Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Ekspeaminister Taavi Rõivas on Soome menuka arutelufestivali üks esinejatest

17. juuli 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

 

Ekspeaminister Taavi Rõivas osaleb Arvamusfestivali kutsel 17.-18. juulil Soome populaarsel arutelufestivalil SuomiAreena.

Eesti osaleb SuomiAreenal esimest korda. Arutelufestivalile oodatakse nädala jooksul kuni 80 000 külastajat.

Taavi Rõivas osaleb Soome endise peaministri Anneli Jäätteenmäkiga paneeldiskussioonis. „Kas Eesti ja Soome on ühiselt suuremad? Eesti ja Soome globaliseeruvas maailmas“.

18. juulil esineb Rõivas Finnairi korraldataval majanduskeskkonna arutelul, kus annab ülevaate rahvusvahelisest äritegevusest, Eesti poliitilisest kliimast, Eesti edulugudest ja õppetundidest.

Taavi Rõivase sõnul on kõigi Soomes toimuvate arutelude peamine fookus Eesti ja Soome koostööl, eriti mõlema riigi tihedatel majandussuhetel, ühiselt arendataval e-riigil ja strateegilistel ühendustel (Rail Baltic, Talsinki tunnel).

„Pole kahtlust, et üheksoos taristut arendades ja teineteiselt õppides oleme riikidena tugevamad ja pakume maailma mastaabis tugevamat konkurentsi kui eraldi,“ lisas Rõivas.

Lisainfo
Taavi Rõivas
[email protected]

Link uudisele: Ekspeaminister Taavi Rõivas on Soome menuka arutelufestivali üks esinejatest

Aivar Sõerd: võimuliit tegi vea, kui lükkas tagasi Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni algatatud aktsiiside tagasipööramise eelnõu

7. juuni 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Aktsiisipoliitikal on palju aspekte – üldjuhul on selle eesmärgiks jaehinna tõstmine ja läbi selle tarbimise vähendamine ehk tarbijate käitumise mõjutamine. Samas peavad riigid aktsiisipoliitika kujundamisel arvestama naaberriikide jaehindadega, et vähendada oma elanike piirikaubandust. Tuleb arvestada võimalike varimajanduse riskidega, riigi maksutuludega, ettevõtjate käitumisega ja mõjuga ettevõtlusele ning ärisektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele,“ selgitas Riigikogu Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

„Eesti pole oma aktsiisipoliitika kujundamisel nende aspektidega piisavalt arvestanud ja alkoholi hinnavahe Lätiga on paisunud kahekordseks. Sellest on saanud tarbijatele stiimul kaupade ostmiseks Lätist. Valitsuse senised sammud on olnud täiesti ebapiisavad. Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest,“ lisas Sõerd.

„Eelnõuga oleks langenud näiteks õlle aktsiisimäär praeguselt 16,92 euro tasemelt 9,13 eurole õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kange alkoholi aktsiis 25,08 eurolt 23,89 eurole alkoholi etanoolisisalduse ühe maksuprotsendi kohta hektoliitris. Eelnõu eesmärk oli astuda samme selleks, et panna piir Läti piirikaubandusele, parandada eelarvetulude laekumist ja arvestada ka rahvatervise aspektidega. Koalitsiooni häältega aga lükati eelnõu 19. aprillil tagasi,“ ütles Sõerd.

„Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest. Aprilli lõpus avaldatud Läti riigi stabiilsusprogrammis on nende aktsiisitõusude plaanid kirjas. Vahed Eestiga jäävad sedavõrd suureks, et ilma aktsiisitõusude tagasipööramiseta pole võimalik piirikaubandusele piiri panna,“ võttis Sõerd aktsiisidega toimuva kokku.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: võimuliit tegi vea, kui lükkas tagasi Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni algatatud aktsiiside tagasipööramise eelnõu

Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

7. juuni 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„26 tuhande töötajaga avalik teenistus on ainult üks osa valitsussektorist, kus tervikuna töötab 116 703 riigipalgalist. 2017. aasta aruanne kinnitab, et eelmisel aastal vähenes valitsussektor ainult 80 inimese võrra. Seega oleks riigihalduse ministril olnud aus tunnistada, et tervikuna oli riigis muutus väiksem kui 0,07 protsenti,“ on endine riigihalduse minister Arto Aas valitsuse avaldatud numbrite osas kriitiline.

