Arhiiv ‘Sulev Vare blogi Reformierakond’ Teemas

Valimised ukse ees

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Kampaania rahastamist reguleerimisest
Arvestades tänavuse valimiskampaania massiivsust kujuneb kõikide kandidaatide kampaaniate kogumaksumuseks ca. 200 miljonit krooni,  tulevased Riigikogu liikmed peaksid kindlasti niisugusele mõtetule “rahapõletamisele” seaduse muudatustega piirid ette panema. Variante on mitmeid:
A. Kehtestada kampaania maksumuse ülempiir.
B. Kehtestada eraisikutele aastaannetuse maksimaalne suurus.
C. Keelata igasugused annetused eraisikutelt jne.
Kindlasti on võimalusi teisigi, aga kui seda küsimust ära ei lahenda, siis ei saa Eesti rahvas kunagi teada, kes tõmbab niite Eesti poliitikas. 

Valimised ukse ees

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Kampaania rahastamist reguleerimisest
Arvestades tänavuse valimiskampaania massiivsust kujuneb kõikide kandidaatide kampaaniate kogumaksumuseks ca. 200 miljonit krooni,  tulevased Riigikogu liikmed peaksid kindlasti niisugusele mõtetule “rahapõletamisele” seaduse muudatustega piirid ette panema. Variante on mitmeid:
A. Kehtestada kampaania maksumuse ülempiir.
B. Kehtestada eraisikutele aastaannetuse maksimaalne suurus.
C. Keelata igasugused annetused eraisikutelt jne.
Kindlasti on võimalusi teisigi, aga kui seda küsimust ära ei lahenda, siis ei saa Eesti rahvas kunagi teada, kes tõmbab niite Eesti poliitikas. 

VABA RIIGI sünnipäev

26. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Aastapäevakõne

Head läänlased, kallid külalised.

Daamid ja härrad!

 

Veel mõned päevad ning Eesti Vabariik võib uhkusega öelda, et 90 on vaid aasta kaugusel. Inimeluga võrreldes on meie riik väärikas ning üsna haruldaselt pikaealine; maailma riikide mastaabis aga alles uljas nooruk.

 

Küllalt intrigeeriv suhe õige tasakaalu otsimiseks – elukogemused kõrvuti eneseleidmise otsingutega.

 

Uue avastamiseks ning mineviku üle arutamiseks pakub käesolev aeg materjali kuhjaga. Nii rõõmustavat kui mõtlemapanevat.

 

Vabariigi aastapäev – see on VABA riigi sünnipäev. Milline on vabaduse ning oma rahvusriigi väärtus? Elame järjest paremini, kahjuks kipume oma mugavuses justnimelt vaba riigi tähtsust unustama. Näib olevat inimloomusesse sisse kirjutatud, et olulist märgatakse siis, kui see käest pudeneb.

 

Oleme lähiminevikus oma vabaduse ühe korra käest lasknud. Kurb, et isegi okupatsiooni ajal elanud kipuvad unustama nende aastakümnete painet, küüditamiste ja tagakiusamiste tõttu purunenud perekondi, välja suretatud väikerahvusi ning vaimse terrori alla mandunud, välja ütlemata mõttetarkusi. Meelest lähevad ka need, uskumatult rõõmsad emotsioonid, mis valdasid meid taasiseseisvumise ajal.

 

Vähe sellest, me justkui häbeneks oma rahvust. Sinimustvalgeid lippe ei märka just tihti ning ma ei kõnele vaid lipupühadest. Kas ühtehoidmise vajadus on andnud alla mugavusele ning liigsele enesekindlusele? Inimene on sotsiaalne olend. Looduses karjades elavatele loomadele tähendab valvsuse kaotamine ning teistest eemaldumine kindlat ohtu elule. Usun, et inimene ühiskondliku olevusena peaks olema valvas ning ühte hoidma – nii pere, klassi, töökaaslaste, sõpruskondadena ning riigina.

