Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„26 tuhande töötajaga avalik teenistus on ainult üks osa valitsussektorist, kus tervikuna töötab 116 703 riigipalgalist. 2017. aasta aruanne kinnitab, et eelmisel aastal vähenes valitsussektor ainult 80 inimese võrra. Seega oleks riigihalduse ministril olnud aus tunnistada, et tervikuna oli riigis muutus väiksem kui 0,07 protsenti,“ on endine riigihalduse minister Arto Aas valitsuse avaldatud numbrite osas kriitiline.

„Võib näha suundumust, et kui valitsussektori ühes osas töötajate arv vähenes, siis teises osas kasvas sama palju. Inimeste liikumine süsteemi sees andis valitsusele lihtsalt võimaluse statistikaga mängida. Mingit selget riigipalgaliste vähenemise trendi ei ole aga võimalik tuvastada. See pole ka üllatus, sest valitsusel puudub selge visioon ja eesmärk suurema tõhususe saavutamiseks,“ lisas Aas.

„Eelmise valitsuse ajal lähtuti põhimõttest, et riigipalgaliste arv peab vähenema samas proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Statistikaameti andmetel vähenes tööealiste elanike arv 2017. aastal 6000 inimese võrra, mis tähendab, et ka riigipalgaliste arv pidanuks vähema ca 700 inimese võrra. Kahjuks saavutati ligi kümme korda väiksem tulemus ja sedagi varem tehtud otsuste inertsist. Kokkuvõttes on valitsussektori ülalpidamise koormus maksumaksjatele pigem kasvanud,“ sõnas Aas.

Lisainfo:
Arto Aas
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
[email protected]

Link uudisele: Arto Aas: valitsus vassib riigipalgaliste vähenemise numbritega

Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„2014. ja 2015. aastal toimunud ravimiseaduse muutmise reformi käigus tehti üldapteekide tegevusloa omajate omandistruktuuri laialdased piirangud. Viimased aastad, aga eriti viimane aasta, on näidanud, et kehtestatud omandipiirang ei ole täitnud oma eesmärki, vaid muutnud apteekide omandisuhteid advokaatide kaasamisega varjatuiks. Riigile peab aga apteegi, kui ühe olulise tervishoiusüsteemi osa, omandivorm olema selge ja läbipaistev “ selgitas Pevkur.

„Tõeks on saanud ravimiseaduse muutmise reformist tulenev ennustus, ehk juba on alanud apteekide vormistamine nn tankistproviisoritele. Igasugused piirangud teevad inimesed leidlikuks. Alguse ongi saanud kunstlik apteekide üleminek, mis on juriidiliselt korrektne, aga sisult segane ning läbipaistmatu,“ lisas Pevkur.

Lisaks omandivormi selgusele on riigil ülesanne tagada ravimite kättesaadavus üle Eesti ja selleks on üheks võimaluseks suurematele, vähemalt kümmet üldapteegi tegevusluba omavatele omanikele kohustus rajada apteeke ka väiksematesse maapiirkondadesse.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
[email protected]
5163578

Link uudisele: Hanno Pevkur: apteekide omandipiirangud ei ole täitnud oma eesmärki

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha?

Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine, ametiasutuste ja struktuuriüksuste jõuline konsolideerimine, riigipalgaliste arvu kokku tõmbamine, uute tehnoloogiate kasutamine, piiratum aga professionaalsem õigusloome, paindlikumad juhtimismudelid. Need oleks põhimõttelised sammud, mis tuleb omaks ja ette võtta nii poliitilisel kui ametkondlikul tipptasemel. Neid protsesse ei saa juhtida ainult paberil, see eeldab tugevat eestvedamist, pühendumist ja vastutust. Kindlasti on neid vajalikke, ent kohati ebapopulaarseid samme kergem teha, kui on olemas ka meedia, ettevõtjate ja valdkonnaekspertide toetus. Praegu tundub, et seda toetust pakutakse (järgmisele) valitsusele lausa kandikul.

Riigireformi mõiste ja ulatuse teatud ebamäärasus peidab endas loomulikult ka riske. Väga lihtne on laskuda äärmustesse ja populismi. Väga lihtne on hõisata välja ideekesi, mis saavad palju avalikkuse tähelepanu, aga mille tegelik mõju riigijuhtimise efektiivsusele või ülesehitusele on mikroskoopiline. Seetõttu loodan, et nii nagu seadusloome ja reformikavad peavad baseeruma tõsiseltvõetaval infol ja mõjuanalüüsil, nii on ka ettevõtjate ettepanekud põhjalikult argumenteeritud.

Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Reformierakond pole nõus, et I pensionisammas pannakse sõltuvusse üksnes töötatud aastatest ning ei arvestata iga inimese isiklikku panust. Valitsuse väljatöötatud I pensionisamba muudatused lõhuvad kehtivat süsteemi, ei motiveeri saama paremat palka ning soodustavad ümbrikupalga maksmist. Valitsus väidab, et inimese isiklik panus mõjutab pensionit II samba kaudu. Kuid enam kui 40 tuhandel inimesel ei ole II pensionisammast ning suurel osal neist ei ole majanduslikult mõttekas II sambaga ka liituda. Selleks, et II samba pension oleks märkimisväärne, peab seda koguma pikalt ja piisavalt suurte sissemaksetega. Oluline on meelde tuletada fakti, et 2020.aastal on 1970.aastal sündinud 50-aastased ja seega koguvad nad pensioniks viisteist või pisut enam aastat, mida on tõsiseltvõetava summa jaoks liiga vähe. Kardan, et pettumus pensioniikka jõudes on paljudel suur,“ lisas Lauri.

„Vajalik oleks vähemalt 20-aastast kogumisperioodi ning minimaalselt keskmise palga, veel parem kui keskmisest suurema palga pealt tehtud makseid. Muidugi on ka väike kogumine hea, kuid suure tõenäosusega osutub tulevaste pensionäride pettumus märkimisväärseks,“ võttis Lauri teema kokku.

„Positiivne on pensioniea sidumine oodatava keskmise elueaga. Eesti ei ole seda tehes erand – seda praktiseerivad järjest rohkem riike. Sellist pensioniea seadmise lahendust on toetanud ka eelmine valitsus,“ ütles Lauri.

„Toetust väärib ka paindlik pensionile mineku võimaldamine ja pikemaaegse töötamise motiveerimine kõrgema pensioniga. Siin tuleb suurt tähelepanu pöörata inimeste motiveerimisse. Ka praegu on võimalik varem pensionile minna ja sellega pensionis kaotada või siis minna hiljem ja võita. Uus lahendus peaks olema senisest motiveerivam, kuid esialgu ei paista see nii päriselt olevat. Kindlasti on oluline, et pikemat töötamist toetaksid ka teised seadusandlikud regulatsioonid, kuid praegune valitsus on seda motivatsiooni vähendanud,“ täpsustas Lauri praegust seisu.

Link uudisele: Maris Lauri: I pensionisammas ei tohi sõltuda vaid töötatud aastatest

Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö. Riigil peab olema võimalus kooli juhtimist kontrollida ja tegutseda, kui muud huvid kui õpilaste omad koolipidajal seda teha ei lase.

„Riigil peab olema võimalus sekkuda kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi, vajadusel ka töösuhte lõpetamiseks koolijuhtidega,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse sisu.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse