Maris Lauri: alkoholi aktsiismäärad tuleb taastada eelmise aasta tasemele

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholiaktsiisi tõusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustanud Eesti tootjaid, kaubandust ja maksulaekumist,“ täpsustas Lauri muudatuse vajalikkust.

„Alkoholi aktsiisimäära tõusu ära jätmise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, parandades sellega Eesti eelarvetulusid ja rahvatervise arenguid. Eelmisel aastal laekus alkoholiaktsiisi planeeritust 55 miljonit eurot vähem, lisaks kaasnev väiksem käibemaksu laekumine. Kokkuvõttes on laekumised isegi väiksemad kui 2015. aastal,“ täpsustas Lauri.

„Samal ajal on kaheldav, et varasemate aastate alkoholitarbimise vähenemise trend jätkus. Väga võimalik, et suurte ostude ja varude soetamisega on alkoholi liigtarbimine hoopis kasvanud. On selge, et alkoholi liigtarbimise vastane võitlus ei saa tugineda üksnes mõõdutundetul aktsiisitõusul,“ lisas Lauri.

„Suure tõenäosusega paraneb maksulaekumine, kui viia aktsiisimäärad aastatagusele tasemele. Negatiivse loomuga piirikaubanduse kadumisega väheneb varude soetamine kodumajapidamistes ning sellest tulenev liigtarbimine. Muudatuste tulemusena laekub tarbitava lahja alkoholi aktsiis Eesti riigi eelarvesse, mitte naabritele“ võttis Lauri teema kokku.

Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
maris.lauri@riigikogu.ee

Link uudisele: Maris Lauri: alkoholi aktsiismäärad tuleb taastada eelmise aasta tasemele

Reformierakonna algatatud kuritegelike kahjude sissenõudmise eelnõu sai õiguskomisjoni heakskiidu

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon toetas täna Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Muudatusettepaneku kohaselt antakse riigile õigus nõuda kurjategijalt sisse kuriteoga omavalitsusele tekitatud kahjud juhul kui kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks nõudeavaldust.

„Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik, et omavalitsused ei esita kriminaalmenetluses kahjunõuet, kuigi omavalitsusele on kas korruptsiooni või ka näiteks vargusega tekitatud otsene kahju. See on aga lubamatu, et omavalitsus või ka riigiasutus jätab avaliku kahjunõude esitamata öeldes näiteks, et nemad pole kahju kannatanud, kuigi kriminaalmenetluses on see tuvastatud,“ ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur muudatusettepanekut kommenteerides.

“Näitena võib tuua olukorra, kus korruptiivse teo tagajärjel on omavalitsusel jäänud tulu saamata ja uurimise käigus saab see kinnituse. Kehtiv seadus näeb ette, et sellisel juhul peab kahjunõude esitama kahju kannatanud omavalitsus. Kui omavalitsus ei tee midagi selleks, et see kahju välja nõuda, jääbki praegu kahju korvamata. See on aga lubamatu, mistõttu tegime ettepaneku, et sellisel juhul saaks kahjunõude esitada riik läbi prokuratuuri,” täiendas Pevkur.

Lisainfo:

Hanno Pevkur
Reformierakonna esimees
hanno.pevkur@riigkogu.ee
5163578

Link uudisele: Reformierakonna algatatud kuritegelike kahjude sissenõudmise eelnõu sai õiguskomisjoni heakskiidu

Valdo Randpere: relvaeksami lubamine teistes keeltes on julgeolekuoht riigile

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakond on seisukohal, et mistahes teises keeles, mis ei ole riigikeel, relvaeksami tegemise lubamine on põhimõtteline ja põhjapanev muutus, mis ei puuduta mitte ainult eesti keele rolli järjekordset vähendamist, vaid ka potentsiaalset ohtu julgeolekule. Seadusemuudatuse jõustumisel puuduks kindlus, kas eksamit sooritab tõlk või eksami tegija ise.

“Kui riigikogu antud eelnõud esimest korda arutas, oli selles lisaks keelenõuete lõdvendamisele veel hulk ebavajalikke ja suuresti nõukogude aja vaimust kantud sätteid. Suurem osa neist rumalustest on eelnõust tänu opositsioonierakondade ja asjasse puutuvate osapoolte ühispingutusele nüüdseks välja jäetud. Tänu sellele sisaldab seaduseelnõu praegusel kujul päris mitmeid olulisi ja positiivseid parandusi. Nii saab tulevikus olema võimalik relvaluba taotleda ka elektrooniliselt, ka relvaluba ise muutub tulevikus elektrooniliseks ning paralleel-relvalubade käsitlemine muutub lihtsamaks,” tutvustas Randpere planeeritud seadusemuudatusi.

