Arhiiv ‘Ülle Rajasalu blogi Reformierakond’ Teemas

Pirita Halduskogu pöördumine Tallinna linnapea poole

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ülle Rajasalu
Minu ja Pirita Halduskogu maakomisjoni pöördumine Tallinna linnapea poole seoses Randvere tee 82A ja 88A kinnistuste detailplaneerigute eskiisprojekti vastuoludega Tallinna üldplaneeringu ehitustingimustega
Pirita Halduskogu maakomisjoni pöördumine
Käesolevaga teatame, et Pirita Linnaosa Halduskogu ei kooskõlastanud Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu DP-994 eskiisprojekti seoses vastuoludega kehtestamisel oleva Pirita Üldplaneeringu ehitustingimustega Mähe Aedlinna nr. 10 ehituspiirkonnas.
Vaatamata Halduskogu negatiivsele otsusele allkirjastas Pirita Linnaosa vanem Enno Tamm nimetatud detailplaneeringu eskiisprojekti. mis annab aluse Tallinna linnavalitsusele detailplaneeringu algatamiseks.
Pirita Halduskogu maakomisjoni arutas 20. veebruaril 2007 a. oma koosolekul tekkinud olukorda, analüüsis planeeringu menetlemise käiku ja dokumentatsiooni. Koosolekust võtsid osa ka Mähe Aedlinna elanike esindajad.
Maakomisjoni liikmed jõudsid järeldusteni, mille teile edastame:
1. Detailplaneeringu eskiisprojekt on vastuolus Pirita linnaosa Üldplaneeringuga. Viimane sätestab ühemõtteliselt, et Mähe Aedlinna piirkonnas nr.10 on korterelamute ehitamine lubamatu.
2. Randvere tee 82 a ja 88 olevad kinnistud on Kloostrimetsaga piirnevad alad ja kaetud ühtse metsamassiiviga, kus dendroloogilise uuringu järgi kasvavad 75 % ulatuses olulised ning veel 5 % ulatuses väärtuslikud puud, sealhulgas üle 100 aasta vanused tammed.
3. Detailplaneeringu arutelu käigus protokollide uurimisel tekkis tõsine kahtlus, et kas kinnistu arendaja on varjanud ja pole edastanud Tallinna Keskkonnameti kirja 24.10.2006. planeeringu projekteerijale ja abilinnapeale, kus Tallinna Keskonnaamet keeldus nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamisest, viidates just vastuoludele Pirita Üldplaneeringus või tehti nõupidamise käigus teadlikult vale otsus.
4. Kuna kinnistud jäävad üldplaneeringu kohaselt haljasalade joonisel kõrghaljastust säilitavasse hoonestusalasse, siis on sinna lubatud ehitada vaid mõned üksikelamuid. Pr. Olga Sõtniku poolt läbiviidud koosolekul 21. detsembril 2006.a.otsustati aga fikseerida Keskonnaameti positiivne kooskõlastus. Põhjuseks toodi asjaolu, et Keskkonnaamet olevat ületanud linna poolt kehtestatud vastamise tähtaega (1 kalendrikuu).
Teie Tallinna linnapeana ja samas ka kui Pirita elanik peaksite erilist tähelepanu pöörama rohealade ja metsade säilitamisele. Seda enam, et tahate luua Talllina rohealadest rahvusparki!
Tahaks loota, et abilinnapea prl. Sõtniku poolt läbi viidud nõupidamine oli ka temale eksitav kogemus.
Palun Randvere tee 82 a ja 88 detailplaneeringut sellisel kujul mitte algatada.