 

Kogemused ning tegutsemisuljus peavad meis elama käsikäes. Kõikide rahvaste vanasõnades on tuhandel kujul väljendatud mõtet: „9 korda mõõda, ükskord lõika“ või „enne mõtle, siis ütle“.   Lühike taasiseseisvuse aeg on jõudnud kriitilisse staadiumi, et ilmneks uue vabaduslaine algupoolel kiirustades tehtud otsused või otsustamata jätmised.

 

 

Et järgmise kümne, kahekümne ning saja aasta pärast viltulõikamist vältida, peame täna paremini mõõtma. Ametlikus keeles vastab sellele strateegiline planeerimine. Hea meel on tõdeda, et 2006. aastal valmisid Läänemaal keskkonna, sotsiaalvaldkonna, üld-, kutse-, kõrg- ja täiendhariduse ning IKT arengukavad. Algatati alushariduse, kultuurivaldkonna, ettevõtluse, infrastruktuuri, põllu- ja maamajanduse arengukavade koostamine. Käsil on ka maakonna tervikliku arengustrateegia väljatöötamine.

 

Avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö edusammudest on äramärkimist väärt Haapsalu Turismi ümberkorraldamine tervet maakonda hõlmavaks Läänemaa turismissotsiatsiooniks, mille liikmeteks astusid lisaks turismiettevõtetele lõpuks ka kõik omavalitsused. Läänemaa esitles uhkusega oma võimekust innovaatiliste projektide alal, esitledes Tallinnas Viru keskuses maakonna virtuaaltuuri. Uudse lahendusega tervliklik elukeskonna tutvustus on hea näide kogukonnana toimimise vajalikkusest. Fakt, et ligi 50% tuuri tootmise ja esitluse kuludest katsid eraettevõtted, on äärmiselt positiivne.

 

Mitmete asutuste ja organisatsioonide koostöö heaks näiteks on ka traditsiooniline pressipäev Kullamaal, mitmed terviseedendamise koolitused ja -projektid ning MTÜ Kodukant Läänemaa reorganiseerimine. Läänemaa rahvakultuuri tegijate  rohkuse ja hea taseme kohta annab tunnistust üha suurema osavõtuga Vähegi Viitsijate Päev. Austus kõikidele lauljatele ja pillimeestele vihma kiuste kõlanud muusika eest Kullamaal ning tuult trotsiva tantsu eest Linnuteede ristpunktil. Rõõmu teevad järjest aktiivsemad Läänemaa noorteorganisatsioonid ning rahvarohked ja sisukad noorteüritused.

 

Augustis Läänemaa 3. spordipäeva raames sõlmitud liikumisharrastuskokkuleppe olulisust tõestavad selle arvukad osapooled – Eesti Olümpiakomitee, neli ministeeriumi, mitmed spordiliidud, omavalitsused, ettevõtjad. Kepikõnniharrastus on erakorde kiirusega levinud ning paljudes omavalitsustes on see juba klubiline tegevus.

 

Pea kõik Läänemaa erialaorganisatsioonid valivad juba aastaid oma parimad ja tublimad. Selline tunnustamine on tunnustamist väärt. Üks Läänemaalt lahkunud aktiivne inimene kurtis mõni aeg tagasi, mitte vihaga, kuid siiski äratuntavalt nukralt, et ta tundis Läänemaal aastaid puudust tunnustusest. Kasvõi tänusõnadest. On vale arvamus, justkui tänukirja, kaardi või lilledega tänamine oleks rahaliste preemiate kõrval devalveerunud. Mõlemad on olulised. Tänagem üksteist – olgu see siis pikk pai väikesele abilisele aiatöödel, ühises hommikusöögilauas välja öeldud kiitus hea hinde eest või kolleegile saadetud sõnum asjaliku nõuande eest.

 

Ning ükskõik kui hästi meil ka ei läheks, ei tohi me unustada, et omariiklus on kerge käest pudenema. Me peame austama neid inimesi, kes meie vabaduse eest sõtta läksid. Me peame rääkima oma lastele ja lastelastele minevikust. Ilma manitsemata, vaid just niisama sundimatult nagu loeksime unejutte või arutleksime nende lemmikmuusika üle. Näpuga näitamine ja hurjutamine tekitab noortes tõrjuva hoiaku. Kool annab teadmised, kasvatuse ning väärtushinnangud peab aga saama kodust. Perekeskne kasvatus kipub käest minema, lapsevanematel on pidevalt kiire. Pseudoõnnelik lapsepõlv tuhandete huviringide, interneti ja sõpradega ei asenda suhet ema ja isaga. Kõnelge oma lastega ja lastelastega, nad on huvitavad jutupartnerid, kui kord barjäär ületatud!

