Arhiiv ‘Reno Laidre blogi Reformierakond’ Teemas

Mis saab Käärdist?

2. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Vallavalitsuses arutati Käärdi probleeme
01.03.2007.a istusid Rõngu vallamajas koos vallavolikogus koalitsiooni moodustanud valimisliitude esindajad.

Arutusel oli Käärdi elanike alushariduse (lastehoiu) probleemi lahendamine. Tõdeti taaskord tõsiasja, et kahte ülisuurt ja vallalale ülejõu käivat projeti pole võimalik korraga ellu viia. Hetkel on plaanitud teha korda koolimaja, mille eeldatav ehitusmaksumus on ligi 2 korda suurem kui valla sihtfinantseeringuteta eelarve. Uut lasteaeda Käärdisse ehitada ei ole rahaliselt võimalik ega ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud.

Teise teemana puudutati Käärdi halduspiiride muutmist/mittemuutmist.  Tandemi "Kuus-Kallas-Hermann" passiivsuse tõttu ei tulnud sellest arutelust midagi välja.

Veel peatuti Käärdi kütte teemal. Oma suurimaks üllatuseks on eelpool mainitud tandemi jäik opositsioon muutunud ning sellel teemal saab edasi minna projektipõhiselt ehitusrahasid otsides.

Mis saab Käärdist?

2. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Vallavalitsuses arutati Käärdi probleeme
01.03.2007.a istusid Rõngu vallamajas koos vallavolikogus koalitsiooni moodustanud valimisliitude esindajad.

Arutusel oli Käärdi elanike alushariduse (lastehoiu) probleemi lahendamine. Tõdeti taaskord tõsiasja, et kahte ülisuurt ja vallalale ülejõu käivat projeti pole võimalik korraga ellu viia. Hetkel on plaanitud teha korda koolimaja, mille eeldatav ehitusmaksumus on ligi 2 korda suurem kui valla sihtfinantseeringuteta eelarve. Uut lasteaeda Käärdisse ehitada ei ole rahaliselt võimalik ega ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud.

Teise teemana puudutati Käärdi halduspiiride muutmist/mittemuutmist.  Tandemi "Kuus-Kallas-Hermann" passiivsuse tõttu ei tulnud sellest arutelust midagi välja.

Veel peatuti Käärdi kütte teemal. Oma suurimaks üllatuseks on eelpool mainitud tandemi jäik opositsioon muutunud ning sellel teemal saab edasi minna projektipõhiselt ehitusrahasid otsides.

Elva linna eelarve kosub tublisti

16. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Millele kulutab Elva linn oma 2007.a eelarvest kõige suuremad summad? Kuhu investeeritakse? Kuidas muutuvad töötasud? Mida projekteeritakse ja mida planeeritakse?
Elva linna eelarve kosus tublisti

Elva Linnavolikogu kinnitas oma 29.01.2007.a istungil Elva linna 2007. aasta eelarve kogumahus 106 275 469 krooni. Suurima tuluallikana on eelarves füüsilise isiku tulumaks, mille laekumiseks on prognoositud 10% rohkem kui 2006.aastal, so 35 miljonit krooni. 2006.aastal laekus linnale füüsilise isiku tulumaksu 31,8 miljonit krooni (kasv 2005 aastaga võrreldes 24%). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoosimisel on oldud mõneti konservatiivne kahel põhjusel: esiteks, et olla valmis võimalikuks majanduskasvu aeglustumiseks ning teise olulise põhjusena tahaksin välja tuua potentsiaalse reservi kogumise HKK Sinilind laiendamis- ja rekonstrueerimistööde tarvis. Riigieelarvest saab Elva linn toetusi 31 miljoni krooni ulatuses.

Kuidas jagunevad kulud eelarves?
Elva linna 2007.a eelarvest suurim osa kulub haridusele ja investeeringutele. Hariduskulud koosnevad kõigist kulutustest, mis on seotud gümnaasiumi ja lasteaedade töös hoidmisega. Haridus on alati olnud üks suurimaid kulusid eelarves, samas investeeringute kasv 30%-ni on suur hüpe edasi. 2006.aastal moodustasid investeeringud 24% eelarvest.

Millised investeeringud tehakse 2007.aastal?
Investeeringutest mahukaimad on Elva vaksalihoone restaureerimise projekt 9,6 miljoniga ja Elva linna katlamaja rekonstrueerimine 6,4 miljoniga. Peedu vana koolihoone ümberehitamine lasteaiaks ja seal kahe rühma avamine läheb maksma 3 miljonit krooni, uue Peedut ja Elvat ühendava jalgtee ehituseks on eelarves planeeritud 2,5 miljonit krooni. Tänavate remondiks kulub 1,6 miljonit krooni. Gümnaasiumi õppehoonetesse on kavas investeerida 4,4 miljonit krooni, millest 2 miljonit krooni on planeeritud sööklate remondiks.

Kuhu veel raha kulub?
10% kulub kultuurile (sealhulgas spordile ja muusikakoolile). Valitsussektori teenustele (mis lisaks linnavalitsuse ja – volikogu tegevuskulule sisaldab 1,2 miljonit krooni võetud laenude intressimakseid ning 800 000 krooni suurust eelarve reservfondi) kulub 6% eelarvest. Kulud sotsiaalsele kaitsele moodustavad eelarvest 5% ja sisaldavad muuhulgas kõiki linnaeelarvest makstavaid toetusi. Lisaks eelpoolmainitud valdkondadele saavad linnaeelarvest rahastatud keskkonnakaitse, tervishoid, elamumajandus, avalik kord ja julgeolek. 4% suurune kulu finantseerimistehingutele tähendab 3,5 miljoni krooni ulatuses varem võetud laenude tagasimaksmist ja OÜ Elva Soojus osade ostu maksumusega 340 000 krooni.

Kuidas muutuvad töötasud?
Selle eelarve üheks tähtsamaks märksõnaks on lasteaiaõpetajate palgavahendite 35 % tõus. Tegu on esimese ja jõulise sammuga selles suunas, et viia kooskõlla lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate töötasud. Kuna lasteaia õpetajaid on palju, siis planeeritud palgatõus läheb linnale maksma 1,7 miljonit krooni. Elva Linnavalitsus on kinnitanud lasteaedade pedagoogide töötasustamise alused, mille kohaselt ükski õpetaja lasteaias ei saa enam alla 6000 kroonist palka.
Väärilisemat töötasu hakkavad saama ka raamatukoguhoidjad. Seoses miinimumpalga kasvuga 20% võrra kasvavad mainitud mahus miinimumpalka või selle lähedast palka saavate inimeste töötasud.

Kuidas on muutunud kulude suurus viimasel kolmel aastal?
Kulutused on kasvanud kõikides valdkondades välja arvatud finantseerimistehingud. Finantseerimistehingute vähenemine linna 2007.aasta eelarves võrreldes 2006.aastaga tähendab seda, et Elva linn võtab laenu vähem kui eelmisel aastal. Suur kulude kasv hariduses ja investeeringute osas tähendab seda, et need valdkonnad on linna jaoks prioriteetsed. Kuigi enamus kuludest eelarve sotsiaalse kaitse real kasvavad, jääb kahe viimase aasta osas kogusumma muutumatuks. Selle tingib asjaolu, et riik on vähendanud oluliselt toimetulekutoetuseks eraldatud summasid. Samas garanteeritakse kõigile toimetulekutoetuse vajajatele toetus. Kui rahalisi vahendeid peaks puudu tulema, saab Elva linn taotleda riigilt lisatoetust.

Millised projektid ja planeeringud on kavas koostada 2007.aastal?
Üle miljoni krooni linnaeelarvest kulub erinevatele planeeringutele. Suurim, 300 000 krooni suurune kulutus tuleb linnal teha Arbi järve ja selle ümbruse projekteerimisele, ca 250 000 krooni kulub lasteaiaks renoveeritava Peedu vana koolimaja ja kogu lasteaia territooriumi projekteerimisele.
Veel on kavas ellu viia alljärgnevad projekteerimis- ja planeerimistööd:
- Vellavere tee projekteerimine
- Kesk 30 ja Pikk 8 vahelise ala detailplaneeringu koostamine
- kesklinna planeeringu koostamine
- energia arengukava koostamine ja ressursside hindamine
Hinnanguliselt kulub projekteerimisele ja planeerimisele 2007.aastal 1,2 miljonit krooni.

Vastuvõetud eelarve annab igati lootust ja optimismi, et paljud asjad saavad 2007.aasta jooksul tehtud.

Reno Laidre
Abilinnapea
Täiendav info telefonil: 528 6361

Elva linna eelarve kosub tublisti

16. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Millele kulutab Elva linn oma 2007.a eelarvest kõige suuremad summad? Kuhu investeeritakse? Kuidas muutuvad töötasud? Mida projekteeritakse ja mida planeeritakse?
Elva linna eelarve kosus tublisti

Elva Linnavolikogu kinnitas oma 29.01.2007.a istungil Elva linna 2007. aasta eelarve kogumahus 106 275 469 krooni. Suurima tuluallikana on eelarves füüsilise isiku tulumaks, mille laekumiseks on prognoositud 10% rohkem kui 2006.aastal, so 35 miljonit krooni. 2006.aastal laekus linnale füüsilise isiku tulumaksu 31,8 miljonit krooni (kasv 2005 aastaga võrreldes 24%). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoosimisel on oldud mõneti konservatiivne kahel põhjusel: esiteks, et olla valmis võimalikuks majanduskasvu aeglustumiseks ning teise olulise põhjusena tahaksin välja tuua potentsiaalse reservi kogumise HKK Sinilind laiendamis- ja rekonstrueerimistööde tarvis. Riigieelarvest saab Elva linn toetusi 31 miljoni krooni ulatuses.

Kuidas jagunevad kulud eelarves?
Elva linna 2007.a eelarvest suurim osa kulub haridusele ja investeeringutele. Hariduskulud koosnevad kõigist kulutustest, mis on seotud gümnaasiumi ja lasteaedade töös hoidmisega. Haridus on alati olnud üks suurimaid kulusid eelarves, samas investeeringute kasv 30%-ni on suur hüpe edasi. 2006.aastal moodustasid investeeringud 24% eelarvest.

Millised investeeringud tehakse 2007.aastal?
Investeeringutest mahukaimad on Elva vaksalihoone restaureerimise projekt 9,6 miljoniga ja Elva linna katlamaja rekonstrueerimine 6,4 miljoniga. Peedu vana koolihoone ümberehitamine lasteaiaks ja seal kahe rühma avamine läheb maksma 3 miljonit krooni, uue Peedut ja Elvat ühendava jalgtee ehituseks on eelarves planeeritud 2,5 miljonit krooni. Tänavate remondiks kulub 1,6 miljonit krooni. Gümnaasiumi õppehoonetesse on kavas investeerida 4,4 miljonit krooni, millest 2 miljonit krooni on planeeritud sööklate remondiks.

Kuhu veel raha kulub?
10% kulub kultuurile (sealhulgas spordile ja muusikakoolile). Valitsussektori teenustele (mis lisaks linnavalitsuse ja – volikogu tegevuskulule sisaldab 1,2 miljonit krooni võetud laenude intressimakseid ning 800 000 krooni suurust eelarve reservfondi) kulub 6% eelarvest. Kulud sotsiaalsele kaitsele moodustavad eelarvest 5% ja sisaldavad muuhulgas kõiki linnaeelarvest makstavaid toetusi. Lisaks eelpoolmainitud valdkondadele saavad linnaeelarvest rahastatud keskkonnakaitse, tervishoid, elamumajandus, avalik kord ja julgeolek. 4% suurune kulu finantseerimistehingutele tähendab 3,5 miljoni krooni ulatuses varem võetud laenude tagasimaksmist ja OÜ Elva Soojus osade ostu maksumusega 340 000 krooni.

Kuidas muutuvad töötasud?
Selle eelarve üheks tähtsamaks märksõnaks on lasteaiaõpetajate palgavahendite 35 % tõus. Tegu on esimese ja jõulise sammuga selles suunas, et viia kooskõlla lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate töötasud. Kuna lasteaia õpetajaid on palju, siis planeeritud palgatõus läheb linnale maksma 1,7 miljonit krooni. Elva Linnavalitsus on kinnitanud lasteaedade pedagoogide töötasustamise alused, mille kohaselt ükski õpetaja lasteaias ei saa enam alla 6000 kroonist palka.
Väärilisemat töötasu hakkavad saama ka raamatukoguhoidjad. Seoses miinimumpalga kasvuga 20% võrra kasvavad mainitud mahus miinimumpalka või selle lähedast palka saavate inimeste töötasud.

Kuidas on muutunud kulude suurus viimasel kolmel aastal?
Kulutused on kasvanud kõikides valdkondades välja arvatud finantseerimistehingud. Finantseerimistehingute vähenemine linna 2007.aasta eelarves võrreldes 2006.aastaga tähendab seda, et Elva linn võtab laenu vähem kui eelmisel aastal. Suur kulude kasv hariduses ja investeeringute osas tähendab seda, et need valdkonnad on linna jaoks prioriteetsed. Kuigi enamus kuludest eelarve sotsiaalse kaitse real kasvavad, jääb kahe viimase aasta osas kogusumma muutumatuks. Selle tingib asjaolu, et riik on vähendanud oluliselt toimetulekutoetuseks eraldatud summasid. Samas garanteeritakse kõigile toimetulekutoetuse vajajatele toetus. Kui rahalisi vahendeid peaks puudu tulema, saab Elva linn taotleda riigilt lisatoetust.

Millised projektid ja planeeringud on kavas koostada 2007.aastal?
Üle miljoni krooni linnaeelarvest kulub erinevatele planeeringutele. Suurim, 300 000 krooni suurune kulutus tuleb linnal teha Arbi järve ja selle ümbruse projekteerimisele, ca 250 000 krooni kulub lasteaiaks renoveeritava Peedu vana koolimaja ja kogu lasteaia territooriumi projekteerimisele.
Veel on kavas ellu viia alljärgnevad projekteerimis- ja planeerimistööd:
- Vellavere tee projekteerimine
- Kesk 30 ja Pikk 8 vahelise ala detailplaneeringu koostamine
- kesklinna planeeringu koostamine
- energia arengukava koostamine ja ressursside hindamine
Hinnanguliselt kulub projekteerimisele ja planeerimisele 2007.aastal 1,2 miljonit krooni.

Vastuvõetud eelarve annab igati lootust ja optimismi, et paljud asjad saavad 2007.aasta jooksul tehtud.

Reno Laidre
Abilinnapea
Täiendav info telefonil: 528 6361

Täiendav info

15. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Mõned uued ja põnevad faktid minu kohta
Minu kohta on kirjutatud järgmist:


Reno tunnistab, et päris teadlikult ta poliitiku teed ei valinud, kuid on selleks kasvanud aja kulgedes ja samm-sammult otsuseid tehes. ”Juhuse tahtel sattusin tööle Karula valda nõuniku ametikohale. Juba mõni kuu hiljem jätkasin abivallavanemana.”

Oma suurima panuse piirkonna ellu on Reno oma sõnutsi andnud Rõngu vallavanemana töötatud aastatel. ”Oma teeneteks pean Rõngu Raamatukogu avamist uues kohas, keskkooli võimla ehitust, ettevalmistustöid Rõngu lasteaia ehituseks. Järjekindlalt on jätkunud Valguta lasteaed-algkooli remont.”

Mitme omavalitsuse töökogemusega mees teab nii seda, millised mured on maainimesel, kes elab mõnekümne inimesega väikeses külas kui ka seda, mida tuleb teha, et inimesel oleks alevikus-linnas parem elada.

Reno suurimateks kirgedeks on rattasõit, kalapüük ja matkamine. ”Proovin osa võtta võimalikult paljudest ja erinevatest avalikest üritustest ning sõpradega midagi koos teha. Oskan lihtsatest asjadest piisavalt rõõmu tunda ega kohku ka raske füüsilise töö eest, pigem pean seda meeldivaks vahelduseks argirutiinile arvuti-kirjutuslaua taga,” ütleb Reno, kes veedab oma puhkused alati aktiivselt.

Kuna Reno elukaaslane lõpetab magistriõpinguid, pole pereplaane veel tehtud. Oma vanematekodust on tal aga head mälestused. ”Mul on väga vedanud oma vanematega, kes on tänaseks 30 aastat abielus olnud ja kes peavad koos talu Valgamaal,” ütleb Reno.


Moto:

”Per aspera ad astra.”