Lugupidamisega
Ülle Rajasalu

Pirita Halduskogu pöördumine Tallinna linnapea poole

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ülle Rajasalu
Minu ja Pirita Halduskogu maakomisjoni pöördumine Tallinna linnapea poole seoses Randvere tee 82A ja 88A kinnistuste detailplaneerigute eskiisprojekti vastuoludega Tallinna üldplaneeringu ehitustingimustega
Pirita Halduskogu maakomisjoni pöördumine
Käesolevaga teatame, et Pirita Linnaosa Halduskogu ei kooskõlastanud Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu DP-994 eskiisprojekti seoses vastuoludega kehtestamisel oleva Pirita Üldplaneeringu ehitustingimustega Mähe Aedlinna nr. 10 ehituspiirkonnas.
Vaatamata Halduskogu negatiivsele otsusele allkirjastas Pirita Linnaosa vanem Enno Tamm nimetatud detailplaneeringu eskiisprojekti. mis annab aluse Tallinna linnavalitsusele detailplaneeringu algatamiseks.
Pirita Halduskogu maakomisjoni arutas 20. veebruaril 2007 a. oma koosolekul tekkinud olukorda, analüüsis planeeringu menetlemise käiku ja dokumentatsiooni. Koosolekust võtsid osa ka Mähe Aedlinna elanike esindajad.
Maakomisjoni liikmed jõudsid järeldusteni, mille teile edastame:
1. Detailplaneeringu eskiisprojekt on vastuolus Pirita linnaosa Üldplaneeringuga. Viimane sätestab ühemõtteliselt, et Mähe Aedlinna piirkonnas nr.10 on korterelamute ehitamine lubamatu.
2. Randvere tee 82 a ja 88 olevad kinnistud on Kloostrimetsaga piirnevad alad ja kaetud ühtse metsamassiiviga, kus dendroloogilise uuringu järgi kasvavad 75 % ulatuses olulised ning veel 5 % ulatuses väärtuslikud puud, sealhulgas üle 100 aasta vanused tammed.
3. Detailplaneeringu arutelu käigus protokollide uurimisel tekkis tõsine kahtlus, et kas kinnistu arendaja on varjanud ja pole edastanud Tallinna Keskkonnameti kirja 24.10.2006. planeeringu projekteerijale ja abilinnapeale, kus Tallinna Keskonnaamet keeldus nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamisest, viidates just vastuoludele Pirita Üldplaneeringus või tehti nõupidamise käigus teadlikult vale otsus.
4. Kuna kinnistud jäävad üldplaneeringu kohaselt haljasalade joonisel kõrghaljastust säilitavasse hoonestusalasse, siis on sinna lubatud ehitada vaid mõned üksikelamuid. Pr. Olga Sõtniku poolt läbiviidud koosolekul 21. detsembril 2006.a.otsustati aga fikseerida Keskonnaameti positiivne kooskõlastus. Põhjuseks toodi asjaolu, et Keskkonnaamet olevat ületanud linna poolt kehtestatud vastamise tähtaega (1 kalendrikuu).
Teie Tallinna linnapeana ja samas ka kui Pirita elanik peaksite erilist tähelepanu pöörama rohealade ja metsade säilitamisele. Seda enam, et tahate luua Talllina rohealadest rahvusparki!
Tahaks loota, et abilinnapea prl. Sõtniku poolt läbi viidud nõupidamine oli ka temale eksitav kogemus.
Palun Randvere tee 82 a ja 88 detailplaneeringut sellisel kujul mitte algatada.