 

Lõpetuseks ei saa ma mööda minna ka valimiste teemast. Suhtekorraldajate ja loovagentuuride heitlus teemal „kes teeb parema kampaania ning kes kingib efektsemaid valimismeeneid“ on täies hoos, väitlusi jagub paberile ning ekraanile. Kuna ka minu nimi on kandidaatide hulgas, ei luba südametunnistus sellel olulisel teemal pikemalt peatuda. Maavanemana soovin vaid südamele panna, et valima peab. Riigikogus peab läänlastel olema tugevam esindus, iga hääl sõltumata erakonnast on oluline.

 

Soovin, et Läänemaa püsiks ning areneks ühtse kogukonnana. Usaldage üksteist. Teadke oma maakonna väärtusi.

Olge terved ning hoidke oma kodu!

 

Rõõmurohket pidupäeva teile kõigile!

 

VABA RIIGI sünnipäev

26. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Aastapäevakõne

Head läänlased, kallid külalised.

Daamid ja härrad!

 

Veel mõned päevad ning Eesti Vabariik võib uhkusega öelda, et 90 on vaid aasta kaugusel. Inimeluga võrreldes on meie riik väärikas ning üsna haruldaselt pikaealine; maailma riikide mastaabis aga alles uljas nooruk.

 

Küllalt intrigeeriv suhe õige tasakaalu otsimiseks – elukogemused kõrvuti eneseleidmise otsingutega.

 

Uue avastamiseks ning mineviku üle arutamiseks pakub käesolev aeg materjali kuhjaga. Nii rõõmustavat kui mõtlemapanevat.

 

Vabariigi aastapäev – see on VABA riigi sünnipäev. Milline on vabaduse ning oma rahvusriigi väärtus? Elame järjest paremini, kahjuks kipume oma mugavuses justnimelt vaba riigi tähtsust unustama. Näib olevat inimloomusesse sisse kirjutatud, et olulist märgatakse siis, kui see käest pudeneb.

 

Oleme lähiminevikus oma vabaduse ühe korra käest lasknud. Kurb, et isegi okupatsiooni ajal elanud kipuvad unustama nende aastakümnete painet, küüditamiste ja tagakiusamiste tõttu purunenud perekondi, välja suretatud väikerahvusi ning vaimse terrori alla mandunud, välja ütlemata mõttetarkusi. Meelest lähevad ka need, uskumatult rõõmsad emotsioonid, mis valdasid meid taasiseseisvumise ajal.

 

Vähe sellest, me justkui häbeneks oma rahvust. Sinimustvalgeid lippe ei märka just tihti ning ma ei kõnele vaid lipupühadest. Kas ühtehoidmise vajadus on andnud alla mugavusele ning liigsele enesekindlusele? Inimene on sotsiaalne olend. Looduses karjades elavatele loomadele tähendab valvsuse kaotamine ning teistest eemaldumine kindlat ohtu elule. Usun, et inimene ühiskondliku olevusena peaks olema valvas ning ühte hoidma – nii pere, klassi, töökaaslaste, sõpruskondadena ning riigina.

 

Kogemused ning tegutsemisuljus peavad meis elama käsikäes. Kõikide rahvaste vanasõnades on tuhandel kujul väljendatud mõtet: „9 korda mõõda, ükskord lõika“ või „enne mõtle, siis ütle“.   Lühike taasiseseisvuse aeg on jõudnud kriitilisse staadiumi, et ilmneks uue vabaduslaine algupoolel kiirustades tehtud otsused või otsustamata jätmised.

 

 

Et järgmise kümne, kahekümne ning saja aasta pärast viltulõikamist vältida, peame täna paremini mõõtma. Ametlikus keeles vastab sellele strateegiline planeerimine. Hea meel on tõdeda, et 2006. aastal valmisid Läänemaal keskkonna, sotsiaalvaldkonna, üld-, kutse-, kõrg- ja täiendhariduse ning IKT arengukavad. Algatati alushariduse, kultuurivaldkonna, ettevõtluse, infrastruktuuri, põllu- ja maamajanduse arengukavade koostamine. Käsil on ka maakonna tervikliku arengustrateegia väljatöötamine.

 

Avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö edusammudest on äramärkimist väärt Haapsalu Turismi ümberkorraldamine tervet maakonda hõlmavaks Läänemaa turismissotsiatsiooniks, mille liikmeteks astusid lisaks turismiettevõtetele lõpuks ka kõik omavalitsused. Läänemaa esitles uhkusega oma võimekust innovaatiliste projektide alal, esitledes Tallinnas Viru keskuses maakonna virtuaaltuuri. Uudse lahendusega tervliklik elukeskonna tutvustus on hea näide kogukonnana toimimise vajalikkusest. Fakt, et ligi 50% tuuri tootmise ja esitluse kuludest katsid eraettevõtted, on äärmiselt positiivne.

 

Mitmete asutuste ja organisatsioonide koostöö heaks näiteks on ka traditsiooniline pressipäev Kullamaal, mitmed terviseedendamise koolitused ja -projektid ning MTÜ Kodukant Läänemaa reorganiseerimine. Läänemaa rahvakultuuri tegijate  rohkuse ja hea taseme kohta annab tunnistust üha suurema osavõtuga Vähegi Viitsijate Päev. Austus kõikidele lauljatele ja pillimeestele vihma kiuste kõlanud muusika eest Kullamaal ning tuult trotsiva tantsu eest Linnuteede ristpunktil. Rõõmu teevad järjest aktiivsemad Läänemaa noorteorganisatsioonid ning rahvarohked ja sisukad noorteüritused.

 

Augustis Läänemaa 3. spordipäeva raames sõlmitud liikumisharrastuskokkuleppe olulisust tõestavad selle arvukad osapooled – Eesti Olümpiakomitee, neli ministeeriumi, mitmed spordiliidud, omavalitsused, ettevõtjad. Kepikõnniharrastus on erakorde kiirusega levinud ning paljudes omavalitsustes on see juba klubiline tegevus.

 

Pea kõik Läänemaa erialaorganisatsioonid valivad juba aastaid oma parimad ja tublimad. Selline tunnustamine on tunnustamist väärt. Üks Läänemaalt lahkunud aktiivne inimene kurtis mõni aeg tagasi, mitte vihaga, kuid siiski äratuntavalt nukralt, et ta tundis Läänemaal aastaid puudust tunnustusest. Kasvõi tänusõnadest. On vale arvamus, justkui tänukirja, kaardi või lilledega tänamine oleks rahaliste preemiate kõrval devalveerunud. Mõlemad on olulised. Tänagem üksteist – olgu see siis pikk pai väikesele abilisele aiatöödel, ühises hommikusöögilauas välja öeldud kiitus hea hinde eest või kolleegile saadetud sõnum asjaliku nõuande eest.

 

Ning ükskõik kui hästi meil ka ei läheks, ei tohi me unustada, et omariiklus on kerge käest pudenema. Me peame austama neid inimesi, kes meie vabaduse eest sõtta läksid. Me peame rääkima oma lastele ja lastelastele minevikust. Ilma manitsemata, vaid just niisama sundimatult nagu loeksime unejutte või arutleksime nende lemmikmuusika üle. Näpuga näitamine ja hurjutamine tekitab noortes tõrjuva hoiaku. Kool annab teadmised, kasvatuse ning väärtushinnangud peab aga saama kodust. Perekeskne kasvatus kipub käest minema, lapsevanematel on pidevalt kiire. Pseudoõnnelik lapsepõlv tuhandete huviringide, interneti ja sõpradega ei asenda suhet ema ja isaga. Kõnelge oma lastega ja lastelastega, nad on huvitavad jutupartnerid, kui kord barjäär ületatud!

 

Lõpetuseks ei saa ma mööda minna ka valimiste teemast. Suhtekorraldajate ja loovagentuuride heitlus teemal „kes teeb parema kampaania ning kes kingib efektsemaid valimismeeneid“ on täies hoos, väitlusi jagub paberile ning ekraanile. Kuna ka minu nimi on kandidaatide hulgas, ei luba südametunnistus sellel olulisel teemal pikemalt peatuda. Maavanemana soovin vaid südamele panna, et valima peab. Riigikogus peab läänlastel olema tugevam esindus, iga hääl sõltumata erakonnast on oluline.

 

Soovin, et Läänemaa püsiks ning areneks ühtse kogukonnana. Usaldage üksteist. Teadke oma maakonna väärtusi.

Olge terved ning hoidke oma kodu!

 

Rõõmurohket pidupäeva teile kõigile!

 

Munitsipaalmaa

2. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Sulev Vare
Milleks peaks olema maad omavalitsuse omandis....
Milleks on vaja maad munitsipaalomandisse?

Seadusandja ehk Riigikogu on sätestanud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kohaliku omavalitsuse ülesanded:
1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Kui nende ülesannete valguses analüüsida kui palju läheb omavalitsusel nende täitmiseks maad tarvis, siis esmapilgul tundub, et Maareformiseaduses sätestatust piisab. Seaduse järgi antakse munitsipaalomandisse:
- munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
- munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa;
- sotsiaalmaa;
- osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaa ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalik põllumajandusmaa;
- 1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa. (mõne erandiga).
-1940. aasta 16. juuni seisuga külakogukonna omandis olnud ühismaa, välja arvatud maa, mis kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele.
Nende maade munitsipaalomandisse saamisega pole erilisi probleeme, kuna nende andmise munitsipaalomandisse otsustab kehtiva seaduse kohaselt asukohajärgne Maavalitsus.
Tuleb küll tunnistada, et osa kohalike omavalitsusi pole olnud munitsipaalomandis olevate hoonete, teede, parkide, kalmistute, staadionite, spordiväljakute jne. aluste maade taotlemisel kuigi aktiivsed ja nii asub mõnegi valla vallamaja endiselt jätkuvalt riigiomandis oleval maal.
Keerulisem on lugu siis kui omavalitsus tahab saada munitsipaalomandisse arenguks vajalikku maad. Nimelt lubab seadus munitsipaalomandisse anda ka muud maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Nende maade puhul on otsustajaks Vabariigi Valitsus. Seda võimalust on omavalitsused kasutanud erinevalt, on nii neid, kes pole arenguks maad taotlenud kui ka neid, kes on seda aktiivselt teinud. Taotlemise protseduur ei ole iseenesest keeruline, kuid bürokraatlik ja aeganõudev. Ning mõnigi kord saavad omavalitsuse toredad plaanid valitsuse eitava vastuse näol tagasilöögi. Tulemuseks on see, et Eestis on munitsipaalomandis vaid 0,4% maast; võrdluseks riigiomanduses on 28% maast ja jätkuvalt riigiomandis ehk reformimata18 % maast.
Vastates pealkirjas esitatud küsimusele, milleks on vaja maad munitsipaalomandisse, leian, et see on üks võimalus regionaalsete erinevuste tasakaalustamiseks ja paljude äärealade omavalitsuste jaoks on see jätkusuutlikkuse küsimus. Näiteks annab see võimaluse odava elamumaa pakkumisega meelitada omavalitsusse elama vajalikke spetsialiste, noori peresid jne.
Millised on valikud ? Radikaalne – anda kogu reformimata maa munitsipaalomandisse. See ei ole realiseeritav, kuna riik on võtnud endale kohustuse maade vahetamisel. Vähem radikaalsed - Esiteks delegeerida maa, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks munitsipaalomandisse andmine maavalitsustele, kuna maavalitsused tunnevad paremini kohalikke olusid ja võimalusi. Teiseks täiendada Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust lisades omavalitsuse ülesannetesse arendustegevuse korraldamise oma territooriumil, kolmandaks täiendada Maareformi seadust maa munitsipaalreservi moodustamisega?
Mis saab edasi on seadusandja otsustada, kes on seadusandja esindaja on meie kõigi otsustada.