Arhiiv ‘Reformierakond fraktsioon Riigikogu’ Teemas

Riigikogu liige Remo Holsmer suundub erasektorisse

26. aprill 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Olen otsustanud peale seitset aastat tööd Riigikogus suunduda erasektorisse. Tänan oma toetajaid Haaberstist, Kristiinest ja Põhja-Tallinnast, kes mind kahel korral Riigikokku valinud on,” ütles Remo Holsmer. “Seljataga on suurepärased aastad, valitsuse moodustamise ja parlamendi poolse valitsusevastutuse realiseerimise kogemus. Tänan kõiki töökaaslasi Riigikogust, Riigikogu kantseleist, valitsusest ja ministeeriumitest, kellega on olnud võimalus koos töötada.”

“Pööran oma tööalases elus uue peatüki ja jään pöialt hoidma, et Kaja Kallase meeskond ja Reformierakonna ideed võidaksid järgmised valimised,” lisas Holsmer.

“Väikese riigi puhul on oluline, et inimesed jagaksid oma töökogemusi laiapõhjaliselt kogu riigis. Me vajame poliitikute kogemust erasektoris ja erasektori kogemust poliitikas,” ütles Reformierakonna esinaine Kaja Kallas. “Mul on ühelt poolt hea meel, et Remo alustab sellisel vastutusrikkal ametikohal erasektoris, aga teisalt ka kurb, sest Riigikogust lahkub tugev meeskonnamängija. Soovin Remole edu seoses uue väljakutsega.”

“Riigieelarvete kõrval tooksin olulisima seadusena, mille juhtivmenetleja Riigikogus olin, välja maksupettuste vähendamiseks loodud käibemaksudeklaratsioonide esitamise nõude,” lisas Holsmer “See oli meeletult konfliktne ja väga paljusid osapooli puudutav reform. Vabariigi President ei kuulutanud seadust välja ning pidime seda protsessi kaks korda tegema. Aastad on näidanud, et tänu sellele reformile on maksukeskkond muutunud märksa ausamaks ning riigieelarvesse on laekunud sajad miljonid eurod rohkem raha.”

Remo Holsmer asub mai teisest poolest tööle Cramo Estonia AS-i juhatuse liikme, arendusdirektorina. Cramo Estonia on osa Cramo Grupist, mis on Euroopa viie suurima ehitusseadmete rendiettevõtte seas ning mille aktsiad on noteeritud Helsingi börsil. Cramo Grupis töötab ca 2500 inimest, Cramo Estonias on üle 160 töötaja ja 20 rendipunkti üle terve Eesti.

Remo Holsmer oli Riigikogu eelmises koosseisus Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. 2015. Riigikogu valimiste järgselt oli ta rahanduskomisjoni esimees, hetkel on ta rahanduskomisjoni aseesimees. Alates 7. maist tuleb Holsmeri asemele Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni Peep Aru, kes on olnud varasemalt ka X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige.

Lisainfo:
Remo Holsmer
Reformierakonna fraktsiooni saadik
Remo.holsmer@riigikogu.ee
5033673

Link uudisele: Riigikogu liige Remo Holsmer suundub erasektorisse

Jürgen Ligi: aktsiise tuleb vähendada nii rahvatervise, majanduse kui eelarve huvides

19. aprill 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Täna loetakse Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni seaduseelnõu, mis näeb ette tühistada 2017. aasta 1. juulist ja 2018. aasta 1.veebruarist kehtestatud ning tulevased aktsiisitõusud. Eelnõu kohaselt väheneks aktsiis kangel alkoholil 5%, õlul 46% ja veinil/kääritatud jookidel 17%. Eelnõu autorid ei arva, et viimase kahe aasta aktsiisitõusudest tekitatud kahju oleks täielikult tagasi pööratav, kuid on kindlad, et piirikaubandus väheneks sellega talutava määrani, kus odav alkohol ei voola turule ebamõistlikul hulgal ega kahjusta enam otseselt rahvatervist ja riigieelarvet. Leevendust saaksid sellest nii kohalik kaubandus, turism kui kodumaine tootja.

„Nagu oleme varem hinnanud, toob alkoholiaktsiisi viimaste tõusude tõttu mitmekordistunud piirikaubandus riigieelarvele otsest kahju üle 100 miljoni euro aastas. Oleme kaotamas töökohti ning mõttetult kuluvat aega kaubareisidele. Kuigi aktsiisitõusu eesmärk on olnud kallim ja kättesaamatum alkohol, on keskmine alkoholi hind piirikaubanduse tõttu langenud, millega on aktsiisipoliitika läbi kukkunud. On karta, et tarbimise kümne aastane langustrend lõpeb, igatahes ei saa ta nii jätkuda loodetud tempos. Pakume koalitsioonile võimaluse tõestada, et soovitakse vigade parandust, mitte jagelemist teemal, kas paremad on rahandusministrite Sven Sesteri algatatud või Toomas Tõniste heaks kiidetud aktsiisitõusud,“ võttis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi eelnõu vajaduse kokku.

Lisainfo:
Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
jyrgen.ligi@riigikogu.ee
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: aktsiise tuleb vähendada nii rahvatervise, majanduse kui eelarve huvides

Riigikogu Reformierakonna saadikud: Hiiumaa vajab riigi suuremat tähelepanu

17. aprill 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Viimase paari kuu jooksul on meedia olnud täis uudiseid sellest, kuidas meri on madal ja parvlaevad ei saa mandri ning Hiiumaa vahel tõrgeteta liigelda. Viimati mõõtes selgus aga, et sügavust on küllalt. Halenaljakas lugu, mida uudistes põnev kuulata, aga hiidlastele on see toonud kaasa aja, raha ja närvikulu. Tean, et Hiiumaa vallavalitsus on kohalike ettevõtjate ja kodanike puudulikust laevaühendusest tekkinud kahjud kokku löönud ja soovib nende kompenseerimist. Hiidlased väärivad riigi vabandust ja valuraha,“ ütles Urve Tiidus.
„Valuraha kõrval on riigil Hiiumaa arenguks vaja pakkuda ka pikemat plaani. Lisaks sellele, et Eesti poliitiline juhtkond suvekuudel ennast Hiiumaal näitamas käib ja saarel kinnisvara omab, tuleks tegudeski piirkonna vastu huvi ja mõistmist näidata,“ lausus Riigikogu aseesimees Kalle Laanet.

Reformierakondlastest Riigikogu liikmed soovivad valitsuse 2019. aasta eelarves näha veel kaht objekti: Hiiumaa spordikeskust ja Hiiumaa sotsiaalkeskust. Sügisel ülesaareliseks omavalitsuseks ühinenud Hiiumaa vallas on juba tehtud hulk ettevalmistusi mõlema rajamiseks. Riigi täiendava investeeringu vajadus on umbes 10 miljonit eurot. Läänemaalt pärit riigikogulane Lauri Luik, kes on muuhulgas ka Eesti Koolispordi Liidu president, lisas, et peab Hiiumaa spordikeskuse plaani oluliseks hiidlaste tervisekäitumise seisukohalt – kaasaegsed sportimisvõimalused on oluline osa sellest.

„Need objektid tagavad Hiiumaa sotsiaalmajandusliku arengu ja kinnitavad, et saar saab riigilt tähelepanu rohkem, kui vaid laevakanali hädasüvenduse jagu. Majandus kasvab ja valitsus tahab värskele eelarvestrateegiale tuginedes investeerida aastatel 2018–2021 kokku 2,3 miljardit eurot. Ka Hiiumaa objektid peavad investeeringukavas koha leidma,“ lisas Riigikogu aseesimees Laanet. “Saarte inimeste jaoks on sellistel investeeringutel suur väärtus ja tähendus. Palju suurem kui suurlinnas, kuhu raha kontsentreerub niikuinii.”
Lauri Luik juhtis tähelepanu kogu Lääne-Eesti regiooni mõtestatud koostöövajadusele. „Riigi regionaalpoliitika vajab haldusreformi järel ümbermõtestamist ja nii Hiiumaa, Saaremaa kui Läänemaa kontekstis,” sõnas Luik.

Kalle Laanet, Urve Tiidus ja Lauri Luik valiti 2015. aasta Riigikogu valimistel parlamenti Hiiu-, Saare- ja Läänemaa valimisringkonnas.
Teate edastas:
Reti Meema
pressinõunik
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
56503357
reti.meema@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu Reformierakonna saadikud: Hiiumaa vajab riigi suuremat tähelepanu

Yoko Alender: ühtne Eesti haridussüsteem on meie järgmine suur väljakutse

17. aprill 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Üleminekut ühtsele haridussüsteemile soovitas eelmine Inimarengu aruanne, toetus varasele eesti keeles õppimisele on olemas ka Eesti venekeelses kogukonnas. Esimeste pilootprojektidega lasteaedades ja algkoolis tuleks alustada kiiremas korras, oleme oodanud kaua, valmisolek ühiskonnas on olemas,” ütles Alender ja lisas, et kogemuste kogunedes jõuaksime järkjärgult hariduskorralduses ühtse süsteemini, mis tagab kõigile lastele riigikeele oskuse ja võrdsed võimalused olla edukas hariduses ja tööelus.

“Oleme 25 aastat püüdnud liita Eestis elavaid kogukondi, haridussüsteem on aga endiselt keele põhjal eristatud ja süvendab eraldatust. Täna tuleb Eestisse suurim osa uus-sisserändajaid endise Nõukogude Liidu aladelt. Tulijad räägivad sageli emakeelena või teise keelena vene keelt ja liiguvad siin Eesti venekeelsesse kogukonda, koondudes sageli ka elukohapõhiselt eraldatud paikadesse. Meie ülesanne on Eesti kogukondi lõimida, mitte eraldatust juurde luua. Ühtne haridussüsteem on siin esimeseks vältimatuks sammuks,“ tutvustas Alender arupärimise põhjust.

Alenderi sõnul tuleks Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel koos teadlaste ja hariduskorraldajatega kujundada pilootprojektid, otsustada arusaadav üleminekuperiood ja luua ühtne Eesti haridussüsteem, võttes arvesse Eesti eri paikade rahvastiku koosseisu. Alender lisas, et ühtne süsteem saab sealjuures võimaldada emakeeleõpet neile, kelle emakeel on muu kui eesti keel, sest emakeeleoskus määrab indiviidiks kasvamisel olulist rolli. Oluline on, et ühtne haridustee algaks juba lasteaiast, kus hakkavad kujunema ka sotsiaalsed võrgustikud ja kujunema hoiakud. “ Ühtne haridussüsteem peab täitma eesmärki õppimisest eesti keeles alates algharidusest ja läbivalt kogu koolitee jooksul, et kujundada teadlikke, ennast juhtivaid ja õnnelikke kodanikke, sõltumata emakeelest,“ lisas Alender.

„Haridus- ja teadusminister ütles, et toetab erakonnakaaslaste eksperimente vene emakeelega laste haridusega pealinnas, sest puuduvad teaduslikud tõendid, et need suurendaksid ebavõrdsust. Meie hinnangul on statistika vene õppekeelega koolide kehvematest tulemustest ja nende laste vähematest võimalustest tööturul piisavad. Ministri vastustes oli palju vasturääkivust, kord väitis minister, et tuleb veel analüüsida ja mõelda, järgmisena tõdes, et analüüse on näiteks Inimarengu aruande koostamisel tehtud ja eestikeelse õppega alustamine alles gümnaasiumis ei ole andnud piisavalt häid tulemusi. Kokkuvõttes jäi mulje, et minister väldib üleminekut ühtsele haridussüsteemile, sest selleks puudub ministril nii soov kui plaan, kuidas seda ellu viia. “ võttis Alender ministri põiklevad vastused kokku.

Lisainfo: 

Yoko Alender
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
www.yokoalender.ee
yoko.alender@riigikogu.ee
+372 5101387

Link uudisele: Yoko Alender: ühtne Eesti haridussüsteem on meie järgmine suur väljakutse

Keit Pentus-Rosimannus: peaminister kaotas närvi, sest puudutasime Keskerakonna valitsuse hella kohta

10. aprill 2018 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Üks, mis Keskerakonna valitsust iseloomustama jääb, on riigi jaoks olulisi põhimõtteid murendav topeltmäng. Nii on justkui möödaminnes seatud sisuliselt kahtluse alla Eesti vabariigi õiguslik järjepidevus, näited puudutavad ka Eesti senist välispoliitilist joont,” ütles eile peaminister Rataselt aru pärinud Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus.

“Teame kõik, kuidas peaminister räägib Büsselis näiteks Venemaa propagandaga võitlemise vajadusest üht, aga tuleb siis Tallinnasse ja laseb rahulikult finantseerida me oma maksumaksjate rahaga PBK-d. Nägime hiljuti, kuidas peaminister mõistab Skripali mürgitamise hukka ja kuidas samal päeval asub Yana Toom Skripali mürgitamise loos kaitsma Venemaad.”

Arupärijate nimel kõnelnud Pentus-Rosimannus ütles, et kõige tervamalt sai valitsuse topeltmängu poliitika nähtavaks siis, kui praegu ametis olev valitsus asus Eesti kirikute toetamist põhjendama okupatsioonikahjude hüvitamisega, andes sellega Kremlile võimaluse edaspidi viidata, kuidas Eesti enda valitsus on okupatsioonikahjud omaks võtnud. “Teil on rüüstav kamp kodus sees käinud, osa pereliikmeid kaasa viinud, mitu tuba põlema pannud, maja pikaks ajaks vägisi enda kätte võtnud ja aastaid hiljem teatate, et asute ise kahju hüvitaja rolli. Kelle huve selline asi täidab?” küsis peaministri vastused ära kuulanud Keit Pentus-Rosimannus.

Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli ebameeldiv üllatus, et peaminister Ratas asus eile sisuliste vastuste andmise asemel parlamendi liikmeid ründama. “Ju me siis tabasime Keskerakonna valitsuse hella kohta, kui muidu rahuliku meele poolest tuntud Jüri Ratas küsimustele vastates parlamendi liikmeid ründama ja süüdistama asus.”

Täispikka sõnavõttu saab kuulata SIIN

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
6316562
keit.pentus-rosimannus@riigikogu.ee

Link uudisele: Keit Pentus-Rosimannus: peaminister kaotas närvi, sest puudutasime Keskerakonna valitsuse hella kohta