“Samas viiakse relvaseadusesse sisse säte, et relavaloa pikendamisel tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse, mille vajalikkust pole valitsus suutnud kuidagi praktiliste kogemuste põhjal tõestada. Kõige negatiivsem muudatus on meie fraktsiooni silmis ikkagi keelenõuete lõdvendamine relvaeksami sooritamisel. Just see muudatus sunnib meid esitama riigikogule ettepaneku relvaseaduse muutmise eelnõu teine lugemine katkestada, et õiguskomisjonil tekiks veel kord järelemõtlemise koht – kas selline eesti keele tähtsuse vähendamine on ikka otstarbekas või ei peaks me seda lubama,” võttis Randpere negatiivsed muudatused lühidalt kokku.

Lisainfo:

Valdo Randpere
Reformierakonna fraktsioon
valdo.randpere@riigikogu.ee
5159052

Link uudisele: Valdo Randpere: relvaeksami lubamine teistes keeltes on julgeolekuoht riigile

Kalle Laanet: Justiitsministeeriumi tasuta õigusabi leping tuleb kriitiliselt üle vaadata

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Riigi tasuta õigusabi teenuse projekt on küsimusi tekitanud juba esimesest päevast alates,“ sõnas Kalle Laanet. „On jätkuvalt arusaamatu, kuidas toimub Justiitsministeeriumis lepingusse astumisel teise osapoole tausta uurimine ja millistele kriteeriumidele peab juriidilise isiku esindaja vastama.“

Laaneti sõnul peab näiteks avaliku teenistuse seaduse järgi olema ametnik väga kõrgete kõlbeliste omadustega. „Sellele, milline on Justiitsministeeriumi seisukoht eraõigusliku juriidilise isiku omaduste ja tausta osas, minister sisulisi vastuseid ei andnud.“

„See, et leping sõlmiti isikuga, kes on meedia teatel vaidlustanud 44 hagimenetlust, võlgneb 5 miljonit eurot oma lepingupartneritele, on ilmselgelt avalikkuse valuläve ületanud,“ sõnas Laanet.

„Ootasime justiitsministrilt sisulisi vastuseid avalikkuses tekkinud küsimustele, kuid kahjuks jäid need taas tulemata. Millegipärast tundub see taas kummardusena oma erakonna liikme poole,“ lisas ta.

Link uudisele: Kalle Laanet: Justiitsministeeriumi tasuta õigusabi leping tuleb kriitiliselt üle vaadata

Jürgen Ligi: pensionisüsteemi usaldusväärsus tuleb taastada

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Riik on andnud aastakümneteks lubaduse, et osaleb II ja III samba ühinejate pensioni kogumisel oma panusega. Uue tulumaksuseadusega käitub ta täpselt vastupidi, sest võtab selle raha maksu näol tagasi. Valitsus ei ole rääkinud tõtt ka maksumaksjate suurtest võitudest ning riikliku pensioni saajatest on saanud suurim grupp, kes rahastab kogu seda meedet ja kes ise sellest kasu ei saa. Vastuolus on uus maksurežiim ka eesmärgiga hoida pensionäre tööl,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse vajalikkust.

„Eelnõu puudutab kõiki pensione, peale kolme samba ka näiteks töövõimetusepensionäre, kes teenivad lisatulu. Riigikogu täiskogu hääletas (77 häälega) maha rahanduskomisjoni ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvata,“ kommenteeris Ligi.

Pensionid: vanaduspension, edasilükatud vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension, toitjakaotuspension, töövõimetuspension, rahvapension, kutsealade sooduspensionid, tervistkahjustavatel töötingimustel töötamine ja väljateenitud aastate pension.

Maksuvaba miinimumi vähenemise süsteemiga alates 1200-eurosest tulust, mis kehtestati 2018. aastast, ning täiendava pensioni maksuvaba miinimumi kaotamisega, on kõik pensionid ja kogumispensionite väljamaksed sattunud uude maksurežiimi.

Muudatuse tulemusena on pensionid ja pensionide väljamaksed endiselt maksustatav tulu, kuid ei lähe arvesse, mille alusel arvutatakse maksuvaba tulu.

Seaduse eesmärk on anda töötavatele pensionäridele sõnum, et tänapäeva Eestis on vajalik ja oodatud iga tööd tegev ning tulu teeniv kodanik ja pensionide tõttu ei suurendata kellegi efektiivset tulumaksumäära. Teiseks aitab see taastada pensionisüsteemi (II ja III sammas) usaldusväärsust.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
jyrgen.ligi@riigikogu.ee
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: pensionisüsteemi usaldusväärsus tuleb taastada