„Võib näha suundumust, et kui valitsussektori ühes osas töötajate arv vähenes, siis teises osas kasvas sama palju. Inimeste liikumine süsteemi sees andis valitsusele lihtsalt võimaluse statistikaga mängida. Mingit selget riigipalgaliste vähenemise trendi ei ole aga võimalik tuvastada. See pole ka üllatus, sest valitsusel puudub selge visioon ja eesmärk suurema tõhususe saavutamiseks,“ lisas Aas.

„Eelmise valitsuse ajal lähtuti põhimõttest, et riigipalgaliste arv peab vähenema samas proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Statistikaameti andmetel vähenes tööealiste elanike arv 2017. aastal 6000 inimese võrra, mis tähendab, et ka riigipalgaliste arv pidanuks vähema ca 700 inimese võrra. Kahjuks saavutati ligi kümme korda väiksem tulemus ja sedagi varem tehtud otsuste inertsist. Kokkuvõttes on valitsussektori ülalpidamise koormus maksumaksjatele pigem kasvanud,“ sõnas Aas.

Lisainfo:
Arto Aas
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]

Link uudisele: Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

7. juuni 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„2014. ja 2015. aastal toimunud ravimiseaduse muutmise reformi käigus tehti üldapteekide tegevusloa omajate omandistruktuuri laialdased piirangud. Viimased aastad, aga eriti viimane aasta, on näidanud, et kehtestatud omandipiirang ei ole täitnud oma eesmärki, vaid muutnud apteekide omandisuhteid advokaatide kaasamisega varjatuiks. Riigile peab aga apteegi, kui ühe olulise tervishoiusüsteemi osa, omandivorm olema selge ja läbipaistev “ selgitas Pevkur.

„Tõeks on saanud ravimiseaduse muutmise reformist tulenev ennustus, ehk juba on alanud apteekide vormistamine nn tankistproviisoritele. Igasugused piirangud teevad inimesed leidlikuks. Alguse ongi saanud kunstlik apteekide üleminek, mis on juriidiliselt korrektne, aga sisult segane ning läbipaistmatu,“ lisas Pevkur.

Lisaks omandivormi selgusele on riigil ülesanne tagada ravimite kättesaadavus üle Eesti ja selleks on üheks võimaluseks suurematele, vähemalt kümmet üldapteegi tegevusluba omavatele omanikele kohustus rajada apteeke ka väiksematesse maapiirkondadesse.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

16. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Reformierakond pole nõus, et I pensionisammas pannakse sõltuvusse üksnes töötatud aastatest ning ei arvestata iga inimese isiklikku panust. Valitsuse väljatöötatud I pensionisamba muudatused lõhuvad kehtivat süsteemi, ei motiveeri saama paremat palka ning soodustavad ümbrikupalga maksmist. Valitsus väidab, et inimese isiklik panus mõjutab pensionit II samba kaudu. Kuid enam kui 40 tuhandel inimesel ei ole II pensionisammast ning suurel osal neist ei ole majanduslikult mõttekas II sambaga ka liituda. Selleks, et II samba pension oleks märkimisväärne, peab seda koguma pikalt ja piisavalt suurte sissemaksetega. Oluline on meelde tuletada fakti, et 2020.aastal on 1970.aastal sündinud 50-aastased ja seega koguvad nad pensioniks viisteist või pisut enam aastat, mida on tõsiseltvõetava summa jaoks liiga vähe. Kardan, et pettumus pensioniikka jõudes on paljudel suur,“ lisas Lauri.

„Vajalik oleks vähemalt 20-aastast kogumisperioodi ning minimaalselt keskmise palga, veel parem kui keskmisest suurema palga pealt tehtud makseid. Muidugi on ka väike kogumine hea, kuid suure tõenäosusega osutub tulevaste pensionäride pettumus märkimisväärseks,“ võttis Lauri teema kokku.

„Positiivne on pensioniea sidumine oodatava keskmise elueaga. Eesti ei ole seda tehes erand – seda praktiseerivad järjest rohkem riike. Sellist pensioniea seadmise lahendust on toetanud ka eelmine valitsus,“ ütles Lauri.

„Toetust väärib ka paindlik pensionile mineku võimaldamine ja pikemaaegse töötamise motiveerimine kõrgema pensioniga. Siin tuleb suurt tähelepanu pöörata inimeste motiveerimisse. Ka praegu on võimalik varem pensionile minna ja sellega pensionis kaotada või siis minna hiljem ja võita. Uus lahendus peaks olema senisest motiveerivam, kuid esialgu ei paista see nii päriselt olevat. Kindlasti on oluline, et pikemat töötamist toetaksid ka teised seadusandlikud regulatsioonid, kuid praegune valitsus on seda motivatsiooni vähendanud,“ täpsustas Lauri praegust seisu.

Link uudisele: Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest