja kliimaränne on üksnes globaalselt lahendatavad teemad ja otseselt seotud meie rahva julgeoleku ning heaoluga. Nii peaks igaüks, kes muretseb rände mõjude pärast, tegelikult keskenduma võitlusele kliimamuutustega. Eesti välispoliitika ja selle aruanne peaks tulevikus eraldi tähelepanu pöörama ka arengutele ja meie initsiatsiividele nendes valdkondades.”

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
6316562
[email protected]

Link uudisele: Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa ühtsust rünnatakse järgmise nelja aasta jooksul raevukalt nii seest kui väljast

Reformierakondlased tahavad Keskkonnainspektsiooni liita politseiga

10. veebruar 2019 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Kui on igal juhul soov iseseisev Keskkonnainspektsioon likvideerida, siis on ainus mõistlik lahendus selle liitmine samuti järelvalveasutusena tegutseva Politsei- ja Piirivalveametiga. Ühtlasi annaks see ka sõnumi, et keskkonna vastu suunatud tegusid võetakse Eestis tõsiselt, mitte ei liiguta nende kontrolli lahjendamise teed,” ütles Keit Pentus-Rosimannus. “Valitsusliit tahab lükata keskkonnarikkumise tuvastamise ja kontrolli ametile, mille roll ja töö iseloom on täiesti teistsugune. Nende plaan on sisult sama hea, kui perevägivallale reageerimise ülesanne panna Perekonnaseisuametile.”

Kalle Palling selgitas, et Keskkonnainspektsiooni liitmisega PPAga astutaks ka riigireformis oluline samm edasi. “Mõeldakse oma ministeeriumi “silotorni” piiridest kaugemale ja saavutatakse suurem sünergia. Täna on endiselt nii, et paljudel juhtudel peab lisaks keskkonnainspektorile kaasa kutsuma ka politsei. Meie pakutud samm lõpetaks selle jabura olukorra ja annaks järelvalvele keskkonnas suurema jõu.”

Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise eelnõud (seaduseelnõu nr 789) hakatakse arutama parlamendi Keskkonnakomisjonis esmaspäeval, 11. veebruaril kell 11. Sama ettepanekut sisaldanud seaduseelnõu kukkus 2018. aasta detsembris Riigikogu kolmandal lugemisel läbi, kuid esitati 2019. aasta jaanuaris uuesti.

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
6316562

Kalle Palling
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
56639005

Link uudisele: Reformierakondlased tahavad Keskkonnainspektsiooni liita politseiga