Lugupidamisega
Ülle Rajasalu

Kõne Eesti Vabariigi aastapäevaks Pirita Majandusgümnaasiumis

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ülle Rajasalu
Austatud Pirita Majandusgümnaasiumi direktor, lugupeetud õpetajad, kallid kooliõpilased
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa- nii algavad meile kõigile tuntud laulusõnad. Teile, kallid õpilased, tundub praegune Eesti riik iseenesest mõistetav olevat. Kuid see pole olnud alati nii. Meie idanaaber pole maha rahunenud ega suuda leppida Eesti kui iseseisva riigiga, vaid vaatab igatsevalt Eestimaa randade poole. Jätkuvalt toimuvad rünnakud Eesti riigi vastu- olgu põhjuseks siis venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, pronkssõdur, piirilepingult allkirja tagasi võtmine või midagi muud. Kui üks põhjus ära langeb, leitakse asemele muu põhjus. Meie riigi iseseisvuse tagatiseks oli ja on astumine Euroopa Liitu, samuti NATO-sse.
Tänaseks on Eesti riigi iseolemine kestnud natukene üle 15 aasta. Oleme olnud seni edukad oma majanduspoliitika elluviimisel, mis on baseerunud madalatel maksudel ja soodsal ettevõtluskeskkonnal. See on taganud meile kiire majanduskasvu ja inimestele paremad sissetulekud. Võime julgelt öelda, et oleme ladunud oma riigile pärast taasiseseisvumist päris tugeva vundamendi. Pealisehituse rajamiseks läheb tarvis kogu meie elanikkonna abi.
Meie eesmärk on rikas riik ja tema rikkad kodanikud. Kuid jõukus ei ole ja ei saagi olla ju eesmärk omaette. Jõukus tähendab inimestele suuremaid valikuvabadusi, rohkem võimalusi elada täisväärtuslikku , stressivaba ja tervislikku elu. See omakorda tähendab pikemat eluiga ja riigi elukorraldusega rahulolevaid kodanikke. Rohkem võimalusi meil kõigil kultuuri arendada ja sellest osa saada. Jõukus tähendab garantiisid nii täna koolis käivatele lastele, meie noortele peredele kui meie väärikatele vanaemadele- vanaisadele.
Eduka majanduspoliitika kõrval peab meil olema ka teine ja mitte vähemtähtsam eesmärk. See on eesti rahva ja tema keele säilimine ja positiivse iibe saavutamine. Muidu pole kedagi, kes seda jõukust luua ja nautida siin Eestimaal saaks.
Selle eesmärgi tahaks pärandada või üle anda meie noortele!
Kõige enam ohustab Eestit rumala, populistliku ja vastutustundetu poliitika viljelemine. Selged ohu märgid on maksukoormuse tõstmine ja majanduse suletus, riigi sekkumine vaba turu majandusse, samuti ühiskonna ülepolitiseerimine, nõukoguaegsete meeleolude esiletõus ja välispoliitiline isolatsioon.
Hoiame oma vaba Eestit! Oleme uhked oma riigi üle , et riik saaks uhke olla oma kodanike, see tähendab meie üle!
Head vabariigi aastapäeva!

Kõne Eesti Vabariigi aastapäevaks Pirita Majandusgümnaasiumis

28. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ülle Rajasalu
Austatud Pirita Majandusgümnaasiumi direktor, lugupeetud õpetajad, kallid kooliõpilased
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa- nii algavad meile kõigile tuntud laulusõnad. Teile, kallid õpilased, tundub praegune Eesti riik iseenesest mõistetav olevat. Kuid see pole olnud alati nii. Meie idanaaber pole maha rahunenud ega suuda leppida Eesti kui iseseisva riigiga, vaid vaatab igatsevalt Eestimaa randade poole. Jätkuvalt toimuvad rünnakud Eesti riigi vastu- olgu põhjuseks siis venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, pronkssõdur, piirilepingult allkirja tagasi võtmine või midagi muud. Kui üks põhjus ära langeb, leitakse asemele muu põhjus. Meie riigi iseseisvuse tagatiseks oli ja on astumine Euroopa Liitu, samuti NATO-sse.
Tänaseks on Eesti riigi iseolemine kestnud natukene üle 15 aasta. Oleme olnud seni edukad oma majanduspoliitika elluviimisel, mis on baseerunud madalatel maksudel ja soodsal ettevõtluskeskkonnal. See on taganud meile kiire majanduskasvu ja inimestele paremad sissetulekud. Võime julgelt öelda, et oleme ladunud oma riigile pärast taasiseseisvumist päris tugeva vundamendi. Pealisehituse rajamiseks läheb tarvis kogu meie elanikkonna abi.
Meie eesmärk on rikas riik ja tema rikkad kodanikud. Kuid jõukus ei ole ja ei saagi olla ju eesmärk omaette. Jõukus tähendab inimestele suuremaid valikuvabadusi, rohkem võimalusi elada täisväärtuslikku , stressivaba ja tervislikku elu. See omakorda tähendab pikemat eluiga ja riigi elukorraldusega rahulolevaid kodanikke. Rohkem võimalusi meil kõigil kultuuri arendada ja sellest osa saada. Jõukus tähendab garantiisid nii täna koolis käivatele lastele, meie noortele peredele kui meie väärikatele vanaemadele- vanaisadele.
Eduka majanduspoliitika kõrval peab meil olema ka teine ja mitte vähemtähtsam eesmärk. See on eesti rahva ja tema keele säilimine ja positiivse iibe saavutamine. Muidu pole kedagi, kes seda jõukust luua ja nautida siin Eestimaal saaks.
Selle eesmärgi tahaks pärandada või üle anda meie noortele!
Kõige enam ohustab Eestit rumala, populistliku ja vastutustundetu poliitika viljelemine. Selged ohu märgid on maksukoormuse tõstmine ja majanduse suletus, riigi sekkumine vaba turu majandusse, samuti ühiskonna ülepolitiseerimine, nõukoguaegsete meeleolude esiletõus ja välispoliitiline isolatsioon.
Hoiame oma vaba Eestit! Oleme uhked oma riigi üle , et riik saaks uhke olla oma kodanike, see tähendab meie üle!
Head vabariigi aastapäeva!

Lasteaedade pearahast ja kohatasust

8. veebruar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Ülle Rajasalu
Keskerakond tõstab linna eelarvest makstavat pearaha 3%, samal ajal lapsevanema taskust makstavat kohatasu 20%.

Alates käesolevast aastast kehtestas Tallinna linn lasteaias käiva lapse pearahaks 1852 krooni kuus. Kasv võrreldes eelmise aastaga on 3%. Pearaha kasv jääb alla isegi prognoositavale inflatsiooni tasemele. Arvestada tuleks veel asjaolu, et inflatsiooni põhjuseks on eelkõige palga ja hinnasurve. Näiteks tõusis kaugkütte käibemaks 5% lt 18%-le.
Reformierakond (tõenäoliselt ka linnavalitsus) on korraldanud mitmeid ümarlaudasid lasteaedade juhatajatega ja alati on suurimaks mureks olnud Tallinna võimu poolt määratav pearaha suurus. Õigem on küll öelda, et pearaha väiksus. Reformierakonna ettepaneku peale tõsta pearaha 2500 kroonini kuus, on juhtajad väitnud, et see summa on miinimum, millega lasteaed suudaks ennast majandada. Täna kehtestatud pearaha suurus on hoop lasteaedadele, nende hinnangul jääb puudu 648 krooni lapse kohta kuus.
Haridusministri poolt on kinnitatud õigusakt, millega on määratud kindlaks koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis ning seal on kirjas kohustus luua üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta. See on riigi poolt pandud kohustus lasteaia juhatajale. Samas ei kujuta me ju ette lasteaeda, kus poleks kokka või kojameest. Täna on need ametikohad täidetud lasteaedade juures töötavate ennastsalgavate inimestega, sest uskuge või mitte, aga nad on tööl miinimumpalga eest. On küüniline lugeda valimisreklaamilt lubadust tõsta ametnike palk 25 000 kroonini ja samal ajal võimul olles maksta abiõpetajale ja kokale Tallinnas 3600 krooni kuus, millest maksud maha arvestatakse. Kõigi nende inimest panust saaksid juhatajad vääriliselt hinnata, kui Keskerakonna juhitav linnavalitsus võtaks Reformierakonna ettepanekut tõsiselt ning tõstaks lasteaedade pearaha vähemalt 2500 kroonini.
Lisaks abiõpetajatele, kokkadele ja kojameestele tunnetab iga lasteaias käiva lapse lapsevanem Keskerakonna lapsesõbralikust oma rahakotil. Alates jaanuarist tõusis lasteaia koha ja õppevahendite tasu 240 kroonilt 288 kroonile. Lastevanematel võetava kohatasu kasv võrreldes eelmise aastaga on 20%. Võrreldes 1. jaanuari 2006 aastaga on kohatasu tõusnud 140%.
Erakond, kes lubab oma valimiskampaanias ametnikele maksumaksja rahakoti arvel enneolematut palgatõusu, on selle lubadusega hädas juba 2007.aasta alguses. Linna eelarve on aasta-aastalt kasvanud. Lasteaedades töötava abipersonali palgatase on ikka miinimum. Töötajad lahkuvad. Ja lasteaedade uksed on lahti just niikaua, kuni juhatajad on veel võimelised lisaks oma töödele asendama kokkasid, koristajaid, söögitädisid.
„ Kui valite Keskerakonna, siis………..”