Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

7. juuni 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„26 tuhande töötajaga avalik teenistus on ainult üks osa valitsussektorist, kus tervikuna töötab 116 703 riigipalgalist. 2017. aasta aruanne kinnitab, et eelmisel aastal vähenes valitsussektor ainult 80 inimese võrra. Seega oleks riigihalduse ministril olnud aus tunnistada, et tervikuna oli riigis muutus väiksem kui 0,07 protsenti,“ on endine riigihalduse minister Arto Aas valitsuse avaldatud numbrite osas kriitiline.

„Võib näha suundumust, et kui valitsussektori ühes osas töötajate arv vähenes, siis teises osas kasvas sama palju. Inimeste liikumine süsteemi sees andis valitsusele lihtsalt võimaluse statistikaga mängida. Mingit selget riigipalgaliste vähenemise trendi ei ole aga võimalik tuvastada. See pole ka üllatus, sest valitsusel puudub selge visioon ja eesmärk suurema tõhususe saavutamiseks,“ lisas Aas.

„Eelmise valitsuse ajal lähtuti põhimõttest, et riigipalgaliste arv peab vähenema samas proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Statistikaameti andmetel vähenes tööealiste elanike arv 2017. aastal 6000 inimese võrra, mis tähendab, et ka riigipalgaliste arv pidanuks vähema ca 700 inimese võrra. Kahjuks saavutati ligi kümme korda väiksem tulemus ja sedagi varem tehtud otsuste inertsist. Kokkuvõttes on valitsussektori ülalpidamise koormus maksumaksjatele pigem kasvanud,“ sõnas Aas.

Lisainfo:
Arto Aas
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]

Link uudisele: Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

7. juuni 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„2014. ja 2015. aastal toimunud ravimiseaduse muutmise reformi käigus tehti üldapteekide tegevusloa omajate omandistruktuuri laialdased piirangud. Viimased aastad, aga eriti viimane aasta, on näidanud, et kehtestatud omandipiirang ei ole täitnud oma eesmärki, vaid muutnud apteekide omandisuhteid advokaatide kaasamisega varjatuiks. Riigile peab aga apteegi, kui ühe olulise tervishoiusüsteemi osa, omandivorm olema selge ja läbipaistev “ selgitas Pevkur.

„Tõeks on saanud ravimiseaduse muutmise reformist tulenev ennustus, ehk juba on alanud apteekide vormistamine nn tankistproviisoritele. Igasugused piirangud teevad inimesed leidlikuks. Alguse ongi saanud kunstlik apteekide üleminek, mis on juriidiliselt korrektne, aga sisult segane ning läbipaistmatu,“ lisas Pevkur.

Lisaks omandivormi selgusele on riigil ülesanne tagada ravimite kättesaadavus üle Eesti ja selleks on üheks võimaluseks suurematele, vähemalt kümmet üldapteegi tegevusluba omavatele omanikele kohustus rajada apteeke ka väiksematesse maapiirkondadesse.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

16. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Reformierakond pole nõus, et I pensionisammas pannakse sõltuvusse üksnes töötatud aastatest ning ei arvestata iga inimese isiklikku panust. Valitsuse väljatöötatud I pensionisamba muudatused lõhuvad kehtivat süsteemi, ei motiveeri saama paremat palka ning soodustavad ümbrikupalga maksmist. Valitsus väidab, et inimese isiklik panus mõjutab pensionit II samba kaudu. Kuid enam kui 40 tuhandel inimesel ei ole II pensionisammast ning suurel osal neist ei ole majanduslikult mõttekas II sambaga ka liituda. Selleks, et II samba pension oleks märkimisväärne, peab seda koguma pikalt ja piisavalt suurte sissemaksetega. Oluline on meelde tuletada fakti, et 2020.aastal on 1970.aastal sündinud 50-aastased ja seega koguvad nad pensioniks viisteist või pisut enam aastat, mida on tõsiseltvõetava summa jaoks liiga vähe. Kardan, et pettumus pensioniikka jõudes on paljudel suur,“ lisas Lauri.

„Vajalik oleks vähemalt 20-aastast kogumisperioodi ning minimaalselt keskmise palga, veel parem kui keskmisest suurema palga pealt tehtud makseid. Muidugi on ka väike kogumine hea, kuid suure tõenäosusega osutub tulevaste pensionäride pettumus märkimisväärseks,“ võttis Lauri teema kokku.

„Positiivne on pensioniea sidumine oodatava keskmise elueaga. Eesti ei ole seda tehes erand – seda praktiseerivad järjest rohkem riike. Sellist pensioniea seadmise lahendust on toetanud ka eelmine valitsus,“ ütles Lauri.

„Toetust väärib ka paindlik pensionile mineku võimaldamine ja pikemaaegse töötamise motiveerimine kõrgema pensioniga. Siin tuleb suurt tähelepanu pöörata inimeste motiveerimisse. Ka praegu on võimalik varem pensionile minna ja sellega pensionis kaotada või siis minna hiljem ja võita. Uus lahendus peaks olema senisest motiveerivam, kuid esialgu ei paista see nii päriselt olevat. Kindlasti on oluline, et pikemat töötamist toetaksid ka teised seadusandlikud regulatsioonid, kuid praegune valitsus on seda motivatsiooni vähendanud,“ täpsustas Lauri praegust seisu.

Link uudisele: Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

15. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö. Riigil peab olema võimalus kooli juhtimist kontrollida ja tegutseda, kui muud huvid kui õpilaste omad koolipidajal seda teha ei lase.

„Riigil peab olema võimalus sekkuda kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi, vajadusel ka töösuhte lõpetamiseks koolijuhtidega,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse sisu.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

Hanno Pevkur: Reformierakond ei toeta e-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist.

9. mai 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogule muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Reformierakond ei toeta poliitikat, mille eesmärk on vähendada elektroonilise valimise võimalusi ja suurendada ebaturvalist kodus hääletamist.

„Reformierakond on teinud ettepaneku hoopis pikendada e-hääletuse perioodi, et tõsta valimisaktiivsust. Eesti on tunnustatud e-riik ja e-hääletus valimistel toimib hästi. Praeguse valitsuse plaan e-hääletuse perioodi lühendada on tagurlik minevikku vaatav samm ja e-Eesti kuvandit kahjustav. E-hääletajate osakaal on järjest kasvanud, mis näitab, et valijatele meeldib mugav ja turvaline e-hääletus,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur.

„Statistika näitab, et inimesed hääletavad üha enam elektrooniliselt, see on turvaline, mugav ning aitab kaasa e-Eesti kuvandile,“ lisas Pevkur.

„Koalitsiooni soov e-hääletust lühendada ja kodus hääletamist pikendada on samm selgelt vales suunas. Kodus kastiga hääletamine on kõige ebaturvalisem valimisviis. See on valimisviis, kus valijat on võimalik kõige enam mõjutada näiteks olukorras, kus valitseva võimu esindaja käib isiklikult kodudes, avaldab valijale survet ja mõjutab sellega hääletamist,“ selgitas Pevkur.

„Reformierakond ei toeta E-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist,“ võttis Pevkur erakonna seisukoha kokku.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: Reformierakond ei toeta e-hääletuse perioodi lühendamist ja kodus hääletamise pikendamist.